Sunday, 12 August 2012

42 KUUD EHK 3 JA POOLE AASTASE ARENG

Kuna ma jään alati oma arenguliste kokkuvõtetega ajast maha siis sel korral proovin vähemalt midagi ruttu kirja panna. Teen seda arvatavasti paari eraldi postitusega kuna muidu läheks jutt hirmus pikaks. Alustan akateemilise poolega.

Lugeda oskab inglise keeles numbreid kuni 19ni jättes 15 vahele. Eesti keeles numbri lugemise on ära unustanud. Viieni loeb välja aga siis minu suureks üllatuseks edasi enam ei mäleta.
Numbreid ei tunne peale 1 ei eesti ega inglise keeles. Kirjutada oskab vaid 1 ja järgi teha ehk 2. Number 3 kirjutamisega on tal palju punnitamist.
Lauamänge mängides on just pihta saamas täringu ja (edasiminevate) kohtade seosele ehk siis täppide arv vastab kogusele. Kolm kohta loeb ladusalt edasi aga kui peab edasi minema 5 või 6 kohta siis hakkab tihti kohti numbrist edasi lugema. See õnneks selline väikene asi mis vajab vaid harjutamist seega mängime nüüd igal õhtul ühe lauamängu.
Praeguseks SUUREKS lemmikuks on selline mäng
See on küll mõeldud alates 5 aastastele lastele aga ma ei näe mingit põhjust miks 3sed seda mängida ei võiks. Mäng ise väga lihtne. Veeretad täringut ja liigud vastava koha võrra edasi. Kui langed punase ruudu peale siis võetakse sulle punane kaart kus on erinevaid käsklusi nagu näiteks haugu nagu koer või teeskle, et ronid redelist ülesse või et ole tuules kõikuv puu või pane käed seljataha ja plaksuta 5 korda või ole kurva näoga kuni sinu järgmise korrani. Kui langed sinise koha peale siis võetakse sulle sinine kaart kus on enam vähem sama tüüpi küsimused. Kaardi ettelugeja peab alguses küsima kas teine mängija soovib A või B varianti aga Greta puhul me seda ei tee, lihtsalt valime talle jõukohase ise välja. Kui langed roosale ruudule siis sul on võimalus kas edasi või tagasi liikuma vastavalt mis kaardil kirjas on. Näiteks võib olla öeldud, et kui sinust järgmine ruut on roheline siis liigu 3 kohta edasi või kui sa kannad midagi punast siis liigu 2 kohta edasi või viska täringut ja liigu nii mitu kohta tagasi kui täringul täppe jne. Gretale loomulikult hullult see mäng meeldib kuna tegu ju ikkagi suuremalt osalt näitlemisega.
 Teine mäng mida hetkel mängime on Maisy lauamäng mis on küll mõeldud alates 3 aastastele aga on minu arvates palju keerulisem
Selles mängus saab valida kas mängida täringu abil ja liikuda edasi kohale kus on sama palju asju kui täringul täppe või keerutada noolekest ja liikuda edasi vastavat värvi kohale. Vanemad lasted kes juba tunnevad numbreid ja värve võivad teha nii väre kui täringu viskamist läbisegi.
Tähti Greta ei tunne rohkem kui G tähe. Kirjutada oskab peaaegu oma nime kui see on ette kirjutatud muidu oskab vaid oma esitähte kirjutada. Tihti läheb G ja e kirjutamine tal segamini. Siin õpetatakse lastele kohe kirjatähtedega kirjutama. Ainult laste eesnime tähed õpetatakse suurte tähtedena. Tähtede vastu Greta otseselt mingit huvi ei tunne rohkem kui mõnikord midagi tehes tuleb jutuks. 
Talle meeldib aga sõrmega üle vedada ees olevatest tähtedest. Näiteks ühes söögikohas olid sõnad pizza, pasta jne tähe klepsudega seina peale kleepitud ja ta käis eranditult iga sõna ja iga tähe sõrmega üle. Kirjutamisest kui sellisest ei ole huvitatud. Mõnikord teeb mingi kribina ja siis ütleb et kirjutas kas oma või kellegi teise nime. G tähte kirjutab hea meelega joonistuste juurde või sünnipäeva kaarditele.
Tähestiku laulu osakb inglise keeles laulda, aga tihti laulab hello hello pee, k l n o p asemel. Mingit tähtsust sel laulul nagu nii tegelikult ei ole kuna tähti tundma see laul otseselt ei õpeta. Eesti keelseid tähti ei ole ma talle üldse õpetanudgi sellepärast, et kuna siin hääldatakse tähti teistmoodi kui eesti keeles siis teeks see pigem kahju kui kasu ja lapsel läheks pea täiesti segamin.
Praeguse hetke lemmik on see video (mida me muideks ka Petega pea igapäevaselt laulame)
Hoiatan laul on väga nakkav
Värve tunneb inglise keeles kõiki (peamised värvid ja siis veel lilla, oranz,  roosa ja mõnikord ka halli). mõnikord ütleb dark või light blue aga seda harva.
Eesti keeles värve ei oska öelda, vahel harva ütleb sinine küll aga tunneb peamised värvid ära kui mina küsin ja tema näitab. Kui ma ise mõne värvi kohta valesti ütlen siis parandab mind kohe öeldes, et see on vale aga õiget värvi ise ei oska öelda. Nüüd kui tal on inglise keeles värvid selged või rõhku hakata panema värvidele eesti keeles.
Kolmnurka, ringi ja nelinurka tunneb inglise keeles, eesti keeles teab vist vaid ringi. Pole eriti testinud just sellepärast, et ma tahan, et ta saaks kujundid korralikult enne inglise keeles õpitud kui ma neid eesti keeles õpetama hakkan.
MIDA SA MATEMAATIKAST ARVAD?
Oma nime teab ja oskab öelda kus elab (tervet aadressi ei tea aga kohta küll) samas aga kui küsida kui vana ta on siis paneb vaid kolm sõrme püsti ja mõnikord harva ütleb aga sel juhul võib see ka neli või kaks olla. No üldse ei huvita teda kui vana ta on või et see oleks midagi mida kõigile kuulutada (nagu enamus normaalseid lapsi ;). Mul on tunne, et numbrid jätavad teda täiesti ükskõikseks.

