Sunday, 7 April 2013

PÄEV LASTEAIAS

Käisin üks päev taas lasteaias pilte tegemas. Ega ma seal mingeid jalustrabavaid pilte teha ei osanud, kuna seal ei ole pildistamiseks head valgust ja mu välk ei valgusta piisavalt kaugele, aga need pildid mida mul vaja oli said tehtud. Ma nimelt tahan lasteaiajuhatajale kingituseks lasteaiast fotoraamatut teha ja seega mul on luba lasteaeda erinevaid sündmusi ja tegemisi pildistama minna (tegelikult on iga vanem teretulnud lasteaia tegemisi vaatama) Kuna pildile jäävad ka lapsed, siis ma loomulikult saan teiega siin vaid neid pilte jagada kus lapsi ei ole, või on vaid varjatud kujul (olen ju oma allkirjaga lubanud, et ei avalda teistest lastest tehtuid pilte internetis)
Ma ei väsi seda korrutamast kui väga ma armastan Montessori mudilaskooli. See mida ja kuidas nad seal teevad on ikka nii super, et teeb lausa kadedaks, et ma ise sellises lasteaias käia ei saanud. 
'Pere ja Kodu' ajakirjas on artiklisari Montessori pedagoogikast. Ma olen kolme artiklit lugenud, aga millegipärast ei vaimusta mind need artiklid kunagi nii palju kui Montessori tööd ise päriselus või filmis nähes. Mitte et artiklitel midagi viga oleks, aga lihtsalt sedasi lugedes tundub kõik nii tavaline ja ei midagi erilist. Samas kui Montessori lasteaialapsi tegutsemas näha ja siis teada iga materjali ja õpetuse tagapõhja ning eesmärki, siis avaneb täiesti teine maailm. 
Ega ma isegi ei oska teile seda imelist maailma siin nüüd lahti rääkida ja teid vaimustusse viia, aga proovin siiski paar silmajäävat hetke siia blogisse talletada.

Montessori lasteaias saavad lapsed alati ise valida mida nad teha tahavad. On loomulikult ka rutiinsed tegevused mida kogu rühm koos teeb, nagu näiteks hommikune registreerimine ja hommikulaulud, vestlusringid ja pargis käimine. Kui aga on 'töö' ja mängu aeg siis saab iga laps ise valida mis tööd ta parasjagu teha soovib. Niisama ringi hulkuvaid lapsi Montessori lasteaias ei ole. Kui keegi ei suuda otsustada või mingit tegevust leida, siis aitab kasvataja tal midagi riiulitelt valida. Riiulid on jagatud eri gruppidesse (praktiline elu, tunnetus materjalid, matemaatika, keelt arendavad materjalid, biloogia ja kultuur-geograafia). Kaks korda kuus tuleb neile lasteaeda prantsuse keele õpetaja, kes kõigile üle 3 aastastele mänguliselt prantsuse keelet õpetab. Kedagi sinna tundi ei sunnita, läheb see kes tahab. Greta algul ka iga kord tundi ei läinud, aga nüüd käib seal hea meelega ja kasutab kodus vahel paari prantsusekeelset sõna. Kord kui nad juba saavad maigu suhu, et mida see tund endst kujutab ja näevad, et enamus lapsi sinna lähevad, siis ei taha ka nemad sellest ilma jääda ja võtavad osa. Tunnid ise on lõbusad ja toimuvad teises ruumis.
Lõunasöögiks katab iga päev üks laps laua. Võib olla ka kaks, olenevalt kui palju lapsi sel päeval kohal on. Lähen ükspäev seda tegevust eraldi pildistama siis näen oma silmaga täpsemalt kuidas see asi käib. Juhataja jutu järgi on see tegevus pildistamist väärt, kuna lapsed teevad seda nii suure innu ja keskendumisega, et seda on lausa lust vaadata.

Siin taas paar pilti klassikalistest Montessori materjalidest. Igal materjaliga käib kaasa terve teooria mida see lapsele õpetab ja kuidas see õpetus käib. Kui kellegil täpsemat huvi on siis ma võin kirjutada nii palju kui mina tean, aga näiteks lühidalt ütlen praegu, et selle roosa torni ehitamise juures on ka see üli tähtis, et laps need klotisd ÜKSHAAVAL tooks oma kohalt ja viiks oma kohale tagasi. Ka see kuidas ta seda ühte klotsi siis käes hoiab on tähtis, kuna seda tehes õppib ta juba alateatlikult, lihtsalt tunnetades, et klotsid on erinevat mõõtu.

Pink tower

Cylinder blocks

Numeric rods


Greta mulle koduloomade korvi näitamas.
Siin all oleval pildil on 3 ja 4 aastased poisid tähti kirjutamas. Ise läksid ja võtsid riiulist kirjutamiseks vajalikud asjad ja hakkasid kirjutama. Kui Greta alles hakkas lasteaias käima, siis see pani mind alati kõige rohkem imestama, et nii väikesed lapsed vabatahtlikult mängimise asemel kirjutada tahavad. Alati oli kuskil rühmas või õues (kui mina sinna sattusin) keegi, kes kas lauataga või pingi serval tähti kirjutas.

