Sunday, 5 August 2012

MITTE JUST ERITI AHVATLEV MEREÄÄRNE LINN

Veel enne kui ma Mäemamma külaskäigust kirjutama hakkan viin teid ühte teise mereäärsesse linna. Päev pärast Rye külastamist säras päike endiselt taevas ja kuumakraadid tegid kodus olemise põrgupiinaks. Hakkasin juba vara hommikul Petele peale käime, et me uuesti kuskile mereäärde läheksime. Gretal oli küll lasteaia päev (mille eest suurt raha makstud) aga kuna meil päiksepaistelised ilmad on sel suvel suur haruldus ja Pete juhtus nädala sees vaba olema siis ega ma väga pikalt Pete veenma ei pidanud.
Ranna valikuga meil sel korral nii hästi ei vedanud. Valisime Southend-on-Sea. Sõit sinna võttis nii pikka aega (tänus ummikutele), et kui kohale jõudsime siis olime meil juba kogu sõidust nii siiber, et tahtsime tagasi koju. Koju me siiski ei sõitnud aga kohta kuhu autot parkida otsisime küll mingi 40 minutit. Peale selle rand, millest me unistasime ja mille nimel üldse veel pingutasime, ei kujutanud ennast üldse midagi ranna moodi. Ok, rand nagu oli aga merd ei kuskil. Tundus, et vabalt oleks võinud jala Prantsusmaale kõndida. Kohe üldse ei kutsunud autost välja minema, eriti veel kui õues oli üle 30 kraadi ja ei mingit merd kus end jahutada oleks saanud. Õnneks selleks ajaks kui me auto lõpuks pargitud saime märkasime, et mõõna aeg hakkab läbi saama ja vesi vaikselt kalda poole lähenema.

 Southend-on-Sea on väga tüüpiline suuremat sorti mereäärne linn. Internet kiidab kui ühte populaarsemat ja ilusamat rannalinna kus tegevust jätkuks kohe kindlasti rohkem kui vaid üheks päevaks.  Meie esimane mulje oli aga väga masendav. Rand nägi välja jube, õhus oli tunda iiveldama ajavat fish and ship-si rasva haisu ning iga nurga pealt vaatas meile vastu mängupõrgu. Ei puudunud ka rannalinnadele tihti tüüpiline lõbustuspark ning maailma suurim vaiadel seisev sadamasild (pier), mis oli üle 2 km pikk. Kahjuks sellest sillast ma pilti ei teinud kuna mul ei olnud kaamerat kaasas (pildid tehtud Pete mobiiliga) aga ega see midagi erilist ei olnud.
 Kuna meie ootust see linn ei täitnud siis otsustasime päevast parimat võtta ja eelkõige Gretat lõbustada (mitte, et tal ka niisama juba lõbus ei olnud). Lõbustuspark oli tegelikult väga lahe. Palju oli selliseid sõite mida me enne näinud ei olnud. Kuna selles pargis pidi iga sõidu eest eraldi maksma (kassast sai käepaela osta vastavalt sellele kui mitme eri lõbustusega sa sõita soovid) ja järjekorrad kassas olid pikad siis me loobusime. 

Selle eest andis Pete Gretale peotäis 50 penniseid ja Greta sõitis väikeste masinatega. Greta küll nautis sõite aga tegelikult ei jõudnud ta ära oodata millal ujuma pääseb.







Tasapisi läks päev aina paremaks. Restoran kus lõunat sõime oli super ja selleks ajaks kui kõhud täis oli merevesi ka juba pea restorani ukse ees.
Greta oli sillas. Vesi oli taaskord väga soe aga oh õudust kui  sitase veega oli tegu. Ma ei hakanud sellest suurt numbrit tegema kuna ma ei saanud ju ometi last veest eemal hoida kord kui me juba rannas olime. Isegi mina käisin korra ujumas plastikaatkottide ja burgeri paberite vahel, mis sa hädas ikka teed kui nii paganama palav oli.

2 comments:

  1. Sa kohe oskad põnevust üles kruvida! Loomulikult oleks huvitav kuulda teie ajaloolisest kohtumisest Mäemammaga, aga Sina hiilid osavalt kõrvale.
    See linn kõlab nagu Blackpool, mida teinekord brittide Las Vegaseks kutsustakse, kuigi mu arust täiesti põhjendamatult ja võrdlus on ebakohane. Seal on samuti väga vahva lõbustuspark ja huvitav torn, aga kõik muu on kohutav. Aga brittidel vist ongi nii, et on prolede suvituslinnad ja siis need nn keskklassi paigad. Ise peab teadma, kuhu sammud sead.

    ReplyDelete
  2. Ha, ha Mäemamma sissekanne tuleb kohe, kohe. Võib olla isegi juba täna õhtul kui meil õnnestub Greta voodisse saada ja mul veel eluvaim sees.

    Mul tegelikult on nii kahju, et iga kord kui kirjutamiseks aega siis olen ise juba väsinud ja siis tuleb jutt alati nii kuiv ja nagu mingi ametlik ülekanne. Loomingulisest vabast ajast on puudus :)

    Southend on Sea oli nats jah Blackpooli tüüpi (nagu vist enamus suuri mereäärseid linnasid) aga ütleme nii, et üks aste kõrgem :) Saad kindlasti aru mida mõtlen ;) Tegu ikkagi Essexiga...

    ReplyDelete