Saturday, 11 August 2012

MÄNGIMINE TEEB 3 ja poolese lapse NÄLJASEKS

Jäin üks päev Greta mängu jälgima ja mulle avanes selline pilt

 Mind ajas muigama kuidas kõik kõige tugevamad ja actionit täis tegelased Greta mängus väga rahulikult, peaaegu, et naiselikult käitusid. Käisid dussi all, vaatasid telekat, sõid kala jne. Kui poisid meil külas käivad siis Batman-i nähes läheb kohe tuba lärmi ja tormi täis aga kuna meie laps selliseid filme veel näinud ei ole ja ei tea mis tegelased nad sellised on siis võtab ta neid kui igat teist oma nukut või Peppa Pig tegelast. Tegelikult kui väga aus olla siis ta ikka on mingil määral teadlik, et nad Super Heros on ja et nad oma keepi sahistades ringi lendavad aga tema mängus jäävad nad ikka sellisteks rahulikeks meesteks.
Kuigi Peppa hullus hakkab meil tasapisi ära kaduma ja tema multikaid meil enam eriti ei vaadata (peale on tulnud suuremate laste filmid nagu Disney 101 dalmaatslast, Lion King, Aristokassid, Lady and the Tramp aga ka Nanny Mcphee ning eile vaatas laps Karate Kid) siis Peppa tegelastega mängitakse endiselt pea igapäevaselt.
 Aasta tagasi jõuludeks sai Greta endale väikese elektroonilise Peppa arvuti tüüpi asja. Sellise mida me ise mitte kunagi lapsele ei ostaks aga kui kingina tuli siis las olla. Algul ei olnud Greta sellest eriti huvitatud aga nüüd kui ta sealsetele küsimustele oskab juba vastata siis aega ajalt mängitakse ka sellega. Küsimused on siis sellised, et mis värvi on pildil olev pall, mitu autot on laual, või mis asi algab B tähega või kes-mis teeb sellist häält jne. Naljakas on selle juures see, et kui ta selle alguses sai siis pani ta endale ette need tähekese prillid (kuna issi paneb samuti arvutiga töötades prillid ette). Peale seda paneb ta IGAL korral kui arvutiga mängib endale need samad tähekese prillid ette. Ma igakord imestan, et meil need prillid veel üldse alles on või, et ta nad alati nii ruttu ülesse leiab.



Greta lemmik tegevuseks on saanud kostüümide kandmine ja vastavalt tegelastele käitumine. Paar päeva tagasi ostsin talle Sainsbury-st indiaanlase kostüümi. Ma kuulsin, et seal poes pidid olema kõik kostüümid poole hinnaga aga olin ära unustanud. Kui ma mitu nädalat hiljem kogematta Sainsbury sattusin siis oli järgi vaid indiaanlase kostüüm. Sellest oli mul küll väga kahju kuna siin tehakse lastele super vägevaid kostüüme ja mitte üldse kalli raha eest. Tavaliselt nii umbes 12 naela ringis täishinnaga ja valikut on rohkem kui vaid tavalised printsessid, kauboid või politseinikud.
Igal juhul kui Greta end kodus indiaanlaseks ümberriietas siis hakkas ta automaatselt mingis teises keeles rääkima ja ka huvitavaid, täitsa indiaanlaslike, käeliigutusi tegema. Kus kohas ta indiaanlasi näinud on ma ei tea aga välja tuli tal see küll väga hästi.
Kui ma nägin millise osavusega ta hobuse selga hüppas siis hakkasin kahtlustama, et võib olla käib teine öösiti salaja allkorrusel Tomahawk-i vaatamas.





Kui sa soovid, et laps pool tundi omaette tegutseks siis anna talle hunnik paberit ja rull kleeplinti. 








