Wednesday, 1 August 2012

ÜKS ERITI VÕLUV VÄIKENE LINNAKE RYE JA KUIDAS BLOGIMAAILM RUULIB

Eelmisel nädalal olid meil metsikult kuumad ilmad. Kuna Pete on hetkel kahe töö vahel siis otsustasime vaba aega väikese puhkusena kasutada ja ühel päeval mereäärde sõita. Hakkasime mõtlema, et kuhu minna. Pete pakkus algul Brightonit mille ma kohe maha laitsin teades, et sellisel ilusal päeval on seal kindlasti mustmiljon inimest ning parkimisega raskusi. Järgmiseks tuli kaalukausile Ramsgate, lootes, et seal on ehk vähe rahulikum. Hakkasimegi sõitma aga poolel teel mõtlesime ringi ja seadsime suuna hoopis Hastings poole. Millegipärast ei andnud mulle hing ikka rahu ja ma andsin Petele käsu suund uuesti Ramsgate poole seada. Pete oli sellega nõus aga magas teeotsa kuhu keerama pidime maha ja seega jätkasime sõitu vana rada pidi edasi. Sõidame ja sõidame aga mul ikka tunne, et ei ole õige suund. No kohe üldse ei tõmba sinnapoole. Hing ei andnud rahu ja otsustan atlase välja võtta(mis meil igaksjuhuks ikka autos on kuigi kasutame GPS-i) ja asja uurida. Kaardil jäi silma millegipärast selline koht nagu RYE. Oli teine rannajoonele väga lähedal ja paistis piisavalt väikene, et võib olla turiste eemale hoida . Sel hetkel me veel ei teadnud MILLISED ERILISED turistid meid seal ees ootasid :):)


Need pildid tegin spetsiaalselt sulle mõeldes, Mermaid :)

Kui me kohale jõudes autost välja astusime olime silmapilkselt RYE-sse armunud. Arvan, et neid pilte vaadates saate aru miks.














Lõunat läksime sööma Mermaid Inn-i. Jäi meile lihtsalt tee peale ette. Alles pärast tuli välja, et tegu on ajaloolise ja kuulsa kohaga.
Seal lõunatades läksid mu mõtted Mäemamme peale, kes samal ajal oli oma perega Inglismaal puhkusel. 
Meil oli juba päev kokkulepitud kui nad meile külla pidid tulema aga ma siiski mõtlesin, et peaks talle kohe sõnumi saatma, et nad kindlasti oma ringsõidul ka Rye linnakest külastaksid. Sain seda mõtet vaid paar minutit mõlgutada kui mu enda mobiil äkki piiksuma hakkas ja üllatus, üllatus ees ootas sõnum Mäemammalt. Mäemamma palus mul saata  infot selle kohta kuidas nad autoga meie juurde pääseksid ja niisama, muuseas lisas, et nad on hetkel sellises imearmas kohas nagu RYE. Kui ma siis hakkasin OO MY GOD, OMG, OMG sada korda korrutama ilma midagi muud lisamata muutus Pete kärsituks ja ei saanud aru kas on juhtunud midagi halba või head. Ma siis seletasin talle ruttu millega tegu ja me mõlemad veel mõtlesime, et super oleks olnud kui me seda sõnumit saamata üksteist oleks lihtsalt tänavapeal kohanud. Vähe me siis teadsime, et kui me oleks 30 minutit hiljem sinna külalistemajja sööma läinud siis oleks Perekond Mäekollid meile peaaegu peale astunud :) Nimelt oli neil plaanis just seal samas kohas oma kõhtu kinnitada. 





Saatsin loomulikult kohe Mäemammale sõnumi vastu, et usu või ära usu aga meie oleme ka just siin samas ilusas linnakeses ja olles seda teinud maksime arve ja läksime jalutama. Seda, et Mäemamma seda sõnumit kohe ei lugenud sai ma alles hiljem teada.






Imetleme meie kolmekesi siis neid armsaid majakesi ja lilli. Mina klõpsin pilte, Greta jookseb ringi ning Pete proovis meie mõlemaga järge pidada. Äkki märkan kaugelt ühte väga tuttavat kuju, kes ruttu poe ukse taha kadus. 'Hiilisin' joostes (kui selline asi üldse võimalik on) sellele poele lähemale, endal süda sees lööke vahele jättes ja samal ajal Pete käest kõvasti kinni hoides ning teda edasi tirides. Kui ma siis poe ukselt sisse piilusin lehvitas mulle vastu selline tegelane (No, tegelikult ei lehvitanud ta siis veel midagi kuna tal ei olnud õrna aimugi, et mina teda sealt luuran. Lehvitas alles hiljem).
Mul on seda siiamaani raske uskuda, et meie kohtumine sedasi toimus. Asja teeb omakorda veel uskumatuks see, et tegelikult seadis Mäepere hommikul suuna Brightoni poole (sinna kuhu meiegi hommikul olime arutanud minna) aga kuna nende GPS oli mingeid trikke hakanud tegema ja neid üldse kuskile valesse kohta saatnud siis olid nemad samuti otsustanud oma algpäraseid plaane muuta ja hoopis väikesesse linnakesse Rye-sse tulla. Ja nii me siis seisimegi seal, ühteist imetledes ja ohates, ning ei suutnud omi silmi uskuda. Natuke hiljem ühines meie ohkimise ka Mäepappa, kes samal ajal lastega kohaliku kirikuga tutvust tegi ja kui me siis olime ennast enam vähem tühjaks saanud ohitud leppisime kokku, et lähme koos ujuma. Seda viimast küll alles siis kui nemad olid endal kõhud täis söönud ja meie veel linna peal ringi jalutanud.



