Saturday, 9 January 2021

AASTA 2022, TULE RUTTU

Ma ootan juba aastat 2022...ainult 11 kuud ja 3 nädalat veel minna...ohhh. 

Sellelt aastalt ei julge ma midagi head oodata. Ootused olid suured, aga need purunevad iga uue päevaga. 

Üks nädal kodukooli on läbi, X number nädalaid veel minna. Kui ma BBC lehelt seda teksti lugesin, siis pidin peaaegu otsad andma. Silmas pidades siis teksti viimast lõiku, kus on öeldud, et Boris ei saa garanteerida, et kõik lapsed on tagasi koolis enne SUVEVAHEAEGA!!!!

Ma tõsiselt loodan, et Boris ajas koolivaheaegade nimetused segamini ja pidas ikka silmas veebruari koolivaheaega, või siis äärmisel juhul Lihavõttepühi. 


Ma ei kujuta ette kuidas lapsed isegi need 6 nädalat koduõpet vastu peavad kuni veebruari vaheajani nelja seina ja laua taha naelutatult. Kogu kooliaastast rääkimata. Mis neist lastest pärast sellist vangistust enam üldse järgi jääb ja mis nende haridusest saab. 

Mina olen igatähes juba praegu otsi andmas ja iga kell valmis Gretat tagasi kooli saatma. Greta on küll kohusetundlik õppija, aga ma näen ta kõrvalt, et arvuti tagant õppimine on vaid tööde ära tegemine ja selle käigus toimub tegelikult väga vähe päris õppimist. Puuduvad arutelud, analüüsid, õppimise praktiline osa jne. Ma imestan nüüd veelgi rohkem seda, kui palju nad suudavad ühe tavalise koolipäevaga KOOLIS ära õppida. Klassis olles on kasu isegi nendest lastest, kes vahel lollitavad või lolle küsimusi/kommentaare esitavad, sest tihti viivad need kommentaarid omakorda aruteludele või vastustele mida kodus õppides ei juhtu. 

Kool proovib õnneks teha omalt poolt kõik, et distantsõpe lapsi ei murraks. Kuna Greta kool kartis juba enne jõuluvaheajale minekut, et uus aasta saab algama lockdown-iga, siis rääkisid nad õpialastele juba enne vaheajale minekut mis neid koduõppe korral ees ootama hakkab. Esimene nädal, see mis just möödus, oli plaanitud vaid Google Classroomis olevaid ülesandeid tehes ja sealt edasi oli plaan hakata ka Google Meet abil õpetama. Õpilastele õpetati eelnevalt arvutitunnis täpselt kuidas Google Classroomi ja Meet-i kasutada, sest Greta vanused olid ju eelmise lockdowni ajal veel erinevates algkoolides ning seega puudus neil kogemus uue kooli distantõppega. Greta küll teadis juba kuidas Google Classroom töötab, sest tema algkool kasutas seda sama platvormi.

Meid, lapsevanemaid, hoitakse samuti kõigi kooliga seotud asjadega kursis ja kuna kõik on kooli enda poolt organiseeritud juba nii hästi ja mõistlikult, siis meil ei ole millegi üle kobiseda. See muidugi ei vähenda me vastumeelt distantõppe vastu.  

Järgmisest esmaspäevast alates algavad seega ka otsetunnid, aga õnneks on vaid teatud tunnid otsetunnid ja ülejäänud läbi Google Classroomi. 
Õpilastele rõhutakse, et neid ülesandeid mis neile erinevates ainetes antakse peab nad tegema 45min ja mitte rohkem. Kui selle ajaga ei jõua kõike ära teha, siis see on OK. Saadad õpetajale pildi sellest mis jõudsid teha ja väikese sõnumi sinna juurde ning liigud edasi järgmise aine juurde. Seda sellepärast, et esimese lockdown ajal tuli välja, et paljud aineõpetajad plaanisid omi tunde natuke liiga palju üle ja õpilastel võttis kaua aega, et kõik tööd ära lõpetada või siis hilineti järgmistesse tundidesse. Sel korral tahetakse seda probleemi vältida ja seega on ülesannete tegemise piiriks 45 min. 
Arusaadavalt ei ole kõigil ka võimalik tehtud töödest pilte kohe tunni lõpus ära saata ja ka see on OK ning selleks annavad õpetajad aega kuni järgmise päeva hommikuni.

Raamatukogu, kehalise ja kodanikuõpetuse tunde neil karantiini ajal ei toimu. Nende tundide ajal soovitatakse neil raamatuid lugeda või mõnda pooleliolevat koolitööd lõpetada. Loomulikult soovitatakse ka ennast füüsiliselt liigutada ja neile antakse mõned soovituslikud harjutused teha, aga seda vastavalt sellele, mis võimalused kellegil on. Need ei ole kohustuslikud. 