Vahepeal pannakse Jänku magama paksu tekikuhja alla

Nagu näete, mängu üle me siin majas kurta ei saa.  Küll aga ajab meid hulluks Greta pidev nälg. Sellest saan ma aru, et imik võib iga kahe tunni tagant öösel süüa nõuda ja seda pea 9 kuuseni välja aga seda ma küll ei oleks osanud arvata, et 3 aastane veel sama söögireziimi peal püsib ainult selle vahega, et öised söögikorrad on asendunud iga kahe tunni tagusteks sööminguteks päevasel ajal.
No tõesti, kohe kui laps hommikul silmad lahti teeb hakkab ta süüa nõudma ja see nõudmine kestab veel viimase minutini enne magama minemist. Eile ütles Pete, kes Gretale lasteaeda järgi läks, et Greta oli kolm portsu lõunat söönud (plus magustoit). Lasteaiast tulles aga oli esimene asi mida ta ütles, et temal on nälg ja et tema soovib midagi süüa. Üks õhtu kaebas ta samuti nälga ja nurus veel ühte banaani, kuigi oli ühe juba ära söönud, aga me ei andnud. Karistuseks oli meile see, et Greta ärkas näljasena kella 5 ajal hommikul ja enne ei suutnud magama jääda kui banaan talle kõhtu rändas.
Midagi salaja süüa mul ei õnnestu kunagi. Tal on nagu koera nina mis lõhna kilomeetri tagant ära tunneb. Kui ma mõnikord püüan midagi salaja auto esiistmel süüa siis kui ma ettevaatlik ei ole kuuleb ta kohe mingi pakendi krõbinat ja siis kohe varsti lõhna. Isegi riisileiva lõhna haarab ta õhust kinni ning küsib mis lõhnab või et tema tahab ka seda süüa mis lõhna ta tunneb.
Ma tegelikult juba vahepeal rõõmustasin kui me Itaalias olime kuna siis me pidime last meelitama, et ta üldse midagi sööks. Peale pasta ja kanaviinerite, mida igast poest võis leida, ta suurt midagi ei söönud. Isegi kodust kaasa võetud pudrud ja igapäevased kodutoidud ei kõlbanud. Mõned hommikud ei jäänud meil muud üle kui talle taldrikutäis pastat keeta, et laps rannas kuuma päikese all tühja kõhuga kokku ei kukuks. Eestis olles jätkus enam vähem sama lugu ja kuigi ma vahepeal olin mures, et ta küllaldaselt rohelist ei söö siis samas ka nautisin, et laps ei nuia enam pidevalt midagi mida suhu saaks toppida. Mõtlesin, et see meeletu söömisfaas on lõpuks lõpule jõudnud.
Loota ju võib aga kohe kui me puhkustelt naasime siis algas söögiralli uuesti. Alles siis sain aru, et kuna ta nii Itaalias kui Eestis sõi päevas vähemalt ühe jäätise siis arvatavasti sai ta oma kalorinumbrid täis ja sellest piisas. Nüüd aga aina sööb ja sööb ja sööb. Kuhu ta selle toidu paneb ma ei tea kuna nii pikkuselt kui kaalult on ta täiesti Harju keskmine- selline laps kes kasvuskeemil on pigem nats alla keskmist kui üle. 
Mõnikord on ta toidu suhtes üsna valikuline. Enam jaolt ei ole aga mõnikor küll. Kui ma talle lõunaks eelmise päeva toitu pakkun siis ta vaatab seda ja hüüab ahastusega 'Not this again, ma ju sõin seda juba yesterday'. Oliivid on endiselt ühed lemmikumad asjad üldse ja nende pärast on meil lausa võitlus, kes kiiremini süüa jõuab et rohkem saada.
Samas ma pean tõdema, et nii mina kui Pete oleme täpselt samasugused SUURED SÖÖJAD. Me sööme kolme peale sama suure poti sööki kui 6 liikmeline pere aga välja näeme ikka kui nälginud ja näksime edasi kuni magama minekuni.
Gretaga on veel see lugu, et kui ta just midagi ei söö siis närib ta sõrmi, või varbaid või riideid. Nagu oleks tegu mingi närilisega. Vahepeal oli asi isegi nii hull, et ta näris enda huult seest poolt. Näris kuni veri väljas ja pärast haavad suus. Meil hakkas juba üsna tavaliseks saama vaatepilt kus Greta vaatas näiteks telekat ja äkki oli tal suu verd täis, ise ei pilguta selle juures silmagi. 
Võib olla me peaksime lapsele konti närida andma?!

5 comments:

  1. Teksti lõpuni jõudes oli rõõm tõdeda, et hoolimata muredest ei ole huumorimeel majast lahkunud :D

    Aga äkki tõesti näts kondina aitaks? Kuigi ... isiklikult arvan, et kui kasvav organism vajab toitu, siis tuleb talle seda anda.

    ReplyDelete
  2. Neljase poisi emana tahtsin lihtsalt öelda, et poistel tulevad need sõjakad mängud ka ilma mingeid filme vaatamata - ise ka imestan.

    Aga söömise koha pealt - ilmselt on tõesti Greta samasugune õnneseen kui teie, et võib süüa palju tahab, aga organism kasutab kõik ära ja miskit liigset ei varu. Kadestamisväärne :-) Aga andke siis lapsele ometi süüa :-))

    ReplyDelete
  3. Seda unustasin mainida, et nii vahvad kostüümid ja väga ilusad mänguasjad on teie lapsel. Sa näed kohe erilist vaeva vist. Aga tore, kui lapsel on, millega mängida.

    ReplyDelete
  4. Riina, äitah sulle :)
    Mänguasjadega ei näe üldse vaeva, peab vaid poodi minema ja valima ;)
    Meil poed igasugu võimalikku ja võimatut kaupa täis ja kalli raha eest oleme Gretale väga vähe mänguasju ostnud.
    Palju ka ostetud heategevuspoest nagu näiteks see klouni kostüüm mis maksis vaid £1.50. Vot heategevuspoest on küll tihti raske ilma midagi ostmata koju tulla :)
    Lapsel kohe kindlasti liiga palju mänguasju ja selles olen nii mina kui Pete süüdi :)

    ReplyDelete
  5. Need klouni pildid on niiii lahedad.
    Meil suuremad lapsed teinekord lõuna ajal avastavad et nad polegi täna veel söönud. Aga kui spagette bolognese kastmega teen siis küll Johannes käib õhtu läbi poti kallal, kuni pott tühi on :) Aga muidu on tihti et: mul pole kõht tühi, mul pole praegu isu...

    ReplyDelete