ELIITKOOLI JA TAVAKOOLI ERINEVUSED

See postitus on ajendatud eelmise postituse alla jäetud Ritsiku kommentaarist. Kuna mul on kombeks alati kõiki asju väga põhjalikult teha, siis otseloomulikult ei olnud mul võimalik ta kommentaarile vaid kolme lausega vastata :-)

Ritsiku küsimused olid järgmised:

Kas Sa võiksid lühidalt kirjeldada, mis on suurimad erinevused riigi- ja erakoolide vahel (peale õppemaksu muidugi)?
Kas erakool tähendab automaatselt eliitkooli? Kui suur hulk lapsi protsentuaalselt umbes erakoolides õpib? Ja kui laps on andekas, kuid perel rahalisi võimalusi napib, siis kas on võimalik erakooli ka mingi stipendiumiga saada?

Alustuseks selgitan ühte asja.
Kui ma tavaliselt kirjutan oma blogis erakoolist või erakoolidest, siis Eesti mõistes pean ma silmas eliitkoole. Kuna meil nimetatakse neid koole (otsetõlkes) erakoolideks (private/independent school), siis ma edaspidi jätkan oma blogis ikka erakoolide nimetusega, väljaarvatud kui ma peaks mingil põhjusel rääkima Eton, Harrow, Cambridge jne erakoolidest mis tõesti on meie mõistes eliidi tasemel erakoolid ja kus enamalt käivad ka eliit sotsiaalklasside lapsed. 
No näiteks meie kohalikkesse erakoolidesse saaks Greta ilma suurema probleemita sisse (peaks küll paar eratundi ehk lisaks võtma) ilma et ta eliitklassi kuuluks või mingi ülitark või andekas oleks, aga prežtiisika eliitkooli puhul on tegu ikka palju kõrgema taseme ja nõudmistega. Ehk siis kuna Briti ühiskond on nii mitmekihiline, siis jagunevad ka siinsed erakoolid veel omakorda eritasemelisteks.

Aga selle postituse korral teen ma erandi ja kasutan erakooli asemel eliitkooli nimetust, et Eesti lugejatel oleks selgem ülevaade. 

Ja kui ma ütlen riigikoolid, siis pean selle all silmas koole, mis on riigi poolt kõigile tasuta, kuigi need koolid jaotuvad omakorda koolideks keda rahastab otse riik ja koolideks, kes saavad raha kohalikult omavalitsuselt. Tavaliselt rahastab algkoole kohalikud omavalitsused, aga lõppude lõpuks on see ikkagi ju riik, kes raha kõigle tavalistele koolidele jagab seega minu silmis ei ole seal suurt vahet ja mina kutsun neid kõiki riigikooliks, sest nii on lihtsalt lihtsam.


UK-s on umbes 2600 eliitkooli kus õpib kokku umbes 620 000 õpilast.
See teeb umbes 6.5% UK lastest (ja rohkem kui 7% kõikidest koolilastest Inglismaal) ja 20% õpilastest, kes on üle 16-aastased (ehk siis need kes gümnaasiumis õpivad). Poolte nende laste vanemad ei ole ise eliitkoolides käinud. 
Need numbrid on paar aastat vanad, aga ma kujutan ette, et praegune seis on umbes sama.

• Kõige suurem vahe eliitkooli ja riigikooli vahel on see, et eliitkool ei saa pennigi riigilt vaid rahastab ennast ise. Ehk siis eliitkoolid toimivad pelgalt oma õpilaste õppemaksust ja mõnel juhul õppemaksule lisaks ka rahalistest kingitustest ning heategevusfondi rahadest. 

• Eliitkoolid ei pea järgima riikliku õppekava, vaid nad saavad ise otsustada mida ja kuidas lastele õpetavad ning millal kooliaasta algab või lõppeb ning millal koolivaheajad on. See, aga ei tähenda seda, et eliitkooli laste haridust või koolide õpetamise taset üldse ei kontrollitaks, vaid lihtsalt seda, et kontrolle ei korralda riiklikusektori organisatsioonid, vaid erasektori omad. Mõne kooli puhul aga on kontrollijaks ka riigisektori Ofsted. Tavaliselt aga ei erine eliitkoolide kooliaasta palju riigikoolide kooliaastast. Eliitkoolidel on tavaliselt lihtsalt natuke pikemad koolivaheajad ja nende kooliaasta lõppeb natuke varem (nädal kaks või kolm-olenevalt koolist), aga samas on nende koolipäevad tihti palju pikemad kui tavakoolide koolipäevad. 