Ikkagi Eesti lipp ju :)






Rannaks valisime Camber Sands mis asus Rye-st nii umbes 5-10 minuti autosõidu kaugusel. See oli täielik liivarand, kohe nii liivane, et kõigepealt vee äärde pääsemiseks pidime üle suure liivamäe ronima. Kui aus olla siis ma ei ole kogu oma siin elatud 18 aasta jooksul veel eriti ujumas käinud. Minu meelest on siin alati hirmus külm vesi olnud, või oleme me lihtsalt valel ajal ujuma kippunud. Sel korral aga oli vesi täitsa soe. Vähemalt nii soe, et mina sain ilma suurema pingutuseta ennast märjaks. Tavaliselt ole ma vee temperatuuri suhtes väga pirtsakas. 
Kuna Inglismaal algas paar nädalat tagasi koolivaheaeg siis loomulikult oli rand ka nädala sees paksult rahvast täis. Veel kella 4 ajal oli nii palju inimesi, et oli raske leida kohta kuhu oma rätik maha panna. 
Sellest aga kui Mäepere meile külas käis kuulete järgmises postituses. 

8 comments:

  1. 3 vaud!
    Esimene vau on Rye kohta, tundub tòesti niiiii armas ja làheks kohe isegi sinna kondama. Peab ikka ka UKsse reisimise ette vòtma (ma pole kordagi isegi mitte Londonis kàinud:( )
    Teine vau on selle toreda kokkusaamise kohta, mis kahe blogisòbra vahel juhtus.
    Ja kolmas vau on selle imelise sinise taeva kohta ranna kohal! :)

    ReplyDelete
  2. OMG!!!! Uskumatu, USKUMATU!!!!!! Kòik on uskumatu!!! Nùùd on Rye ka minu reisilistis kirjas! :D Tervitused màeperele!

    ReplyDelete
  3. Rye on imeilus!
    Kui te järgmine kord rannalinna otsite, siis Ramsgate aseme soovitan hoopis Ramsgate juures asuvat Broadstairsi, tunduvalt armsam ja ilusam ja mõnusa "mereröövli-rannaga" :)

    ReplyDelete
  4. Illustr. Kui sa veel kordagi siin maal käinud ei ole siis tasub reis ettevõtta küll. Londoni võte isegi kohe tulla siin on praegu nii vähe inimesi - kõik on suurest olümpia hirmust ära jooksnud või lihtsalt väldivad seda kuna arvavad, et siin on massiliselt inimesi nüüd koos. Linn on aga nii tühi, et muusikalide pileteid müüakse odava hinnaga, et inimesi ligidale meelitada :)

    Reine, Tegelikult on siin neid Rye suguseid linnakesi ja külakesi jalaga segada. Me oleme tegelikult juba täiesti immuunseks muutunud aga kuna oleme sel suvel palju aega välismaal veetnud ja vähem koha peal ringi tuuritanud siis Rye oli meeldiv üllatus :)

    Anu, suured tänud soovituse eest. Jätan kindlasti meelde. Meil oligi probleem kuna järgmisel päeval otsustasime taas kuskile mereäärde minna ja ei osanud midagi valida. Lõpuks läksime Southend on Sea ja mis ei olnud just meie maitse :)

    ReplyDelete
  5. Võrratult armas linn tõesti ja uskumatu kohtumine.

    ReplyDelete
  6. Ilus linnake ja uskumatu kohtumine tõesti, aga kust see Greta omale muhu otsaette sai?

    ReplyDelete
  7. Tere Liisu :)
    Greta on meil viimasel ajal jah paar korda ümber kukkunud. Ma panin tähele, et kui ta komistab ja kukkuma hakkab siis selle asemel et kukkudes käed ette sirutada (nagu suurem osa inimesi teeb) paneb tema käed rinna alla. Sedasi aga ei pidurda ta enda hoogu küllaldaselt ega väldi pead vastu maad löömast. Õnneks, see tegelikult oli selline väike kriimustus kareda vaiba vastu aga Eestis kukkus ta samas stiilis nii õnnetult puujuure peale et siis oli pool põske paistes ja ninast jooksis nats verd.

    Tänaseks juba kõik haavad paranenud ;)

    ReplyDelete
  8. Oi kui lahe lugu:)
    Ootan väga järge. Ja Mäeperele palju terviseid, sedapuhku Eestimaalt. Nii lahe, et te ikka kokku saite, Mäemamma oli selle üle juba ette nii elevil;)

    ReplyDelete