Inglise keeles räägib soravalt ja selgelt. y sõna alguses on vist ainuke täht mida mõnikord hääldab l-ina. S ja r hääldab  99% õigest. Sõnavara on rikas ja kõik jutud saab räägitud. Laused on pikad, ma ütleks lõputud. Oskab nalja teha ja sõnadega oma tundeid väljendada. Ma ei tea kuidas on tema inglise keele areng võrreldes teiste temaealiste vaid inglise keelt kõnelevate lastega aga Pete ei ole märganud, et tal mingit keelelist puudust oleks ja lasteaiast ei ole ka sellekohast tähelepanekut tehtud seega järeldan, et igati normis.

Eesti keeles räägib ja aru saab kõigist. Kui mõni sõna kõlab võõralt siis korrutab selle mulle imestades tagasi nagu ma ütleks midagi väga naljakat. Sõnavara on eesti keelt kõnelevate lastega võrreldes loomulikult väiksem. Lauseehitus tihti lonkab või kui kiiresti räägib ja õigeid sõnu ei leia ütleb inglise keeles. Kui ma siis aga küsin kuidas see eesti keeles on siis mõtleb ja ütleb sama sõna eesti keeles. Mõnikord pean olema ettevaatlik kui palun tal midagi eesti keeles öelda kuna ta kõiki sõnu ju ei tea ja ma ei taha ilmaasjata pinget peale panna. Vahel küsides aga imestan ise, et ta teadis midagi seega valikuliselt jätkan küsimast ja samas ka talle ette öeldes ja teda järgi korrata paludes.
Kui oleme sõpradega koos siis tihti räägin talle inglise keeles nii et ka teised lapsed ja emad aru saaksid. Ilma seda tehes oleks ebaviisakas. Tihti aga ka lisan siis eesti keeles midagi otsa või ütlen need asjad mida ma ei taha, et teised aru saavad eesti keeles.
Salajaste asjade ütlemisega pean aga olema ettevaatlik ja arvestama, et Greta võib mulle inglise keeles vastata ning mind sedasi ebamugavasse olukorda panna.
Üldse selliste akadeemiliste asjade õpetamisega olen ma väga tagasihoidlik. Seda enam, et ma näen et tal huvi peaaegu et puudub. Mulle on isiklikult nii vastu, et ma pean mingile 2 või 3 aastasele hakkama kujundeid või tähti õpetama seda enam et ega tal nendega ju midagi suurt peale ei ole veel hakata. Ma siiski vahete vahel kontrollin teda või proovin õpetada ja siis alati inglise keeles mis ma arvan teeb asja talle veel rohkem keeruliseks (kuna ta ei ole ju harjunud, et ma temaga inglise keeles räägin). Samas mulle tundub, et kui ma peaksin talle veel inglise keelele lisaks hakkama ristkülikuid ja tähti eesti keeles õpetama siis muutuks asi talle eriti vastumeelseks. Seda enam veel siis kui inglise ja eesiti keelseid tähti hääldatakse teisiti (ja inglise keeles on ju veel tähenimed ja nende hääldamine erinev).
Samas olen teadlik, et ega ma tal nii väga vabalt neid asju võtta ei saa kuna ma ei taha, et ta minu pärast teistest maha jääks. Nägin et temast nats rohkem kui pool aastat vanem tüdruk tegi juba harjutusi kus kirjutas 1+2=3 jne. ma ei kujuta küll ette, et Greta poole aasta pärast samas seisus oleks eriti kui ta praegu isegi numbreid ei tunne veel.