Otsetunnid on mõeldud vaid õpilastele ja neist ei tohi ei vanemad, ega keegi teine, osa võtta. Samuti ei tohi neid tunde lindistada, ega ka ekraanipilte/fotosid teha. Õpilased peavad olema otsetundideks korralikult riietatud ja võtma arvesse nende ümbrust. Õpilastel soovitatakse otsetunni ajal oma tagataust uduseks muuta kui kaamerad peal on.

Oh, ma üldse ei oota esmaspäeva.......või mis tahes päeva!

Aga nüüd korraks veel jõulude juurde, või siis õigemini jõulude ärasaatmise juurde.
Kuuske oli sel aastal natuke kahju välja visata, sest nägi teine veel täiesti kobe välja. Kui tavaliselt muutub kuusk peale kolme nädalat ikka natuke väsinuks ja vahel ka värvilt hallikaks, siis sel korral ei näinud me mingit muutust. Isegi lõhn püsis alles ja oma okastest hoidis puu samuti kõvasti kinni. Jää või uskuma et asi oli selles, et sel aastal ei pannud me kuusele üldse vett kuusejalga. 


Kuuse asemel õitsevad meil aga kodus nüüd hoopis nartsissid



 Lõpetuseks üks Josten ka

8 comments:

  1. Loodan, et mr Johnson ajas suurest ähmist ikka koolivaheajad sassi. Tundub nagu oleks tegemist moodsa aja vanglaga...edasi ei mõtle ega kirjuta.
    Olen natuke kade, kuidas Inglismaa on suutnud kooliasjad korraldada - selged juhised jms. Mul lähevad homme lapsed nn kodu-kooli (kontaktõppele) - ei mingeid juhiseid, kas tunnid toimuvad, millal toimuvad jne. Infot ei ole mittekusagil (ei stuudiumis ega e-koolis) - kas see tähendab, et esmaspäeval magavad lõunani? Minusugune süsteemi ja korda hindav inimene - ärritub, kõige krooniks direktori pöördumine vanemate poole, mis ei olnud just sõbralikus toonis, vaid kohustusi meeldetuletav ja korraldav (see puudutas teavitust kontaktõppest ja vanemapoolset õpilase maskidega varustamist).
    Oh, vähemalt Josten on õnnelik ja rahulolev.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah imelik miks teil ei või kool teiega kui partneriga suhelda. Sinu paljude kirjelduste põhjal jääb mulje nagu oleks tegu mingi kärkiva/käskiva ülemusega kes kõrgemal kui vanemad seisab.
      Meil on suhtumine ikka selline, et koolis käimine ja õppimine on nii kooli, vanema kui ka õpilaste koostöö ja ühise eesmärgi nimel liigutakse koos teineteist toetades ja abistades. Ma ei saa aru miks on nii raske inimlikul ja võrdõiguslikul tasandil vanematega suhelda.

      Greta klassijuhataja tundi pealt kuulates kuulsin kuidas õpetaja vabandas õpilaste ees, et nad on taas koju sunnitud ja nende õppimine keeruliseks muudetud, aga et nad lubavad neid aidata iga nende probleemiga nii palju kui võimalik. Seda sama kinnitas meile ka direktori email. Alati antakse selgeid ja kindlaid juhiseid mis on arusaadavad nii täiskasvanutele kui õpilastele endile.

      Hea seegi tõesti, et Josten vähemalt õnnelik ja rahulolev on kuigi ka tema pirtsutab siin aeg ajalt oma söögiga. 'Tuna' ei ole vist nii 'tender' kui ta sooviks kuigi näeb parem välja kui see 'tuna', mida meie sööme :D

      Delete
  2. Palju jõudu vastupidamiseks!
    Meie kool, (kus ma ka õpetajana töötan) läks samuti üle Classroomide ja Meetile. Augustist novembrini oli koolitus kogu koolile, õpetajatele ja õpilastele. Täpselt siis, kui me olime süsteemi selgeks saanud, mina tegin valmis kõigile om õpilastele virtuaalsed kalssiruumid... tuligi esimene distantsõpe novembris, 2 nädalat. Detsembris, enne jõuluvaheaega, tuli järgmine,1-nädalane distantsõpe. Ühtsed reeglid ja süsteem teeb elu nii palju lihtsamaks! Meil on üsna samad reeglid, mis teil.
    Aga õpetajana näen, et paljude õpilaste jaoks tähendab distantsõpe ülesannete heal juhul ära tegemist, kaelast ära saamist. Võõrkeele õppes see eriti keerukas, sest suhtlemine on minimaalne kahjuks. Ja kui lapsel pole kohusetunnet, õpioskusi või mõlemat, on olukord ikka halb. Viimase distantsõppe ajal oli kontaktõpe lubatud siiski erivajadustega õpilastele ja neile, kes ei suutnud eelmisel korral iseseisvalt õppimisega toime tulla või kellel kodune toetus puudub.