• Eliitkoolid saavad endale ise õpilasi valida, riigikoolid aga mitte. Sellest sõltuvalt on siis ka eliitkoolide tulemused palju kõrgemad, sest nendes koolides õpivad õpilased kellel on kohe alguset peale head tulemused, võimalused või omadused edukaks akadeemiliseks teekonnaks ja kelle vanemate jaoks on nende laste haridus väga tähtis.

Kuna eliitkoolidel on palju rohkem raha, siis on neil ka võimalus oma õpilastele palju paremaid õppimis-ja sportimisvõimalusi pakkuda. Neil on väikesed klassid, kuigi see oleneb taas ka eliitkoolis, aga enamalt on neil siiski klassides peaaegu poole vähem lapsi kui tavakooli klassides. Ellitkoolides pööratakse väga suurt tähelepanu iga õpilase isiksuse ja enesekindluse kasvatamisele jne.

Iga eliitkool on natuke oma nägu. Üks kool keskendub rohkem akadeemilisele poolele, teises koolis pannakse rohkem rõhku spordile või muusikale. Samas võin ma aga öelda, et igas eliitkoolis on sport ja muusika palju tähtsamal kohal ja palju suurema mahuga kui üheski tavakoolis. 

Eliitkoolid on jaotatud kas ainult poiste või tüdrukute koolideks. Võimalik et kuskil on ka ehk sega erakoolid olemas, aga suuremalt osalt siiski käivad poisid ja tüdrukud eliitkoolide puhul eraldi koolides. Väljaarvatud lasteaia ja eelkooli osas kus titi poisid ja tüdrukud käivad koos.

Eliitkooli sisse saamine toimub testide ja vestluse alusel. Sa ei pea olema akadeemiliselt hirmus tark või andekas. Vahel piisab ka vaid sellest, et sa oled väga hea sportlane või andekas muusik. Kuna eliitkooli testide nõudmised on kõrgemad kui tavakoolide samaealiste laste õppeprogramm, siis tavaliselt hakkavad vanemad oma lastele võtma sisseastumiseksamite jaoks eratunde juba kas aasta või kaks varem. Samas see oleneb palju ka lastest ja lastevanematest ning sisse saadakse ka ilma eelnevate eratundideta. See jutt käib siis nende laste kohta, kes eliitkooli peale algkooli otsustavad minna. Need lapsed kes eliitkooli juba 4 aastasest alates lähevad, nende jaoks on loomulikult sisseastumiskriteeriumid teised. 
Palju oleneb ka sellest mis piirkonnas sa elad ja kui suur tung selles piirkonnas eliitkoolidesse on. On piirkondi kus sa pead oma lapsele koolikoha kinni panema vaat et juba siis, kui sa alles lapseootel oled. 

Paljud eliitkoolid näevad väliselt välja nagu lossid või mõisad, aga samas on ka selliseid, mis väljaspoolt ei erine just eriti palju tavalistest koolidest. 
Siit mõned ilusamad näited nendest eliitkoolidest mis meie kodu lähedal asuvad. Minu/meie tutvusringkonnas on palju neid inimesi, kelle lapsed on käinud või käivad eliitkoolides ja läbi oma töö on mul endal ka olnud palju kokkupuuteid siinsete eliitkoolidega (ja ka tavaliste koolidega) ühel või teisel viisil.

Selle (alloleva) eliitkooli võimlas käib Greta kriketitrennis sel ajal, kui on kriketi sisehooaeg ja Greta uue kooli eksamitulemused ei erine palju selle eliitkooli eksamitulemustest. Spordihoone ja paljud lisaehitised näevad küll palju modernsemad välja kui kooli peahoone.

Ja selles eliitkoolis olen ma osaliselt ise töötanud (osaliselt siis selles mõttes, et ma ei olnud palgatud kooli poolt, vaid ühe seal koolis õppiva lapse vanemate poolt, aga töö toimus siiski koolis). Alles aasta või kaks tagasi kohtusin selle sama kooli ühe juhataja/õpetajaga ja ta tundis mu kohe ära ning me rääkisime kui vanad tuttavad vaatamata sellele, et me polnud üksteist üle 13 aasta näinud.

