Thursday, 9 October 2014

ILUS PÜHAPÄEV

Pühapäeval küsisin Gretalt, et kui tal oleks üks päev ja ta võiks teha selle päevaga ükskõik mida, siis mida ta teeks? (Sain selle küsimuse ühe tuttava blogist :)
Greta vastus oli, et siis ta helistaks oma sõbrannale ja kutsuks ta mängima, või läheks mingisse lossi. 
Sõbranna üle ma ei imestanud, küll aga olime Petega meeldivalt üllatunud, et laps ise lossi minekut palub. Me ei teadnudki, et talle need meie losside ja mõisate külastused nii meeldivad. 
Juhtuski siis nii, et Greta sisustas meie ilusa päiksepaistelise pühapäeva Hever Lossi minekuga.
Vahelduseks oli nii mõnus taas kodumaal ringi sõita ja loodust nautida. Viimasel ajal olen ma ju 'jooksund' vaid Eesti vahet :)
Et ajalugu nautida ei peagi tegelikult kusile lossiõuele sõitma. Piisab ka täitsa mõne küla tänavatel ringi jalutamisest, või siis ka täitsa lihtsalt auto aknast välja vaatamisest.
Tegelikult, kui aus olla, siis ei peagi kuskile sõitma. Selliseid vanu maju leidub ka täiesti meie kodu lähedalt. Kahjuks (tegelikult õnneks) meie ise küll ühes sellises ei ela.
Ja selliseid pubisid on siin ka jalaga segada. 
No meie siiski otsustasime jalutuskäigu asemel natuke kaugemela sõita ja mingit lossi külastada, nagu laps oli seda soovinud. Lossiks valisime Hever Castle. Ma ei teagi miks just selle välja valisime, aga vot just sel pühapäeva hommikul tõmbas meid mõlemaid Petega just selle lossi poole. Meil tavaliselt võtab kohtade valimine nii palju aega, sest valik on alati suur, aga sel korral läks kogu valiku protsess kui lepase reega. 

Kohale jõudes tutvusime kõige pealt muti mullahunnikutega. Õigemini siis Greta tutvus. Tema jutu järgi olevat ühes hunnikus midagi liikunud. Ma ei teagi kas laps nägi viirastust või põgenes tõesti mutt ta eest ära.

Päev oli mõnusalt soe ja päiksepaisteline


Ma ei tea, ma ei oskagi siia mingit erilist teksti kirjutada. Ma pole nagunii mingi sõnade'mees'. Parem postitan lihtsalt taas ühe pika pildijoru. Mis siin ikka öelda, las pildid räägivad enda eest.







Lossis sees pilte teha ei tohtinud. Ma tegin vaid paar pilti lossi aknast.



Lossi ajalugu lühidalt on järgmine: selles lossis veetis oma lapsepõlve kuningas Henry VIII teine naine Anne Boleyn (see kellel hiljem pea otsast löödi :(. Loss kuulus siis ta isale. Kui Anne isa suri siis sai uueks omanikuks King Henry. Hiljem sai lossi omanikuks King Henry neljas abikaasa Anne of Cleves. 

Üsna imelik mõelda, et sellised 'kuulsad' tegelesad seal lossi kunagi elasid ja meie nüüd, sajandeid hiljem, seal seda kõike imetleda saame. Mõelda vaid kui palju selle lossi seinad on näinud ja kuulnud. Mõelda vaid kui veel oleks sellised seinad mis kõik neid sündmuseid filminud oleks.

Loss lossika, aga lossi ümber on ka ime ilus aed. Isegi Pete, kes tavaliselt taimedest ja lilledest suurt midagi ei arva, kommenteeris selle ilu. Võib olla on ta vanaks jäänud ;)
Kui me Petega veel abielus ei olnud, aga juba 'käisime' siis külastasime üsna meie tutvumise alguses Hever Lossi ja tegime seal pilte. All oleva pildi peal näitabki Pete Gretale kuidas mina ühe vana pildi peal seda sama suurt 'anumat' hoidsin. 



Need kujukesed tegelikult ei olnud asetatud aeda sedasi üheteise kõrvale, aga pilte kokku pannes tuli sellest üsna tabav kompositsioon. Minu arvates on see lokkis peaga, habemega mehe kuju väga creepy.




Isad lastega







Natuke sügist ka. Teatud puude alt võib seda juba leida.




Minu lapsed :) 



Täiesti juhuslikult märkasin ühe põõsa küljes selliseid marju  ja raske oli omi silmi uskuda. Nagu oleks tegu olnud värviliste helmetega.


Vot selline ilus oktoobrikuu päev oli meil tänu Gretale. 
Küsige ka oma laste käest mida nemad ühe täiesti vaba päevaga teha tahaksid, kui nad saaksid ükskõik mida teha.

5 comments:

  1. Tõesti ilus aed. Kas need marjad pole mitte viinamrjad?
    Johanna ja Johannes, pärast kui olid hämmeldusest üle saanud, arvasid et tahaksid minna Tallinnasse shoppama :)

    ReplyDelete
  2. See taim on siin tegelikult väga levinud. Ma lihtsalt pole enne tähelepannud, või siis olen aga pole meelde jäänud või huvi äratanud. Nimeks on Ampelopsis brevipedunculata 'Elegans' :)

    ReplyDelete
  3. Selline losside ja parkide Inglismaa on minu lemmik! Nii ilus!
    Kati ütles kohe, et vabal päeval ta magaks. Siis joonistaks, mängiks kassiga, meisterdaks, oleks arvutis ja magaks jälle. Laps on vist koolist natuke väsinud.

    ReplyDelete
  4. Oi oi kui ilus, minu arust on sügis just koige ilusam aastaeg, nii värviline ja kirju ja kontrastidega:-)

    ReplyDelete
  5. Sügis on ilus jah, aga sügis siin ei ole nii kirju kui Eestis. Siin on nii palju puid mis jäävad roheliseks või siis nagu kastanid lihtsalt pruuniks ja sellist värvide mängu näeb vaid teatud kohtades kus rohkem kirjuvärvilisi puid on.
    No näiteks meie aias ja kodu lähedal üldse näeb kõik välja sama kui suvel. Meie aias on üks puu mis just suvel lehti vahetab. Teel Greta kooli on ühe silla peal selline koht kus rohkem kollast näeb ja ma siis iga päev sealt mööda sõites naudin sügist :)

    ReplyDelete