    Aga jagan varianti, kuidas minu noorima lapse õpetaja (3kl) on asja korraldanud. Enne distantsõppe algust jagas ta kätte materjalid paberil, et õpilased ei peaks ainult ekraanide taga istuma. Otsustati, et keskendutakse põhiliselt eesti keelele ja matemaatikale, aegajalt annab õpetaja ka meisterdamise/kunsti ideesid. Lisaks palus kehalise õpetaja täita liikumispäevikut ja andis ideesid, mida teha. (Kuna sügispoolaastal olid distantsõppeperioodid lühikesed, siis otsustati, et loodusõpetust ja inimeseõpetust teevad koos koolis.) Igal õhtul pani õpetaja Stuudiumisse kirja järgmise päeva tööd, mis vaja lugeda või kirjutada, lahendada. Iga päev kokkulepitud kellaajal kohtus õpetaja klassiga Meetis, selgitas uut osa kui vaja, suhtles ja julgustas lapsi. Nendes Meeti tundides osalemine ei olnud kohustuslik, kui pere sai ise selgitada ja pärast kontrollida lapse vastused üle, siis see oli OK. Ja pealelõunal pani õpetaja kõigi ülesannetega lahendused Stuudiumisse välja,siis õpilane sai ise kontrollida ja vajadusel parandada. Minu meelest väga hea lühikese distantsõppe süsteem nooremas koolistmes, kus on klassijuhtaja, kes annab paljusid õppeineid.

    Kõrgemates klassides pole nii lihtne, aineid ja õpetajaid rohkem. Õpetajana on samuti väga keeruline planeerida õppetööd distantsilt, nii et sellest ka päriselt kasu oleks. Homsest lubati meid päriselt kooli. Näis kui kaua see luksus kestab...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil hakati Google Classroomi kasutama juba eelmise aasta kevadel kui selgus, et enam tagasi kooli ei saa. Koolides kasutataksegi kas Google Classroom/Meet või siis Microsoft Teams-i, seega '100'erineva platvormi vahel rabelemist ei ole.
      Kuna meil on karantiin pikem ja rangem olnud kui Eestis, siis kevad/suviste kogemuste põhjal oskavad koolid nüüd ka asju paremini läbi viia. Homsest alustavad ka BBC telekanalid LIVE tundidega, mis katavad nii alg- kui põhikooli õppeprogramme neile kel pole võib olla muid vahendeid et õppest osa võtta. Meil on küll internetis MEELETULT palju õppematerjali olemas, millest on tihti väga palju abi, aga ka selleks, et seda lapsele serveerida või sealt vajaminem välja sorteerida on vaja eraldi aega ja seal on piir, kui palju sa lapsele korraga pähe saad toppida. Eriti kui sul puuduvad õiged õppemeetodid ja koolitus mida õpetajad koolis kasutavad.

      Distantsõpe ei asenda päris õpet ja see pole ka kõigile õpilastele 100% võimalik. Kannatavad põhiained, aga ära jäävad ka tehnoloogia tunnid (metalli/õmblustöö), kokandus, kehaline, tanst, muusika, draama. Kunsti võid ju kodus teha, aga see ei ole sama, mida sa koolis kooli vahenditega teeksid. Praeguse seisuga on nad juba üle poole aasta oma õpingutest kaotanud ja juba teist aastat järjest jäävad põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid ära. Lõpueksamite ära jätmine aga võib täiega nässu keerata õpilase tulevikuplaanid.