Eliitkoolide õppemaksud on väga kõrged, aga see taas oleneb mõnevõrra piirkonnast ja sellest, kui kuulsa ja maineka eliitkooliga on tegu. Meie lähedal asuvate eliitkoolide ühe kooliveerandi maksumus jääb £5500-7000 sisse (aastas siis kuskil £16000-21000). Nende koolide maksud, kus ka ööbitakse, on seega veelgi kõrgemad. Nooremate laste puhul (lasteaed, eelkool ja algkool) on hind kuskil £2500-5000 ringis. Sellele hinnale lisanduvad küll veel igasugu muud maksud (kindlustused, koolilõunad, eratunnid, vajadusel koolibuss, muusikatunnid, koolireisid jne). Ja muidugi ka koolivorm, mille puhul tuleb VÄHEMALT 500 naelase väljaminekuga arvestada. Kooli pintsak maksab juba ainuüksi 100 naela piires. Koolivormi alla kuuluvad ka kooli-ja spordikotid, sallid, mütsid, kilejoped, mantlid, kübarad jne. Põhimõtteliselt kõik asjad peale aluspesu :-)

Ma nüüd ei tea täpselt KÕIKIDE eliitkoolide kohta, aga üldjuhul pakub suur enamus eliitkoole oma õpilastele stipendiumeid. Näiteks kui sa oled andekas muusikas, siis sul on võimalik saada muusikastipendium, mis tähendab, et sa saad aasta jooksul (või kogu koolis käimise aja jooksul, olenevalt kooli tingimustest ja kokkulepetest) tasuta muusikatunde. Sama kehtib enam-vähem iga aine kohta. Selleks aga et sellist stipendiumi saada, pead sa eelnevalt ja kogu kooliaja jooksul koolile tõestama, et sa tõesti oled seda stipendiumit väärt. Kui su tase langeb, siis jääd stipendiumist ilma. Stipendiumiga kaasneb omajagu kohustusi ja nõudmisi ja kuna kool panustab sinusse tasuta lisaressursse, siis saab tihti sinu kohustuseks ka kooli erinevatel võistlustel, üritustel, kontserditel jne esindada.

Ühel õpilasel on võimalus ka rohkem kui vaid ühes aines stipendiumi saada. 

Stipendiumitele lisaks on aga veel ka BURSARIES. Ma ei teagi mis selle sõna õige eestikeelne tõlge oleks, aga see on nagu rahaline auhind. Ma tegelikult ei teagi täpselt mis vahe on stipendiumil ja bursaries, sest mõne kooli puhul on just stipendium see, mis sind kõikidest maksudest vabastab, aga mõlema puhul jääb mõte siiski enam vähem samaks, et need annavab sulle kas mõningast allahindlust või täielikku maksuvabadust.
Osadel eliitkoolidel on kohe olemas oma kindel rahaline auhind mis võimaldab näiteks iga aasta ühel või kahel (või mis tahes arvul) andekal aga väikeste sissetulekutega pere õpilastel tasuta kooli õppima tulla. On selliseid auhindu mis sel juhul katavad siis absoluutselt kõik kulud, või siis selliseid, mis katavad koolimaksud osaliselt.


Iga eliitkooli puhul saab küsida maksualandust, aga sel juhul peab sul selleks olema ka pädev põhjus ja kool selle põhjuse heaks kiitma. Samuti ei tohi su sissetulekud sel juhul olla üle teatud summa. Näiteks ma vaatasin praegu ühe kooli veebilehelt, kuhu Greta sõbranna läheb, ja seal on öeldud, et pere ühine sissetulek ei tohiks ületada £70 000 aastas. See kool ei paku ka täismahus õppemaksude katmist ja kui toetust antakse, siis arutatakse seda igal uuel kooliaastal uuesti üle ja otsustatakse kas jätkata või mitte. Aga igal koolil on omad reeglid.

Sama kehtib ka nende õpilaste kohta kes on juba mõned aastad koolis õppinud, aga kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel rahalistesse raskustesse sattunud. Ma ei tea kui suur protsent inimesi koolimaksu allahindlusi küsivad ja kui suur protsent neid ka saab, aga vähemalt on iga kooli juures see võimalik.

