22. juulil läks Greta viimast korda oma algkooli. See on ikka uskumatu kui
kiiresti 7 aastat on mööda lennanud. Ma mäletan nii hästi seda päeva, kui me
Greta esimest korda läksime algkooliga tutvuma ja aulas direktori kõnet kuulasime. Mäletan ka seda päeva, kui
Greta lõpetas esimese kooliaasta ja ma samuti mõtlesin, et küll see aasta on
ikka kiiresti läinud. Siis tundus eesolevad 6 aastat veel nii pikk ja kauge
maa minna, aga nüüd olemegi kui linnulennul juba seal lõpus.
Mul on kohutavalt hea meel, et Gretal oli võimalik viimasteks nädalateks
siiski tagasi kooli minna. Ma ei kujuta ette, mis tunne oleks koolilõpul
olnud, kui viimaseks koolipäevaks olekski jäänud see päev, kui märtsi lõpus
teatati, et kool läheb koroona tõttu kinni.
Kogu see koroona asi jätab nagunii KÕIKIDELE õpilastele ühel või teisel
viisil suure märgi või augu nende ellu, aga vähemalt andis riik
algkoolilõpetajatele võimaluse mingigi punkt elu ühele etapile panna ja
veelkord omi sõpru ja õpetajaid näha.
Kahjuks ei mingit pidu. Algkoolilõpetajatel jäid ära kõik seikluspargid,
pizza ja basseinipeod, kooliväljakul telkimised, kontserdid ja etendused.
Lapsevanematel ei olnud ühtegi võimalust oma laste kooli ja õpetajatega
hüvasti jätta. Tavaliselt tehakse lastevanematele viimane ringkäik koolis,
pakutakse kooki ja kohvi. Sel aastal olid vanemad aga sunnitud lausa kooli
väravate taga ootama, et oma laps viimasel koolipäeval kätte saada.Õnneks tuli ühel lapsevanemal, õhtu enne viimast koolipäeva, mõte lastele plaksutada kui nad väravast välja lastakse ning ta jagas seda mõtet emaili teel ka teiste vanematega. Selline väike asi, aga samas südamest liigutav nii laste, kui ka täiskasvanute jaoks.
Küsisime Greta õpetajalt, et kas pilti saaks teha ja kui tegema hakkasime hüppas kooli direktor ka kohe pildile. Ta paistab selline pidevalt esiplaanile tükkiv direktor olevat. Mul pole midagi paha ta vastu öelda, aga väga paljudel vanemate laste vanematel on raske temaga sama sooja sidet leida, kui kooli vana direktoriga. Minul sama lugu.
Õpetajat kallistada ei tohtinud, aga õnneks saime siiski pildi tehtud. Panen siia eradi pildid iga Greta kooliaasta viimasest päevast koos vastava aasta õpetajatega.
Reception
Year 1
Year 2
|
| Pildil on küll vaid ainult üks õpetaja ja õpetaja abi. Gretal oli tegelikult 2 õpetajat |
Year 3
Sel aastal oli Gretal kaks õpetajat, aga millegipärast kooliaasta lõpus
me ei teinud nendega koos pilti. Võimalik et sellepärast, et Gretale ei
meeldinud üks neist õpetajatest eriti ja siis tal ei olnud erilist soovi
nendega koos pilti teha. Alloleval pildil olev teine õpetaja, aga meeldis
Gretale väga.
Year 4
Year 5
Year 6
Nii ilus lõpuaasta number 2020, aga nii nässuläinud aasta ise.
Kuna nad koolis mingit suurt pidutsemist teha ei saanud, siis meie, lapsevanemad, otsustasid lastele veesõja peale kooli pargis korraldada. Ehk siis hoolitsesime selle eest, et lastel oleks pargis olemas küllaldaselt veeämbreid ja veepüstoleid, et lapsed saaks viimast korda kõik koos 'hulluks minna' ja 'make memories' (ma ei teagi kuidas seda sama ilusasti eesti keeles öelda- viimaseid mälestusi koos talletada).
Nagu näha, siis kedagi ei huvitanud mingi distantsi hoidmised või mis tahes muud reeglid. Lastel oli lõbus ja meil vanematel hea meel, et saime lastele vähemalt mingigi lõbusa ürituse kooli lõpu puhul korraldada.
Lapsevanemad pidasid samal ajal oma pikniku
Greta oli väga üllatunud ja liigutatud, sest ta ei osanud kingitusi oodata. Meil oli küll algul plaan välja sööma minna, aga kuna alates augustist saavad kõik need inimesed (ka lapsed) kes emaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval restoranides kohapeal söömas käivad igaüks 10 naela allahindlust, siis me ei tahtnud raha raiskama minna. Teeme seda selle asemel hoopis augustis. Kui meil läheb restoranis süües tavaliselt üle 60 naela maksma, siis nüüd saame selle sama raha eest kaks korda restoranis käia, sest saame nüüd 60 naelase arve puhul 30 naela allahindlust.
Vot sellise ilusa kingituse teeb riik oma inimestele...ja pärast paneb meie tulumaksud sada korda kõrgemaks ja me kõik saame oma kingituste eest mitu korda rohkem tagasi maksta...aga noh...
Kinkisime Gretale suurde kooli mineku puhul ka suure lapse koolikoti ja ühe raamatu mida ta VÄGA tahtis (ja mille ta siis ühe päevaga läbi luges). Vanaema saatis ühe Lasse Maia raamatu ja Greta lemmikuid Kiss-Kiss komme.
|
| Esimene koolipäev, Y6 ja tulevane koolilaps |
Lapsed said väikesed kooliga seotud kingitused ka mälestuseks, aga
mul ei ole hetkel nendest asjadest siia pilti panna seega kui saan aega,
siis teen hiljem eraldi postituse.

















Toredad pildid ja rõõmsad lapsed. lahe vaadata, kuidas väikesest nöpsikust suur neiu on kasvanud.
ReplyDeleteMälestused veesõjast kestavad aastaid - väga vahva mõte ja usun, et vaatamata hullumeelsele ajale (ja aastale), jääb see kauaks kõigile meelde.
ReplyDeleteHiljem tagasi vaadates - tead, et oled olnud osake ajaloosündmusest, mida oma silmaga näinud ja meeltega tunnistanud.
Edu ja rõõmsaid hetki G'le!