      Sinu kirjeldatud variant oli meil kevadel kasutusel algkoolis. Kogu töö ei olegi vaid arvuti põhine, eriti algkooli puhul. Osa asju saab välja printida või on mingi plakati või projekti koostamine mille jaoks on arvutit vaja algmaterjali otsimiseks. Samas nad ju istuvad ikka kogu selle aja laua taga kirjutades ja mitte nii nagu nad koolis õppides.
      Praegu Gretale ette järgmise päeva asju ei anta, sest proovitakse vältida õpilaste üle töötamist. Kui keegi saab oma asjad kiiremini tehtud ja tahab edasi õppida, siis selleks on antud eraldi lingid lisaõppeks. Küll aga katab mõne aine ülesanne mitut ainetundi ja sel juhul tuleb tehtud töö esitada nädala jooksul või reedeks. Neid ülesandeid millel on kindel vastus olemas parandavad nad nagunii ka koolis käies ise ära (või nende kõrval istuv partner) ja teevad seda ka nüüd. Õpetajale saadavadki pildi peale parandusi. Enamustes ainetes aga peavad nad oma arvamust avaldama või oma hinnanguid mingi teema koha andma ja selliseid ülesandeid ei saa õigeks või valeks hinnata või iseseisvalt parandada. Eestis võib olla ei ole distantsõppe ja kooliõppe vahe nii meeletult suur, sest Eestis on õpe palju rohkem õpikupõhine. Meil siin aga õpitakse täiesti teiste meetoditega ja õpikud puuduvad.

      Loodan, et teil seda luksust pikalt kestaks!

      Delete
  3. Koolis käimise keelamine on kuritegu laste suhtes, moraalselt ka väga vale ja hullumeelne otsus poliitikute poolt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Veel paar nädalat tagasi oleks ma iga kell Greta tagasi kooli saatnud.
      Just praegu nüüd ma enam ei tea.
      Kuni sügiseni ei teadnud me kedagi väga lähedalt, kes oleks koroonasse haigestunud. Viimase kuu jooksul on aga meeletult paljud inimesed keda me väga läheldalt ja mingil viisil kaugemalt tunneme haigestunud ja mitte ainult kergelt. Just täna saime teada, et me väga head tuttavad (kaks peret keda ma ka oma blogis olen kajastanud) on kõik hetkel koroonas ja mõlemad pereisad haiglas. Ühe mehe puhul on olukord väga hull. Samuti on ühed me teised väga lähedased inimesed raskelt haiged, aga õnneks mitte haiglas. Ja neid inimesi on veel.

      See kui kiiresti viirus hetkel levib on ikka üsna hirmutav ja eriti veel siis kui Greta koolis käiks. Ma ei kujuta ette, mida mulle koroona teeks, sest ma olen osaliselt riskigrupis ja kui Pete jääks raskelt ja pikalt haigeks, siis poleks meil mingit sissetulekut et majavõlga ja muid makse maksta. Ma täiega vihkan koduõpet/distantsõpet, aga vähemalt on nüüd valitsus mu eest selle otsuse ära teinud et ma ei pea oma last kooli saatma ja seega oleme rohkem kaitstud. Laste ja hariduse suhtes ei ole õige, aga tervise ja ellujäämise suhtes on.

      Delete
  4. Sinu eelmise kommentaari viimasel lauses on kõik kokku võetud!
    Ma arvan, et see kui õpikukeskne õppetöö on, sõltub Eestis paljuski koolist ja õpetajast ja õppeainest ja vanusest. Mul pole ka näiteks õpikuid oma aines (peale 1 klassi). Teistes ainetes on, aga olenevalt ainest kasutatakse erinevalt. Teised meie pere lapsed on 5.kl, 9.kl ja gümnaasiumis. Meil on lapsed olnud koduõppel kõik algklassides ja oskavad õppida, aga hoopis keerulisem on paljude eri õpetajate nõudmisi distantsilt täita, kui ei saa ise oma õppimisprotsessi planeerida, juhtida, vaid keegi teine teeb seda sinu eest. Ikka on see "mis ma veel pean tegema?" tunne, paratamatult ja ei võeta täit vastutust. Gümnaasiumiõpilane on aga distantsõppega ülirahul ja ütleb, et tema koolis käia enam ei oskagi, sest talle sobib selline õppimisstiil. Nende koolis oodatakse järgmisi valitsuse otsuseid ja võimalik, et hakkavad koolis käima üle nädala. Eksameid ära jätta ei plaanita Eestis, laps just registreeris end inglise keele rahvusvahelisele eksamile. Aga mis vormis see toimuma saab ja millal, aga küsitav küll.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, teil sõltub tõesti nii palju sellest, milline õpetaja õpetama satub ja kuidas ta õpetab. Jah, koduõppel ja distantsõppel on suur vahe.

      Gümnaasium on meil algkoolist ja põhikoolist ikka täiesti erinev. Õpitakse vaid valitud kolme ainet ja õppeprotsess sisaldab palju iseseisvat õppimist ehk siis ongi loomult natuke distantõppe sarnane. Samas ilma kontaktõppeta sa ikka hakkama ei sa ja oleneb ka mis aineid sa õpid, sest kodu laborit, kus katseid teha, ei asenda.

      Delete