Paljud koolid pakuvad ka õdede-vendade puhul allahindlust. Kui sa paned samasse kooli oma teise lapse, saad sa 5% allahindlust ja kolmanda lapse pealt 10%.

Paljud pered, kelle lapsed eliitkoolides käivad, ei ole tegelikult ise üldse rikkad, vaid nad lihtsalt on nõus oma lapse/laste hariduse nimel teistest mugavustest loobuma ja kogu raha hoopis laste koolitamise alla panna. Või siis näiteks võtab üks vanematest lisatöö, et koolimaksud saaks ära makstud. 
Greta paar sõbrannat (ka ta parim sõbranna) lähevad näiteks sügisel eliitkooli. Kui Greta sõbranna oleks sisse saanud samasse teiseastmekooli kuhu Greta nüüd läheb, siis ta vanemad oleks üliõnnelikud olnud, sest tegu on väga hea kooliga ning sel juhul oleks nad suurtest eliitkooli maksudest pääsenud. Kahjuks aga ei lange nende elukoht selle kooli piirkonda ja kuna nad ei olnud rahul neile pakutud teiseastmekooliga, siis ei jäänudki neil palju muud üle, kui eliitkooli mineku peale mõelda. Nad teadsid seda juba pikalt ette, et suure tõenäolisusega peavad nadseda tegema. Õnneks on neil vanavanemad, kes on oma lapselapsi nõus rahaliselt toetama. Ilma vanavanemate abita ei oleks neil olnud võimalik oma kolme last eliitkooli panna. 

Enamus teiste Greta algkooli laste puhul, kes samuti eliitkooli edasi õppima lähevad, on sama lugu, et nad ei saanud sisse soovitud riiklikusse teiseastmekooli ja kuna nad ei ole rahul neile pakutava kooliga, siis ainukeseks valikuks ongi eliitkool. Kõik ei saa seda luksust muidugi endale rahaliselt lubada ja peavad seega lihtsalt leppima selle kooliga, mis neile määrati, aga samas jälle oleneb see ka nii palju vanematest ja lastest, sest tegelikult on ka see meie kandi teisel kohal olev teiseastmekool hea kool.

Osade laste puhul oli see aga nende vanemate kohene valik, et laps läheb peale algkooli edasi eliitkooli, aga siiski enamus vanemaid, kellel on vaba raha oma lastele eliitkooli haridust pakkuda (või kelle töökohad eliitkooli maksud kinni maksavad) teevad seda kohe koolitee algusest alates, mitte poole pealt.

Mul tuli seoses selle teemaga meelde üks saade, mida meil umbes viis aastat tagasi telekast näidati. Saate nimeks oli 'School Swap: The Class Divide'. 
Saade oli kolmest eliitkooli ja kolmest tavakooli teiseastme õpilasest kes nädalaks koole vahetasid. Esimesel nädala käisid eliitkooli lapsed tavakoolis ja teisel nädalal elasid ja õppisid tavakooli õpilased eliitkoolis. 
Mul õnnestus see saade isegi internetist ülesse leida ja peaks ka Eestis elavatele inimestele kättesaadav olema. Annab hea ülevaate tava ja eliitkooli erinevustest.
Esimest osa saate vaadata SIIT 
ja teist osa SIIT.

Kahjuks ei olnud saate teine osa lõpuni filmitud ja jäi nägemata, et eliitkooli juht pakkus 14-aastasele Brettile võimaluse edasi õppida nende koolis (kõik kulud makstud) ja Brett võttis selle pakkumise vastu.
Leidsin internist veel ühe väikese uudisklipi selle kohta. Vaadake SIIT.
Ja SIIT saate näha pilte samast poisist neli aastat hiljem, kui ta eliitkooli lõpetamas oli.

Internetis on üleval veel üks saade, mida ma varem telekast olen näinud ja kus on näha kuidas ühte siinsesse väga prestiižikasse eliitkooli valitakse stipendiumi saajaid. Saate nimi on 'Too Poor for Posh School'. Selle video kvaliteet on kahjuks väga vilets, aga siiski vaadatav.

Ma muidugi ei ole mingi siinsete erliit/erakoolide ekspert ja kõike asju ei tea, aga arvan et sain peamised asjad siiski korrektselt kirja :-)