Nädal tagasi käisime ühte meie lähedal asuvat lavendlipõldu imetlemas. Tegu on Mayfield Lavender farmiga, mis asub teel meie kodust Pete vanemate juurde ehk siis kodust vaid 20-minutise autosõidu kaugusel. Kuigi me oleme aastaid sellest põllust pidevalt mööda sõitnud, siis ma küll ei mäletaks, et me seal kunagi varem peatunud oleks. Samas kuna lavendel terve aasta nagunii ei õitse, siis tasub põllule imetlema minna ikka õitsemise kõrghooajal.
Esimese hooga sattusime me põllu äärde, mis oli alles hiljuti külastajatele avatud ja mis nägi üsna õnnetu välja. Selles mõttes siis õnnetu, et ei vastanud üldse sellele vaatepildile, millega meie olema alati harjunud kui autoga põllust mööda oleme sõitnud. Me keerasime teeääres olevat silti nähes kohe parklasse, sest teadsime, et põld just seal asus (me oleme seda silti seal ju aastaid näinud), aga ei teadnud seda, et seal nüüd kogunisti kaks põldu avatud on ja et see uus alles alustab kasvamist.
Vana põld-noor põld
Tavaliselt seal asi ikka nii hull ei ole ja me pole sealt mööda sõites kunagi sellist rahvamassi näinud, aga ju siis nüüd, koroona ajal, otsivad inimesed kuhu minna ja mida teha. Paljud meelelahutuskohad ja vaatamisväärtused on ju endiselt kinni või piirangutega ja nendesse kohtadesse peab varakult aja ette broneerima ning seega on inimestel jäänud valikusse väga väike arv kohti kuhu minna. Lavendlipõllule on aga kõigil võimalik lihtsalt kohale sõita ja kohapeal pilet osta (lapsed tasuta, täiskasvanud £4) ilma midagi ette planeerimata.
Mu piltidelt ei paista tegelikult üldse välja, kui palju inimesi põllul tegelikult oli, sest ma proovisin sedasi pildistada, et inimesi vähe peale jääks. Nii hilja õhtul ei olnud ka valgus kõige parem pildistamiseks, aga õnneks me ei läinudki sinna ilupilte tegema :-)
Otseloomulikult oli põllu ääres ka väikene 'suveniiri'pood ja kohvik kust oli võimalik sajal erineval viisil lavendlit endaga koju kaas osta. Kuna mulle (ja ka Petele) isiklikult lavendeli lõhn ei meeldi ja eriti veel sellises suures koguses, siis jooksime sealt poest kiiruga läbi. Teised inimesed paistsid lõhna suhtes palju tolerantsemad olema ja sooritasid üsna mitu ostu.
Lavendlitaimed mulle meeldivad, kuid suuremas koguses lõhn on talutav, ent ei kuulu esimese eelistuse hulka. Mul on vaid paar lavendlitaime, plaanin küll suuremaks arendadad, ent perekonna vastuseisu tõttu on jäänud pelgalt mõtteks.
ReplyDeleteKorjan lavendli õisi ja panen pisikestesse linasest kotikestesse, talvel on mõnus kui sealt lõhn eraldub. Eriti voodipesu ja rätikute kapis - kohe on suvetunne.
Inimesed on erinevad ja paljudele meeldib lavendli lõhn. Mulle meeldib kui aias on üks või kaks põõsakest, aga vat just need kotikesed kuivanud lavendliõitega on minu puhul NO NO! Sulle meenutavad suve, aga minu jaoks seostuvad sellised kotikesed (kas siis lavendli või kuivanud roosiõitega) väga vanade inimestega :-) Oma alus-või voodipesust hoian sellised kotikesesd veel eriti kaugel :-D :-D
DeleteMinaoen lavendliarmastaja. Aga Hiiumaal, Kärdla lähedal asuv lavendlitallu (mis pidi olema Euroopa kõige põhjapoolsem) on mul veel külastamata. Hiljuti oli seal just avalik külastuspäev, aga ma ei jaksanud peale tööd muud, Kui koduseid lavendleid nuusutada vaid:)
ReplyDelete