Küsisin ükspäev ta kasvatajate käest, et kus Greta võrreldes teiste lastega on? Et kas on tunduvalt tagapool või ei? Seletasin neile ära, et kuna Greta ise huvi nende asjade vastu ei näita siis ma eriti peale ei suru ka ja nii palju kui ma teda testinud olen siis ta lennult õpetust ei haara ja seega järeldan, et ta ei ole vaimselt veel selleks teadmiseks küps. Kasvataja ütles, et praegu küll muretsemiseks põhjust ei ole et kõik on nii nagu olema peab. Meil õnneks on enamus lastesaateid mis lastekanalilt tulevad akateemilise taustaga ja väga harivad (need saated küll kuidagi last ei nürista või talle kahjulikud ei ole nagu näiteks cartoon network-i rämps). Seal on eraldi saated mis just tähtedele ja numbritele pühendatud seega loodan, et need saated ja lasteaias tehtav õpetus on praegusel hetkel piisav nii tähtede kui numbrite osas ja ise ma mindagi sorkima ei hakka.
Kodus ma mõnel päeval teen temaga küll natuke koolitööd, et vaikselt hakata rutiini sisse harjutama. Aasta pärast ju hakkab koolitee pihta. Ma ostsin talle Eestist hunniku töövihikuid kaasa. Vältisin tähtede ja numbrite omi kuna siin kirjutatakse teistmoodi aga selliseid esimesi käeharjutuse omi ja algmatemaatika omi küll. Neid me siis teeme siin mõnikord väikeste sokolaadinööbikese eest, et lapsel asjast hea tunne jääks. Pärast paar korda katsetamist on ta väga innukas koolitööd tegema kuna teab, et saab selle eest suu magusaks. Mingit kahju ma sellises meetodis ei näe kuna see, et ma teda praegu sedasi 'meelitan' ei tähenda sugugi seda, et laps tulevikus keelduks ilma preemiata koolitöid tegema. See pigem sellepärast, et teda üldse asjasse pühendada ilma sundimatta ja et teamas huvi äratada.
Temal on kahtlemata mäng esikohal ja kui ma vaid saaks siis ma laseksgi tal ainult mängida kuna ma tean kui tähis on mäng lapsele.

2 comments:

  1. Kõik tuleb omal ajal, või veidi hiljem :) Mina pole ka ühtegi last eraldi õpetanud, olen selle kõik jätnud lasteaia hooleks. No ja kui midagi ikka oleks väga hullusti olnud, siis oleks lasteaiast öeldud ja oleks saanud midagi eraldi harjutada. Siin õpetatakse 1+2 koolis 7-aastastele, no aga siis on tempo ka juba päris kiire, varsti tulevad kümned ja sajad jne, et hea kui mingi põhi all on.
    Greta on väga tubli ja sinu kokkuvõtteid on huvitav lugeda.

    ReplyDelete
  2. Jah kui me Eestis elaksime siis oleks ju lapsel pea 7 aastat oodata kui kõik omal ajal tuleks ja nii pika aja peale see tulebgi omal ajal. Siin aga ei ole eriti aega oodata kui nad juba 4selt kooliteed alustavad ja lugema kirjutama hakkavad :(

    ReplyDelete