Montessori 'töö' materjalide hulka kuulub ka näiteks sellised tegevused nagu peegli puhastamine, kingade ja metallist (brass - see vist ei ole otseselt metall eesti keeles) esemete poleerimine, vee ühest kannust teise kallamine, erinevatele karpidele ja purkidele kaante peale panemine või keeramine, pipeti kasutamine, õmblemine jne. Ühesõnaga kõik need asjad mida igapäevaselt täiskasvanud kodus teevad ainult selle vahega, et lasteaias on kõik need tegevused eraldi väikeste materjalide näol lastele kättesaadavaks tehtud. Kasutatakse alati päris esemeid just sel näol nagu nad ka päris elus esinevad. Klaasid ja kannud on klaasist mitte plastmassist või metallist, et purunemist vältida. Sedasi rahulikult neid 'harjutusi' päevast päeva tehes saab laps küllaldaselt praktikat, et iseseisev olla. 

Kui ma neil rühmas käin siis mulle meeldib alati jälgida kuidas need väikesed tegelased snäkilaua juures toimetavad. Nimelt on neil klassiruumis üks väikene laud kus on alati saadaval kannuga vett ja piima ning tükeldatud puuvilja. Lastel on vaba voli millal iganes sinna laua juurde minna ja natuke keha kinnitada. Nii armas on neid jälgida kuidas nad seal ise toimetavad. Ise toovad nõud, ise kallavavad piima, ise tõstavad puuvilja, ise koristavad ära. Kui piima maha kallavad siis ise lähevad paberi järgi ja koristavad ära. Tavaliselt on veel nii, et kui kellegil peaks kogemata piima maha minema siis tõuseb püsti tema sõber (või kellega ta parasjagu lauas istub) ja ruttab sõpra aitama, ehk siis koristab tema eest kogu segaduse ära ja kuivatab ka sõbra märjaks saanud käed ära. Seda on NII armas vaadata kuidas nad üksteist alati aitavad.
Kasvatajate töö on vaid selle eest hoolitseda, et piimakannus alati piima oleks :)

Enne kui sööma hakatakse pestakse loomulikult käed ära. Need lapsed kes on käed pesnud peavad laualt oma nime korvi panema, et kasvatajal oleks hea ülevaade laste hügeenist. 

Siin on Greta oma poisssõbraga snäkitamas. See poiss on muideks selline kellega nad SUPER hästi kokku sobivad. Nende mängustiil on sama ja seega nad võivad vabalt mitu tundi ilma meid segamata mängida (kui me üheteisel külas käime).

Ma olen seda vist siin blogis ennegi maininud, kirjutades Montessori lasteaiast, et lapsed kasutavad seal 'tööd' tehes matte-vaibakesi. Enne pidin ma selle demostreerimiseks võtma pilte internetist, aga nüüd oli mul võimalus Gretat tegutsemas pildistada. 
Kui laps on valinud mis tegevust-tööd ta tahab tegema hakata, siis olenevalt sellest, kas seda tehakse laua taga või põrandal läheb ja võtab ta vaiba ja laotab selle põrandale, või kui laua taga tööd tehakse, siis kas väikese kandiku või väikese vildist liniku.



Kui vaip on maha pandud, siis läheb laps ja toob endale teise, väiksema vaibakese, kuhu ta peale istub.
Siis läheb ta riiuli juurde ja võtab materjali millega ta töötada tahab ning asub 'tööle'. See vaip on seal põrandal kui märk sellest, et see on selle lapse personaalne ala mida peab austama ja mille peale ei astuta. Noh nagu näiteks et see on laud ja laua peale ju ka jalgu ei panda. Sedasi saab iga laps rahus tööd teha ilma, et keegi segama tuleks. Kui keegi soovib lapsega koos töötada, siis küsib ta selleks luba või tihti on lapsed juba enne kokkuleppinud, et teevad midagi koos. Vaip on ka seal selleks, et kaitsta materjale. Näiteks kui sa teed seda roosat klotsidega torni vaiba peal, siis garanteerib see selle, et need klotsid ei saa olema igal pool põrandal laiali, keegi ei tule ja lükka neid ära või võta endale mängimiseks. Kõik klotisid peavad püsima vaibal.

Greta valis endale matemaatilise materjali. See on hea näide sellest kuidas kõik montessori materjalid on sellised mida kasutades saab laps vastavalt oma eale ise aru kas on teinud asja õigesti või ei. Näiteks see pildil olev materjal (spindle box) arendab lapse varajast arvutamise oskust ja numbri ning koguse seost. Kõige tähtsam aga, et see õpetab nulli konspekti. 
Töö algab nii, et kõige esimeses lahtris on kõik pulgad koos. Siis võtab laps sealt neid pulki ja hakkab vastavalt numbrile sama arvu pulki eraldi lahtritesse panema. Kui kõik pulgad on nii ära jaotatud siis esimesse lahtrisse kus on number 0 ei jää ühtegi. See kas sa oled ülessande õigest teinud või ei, selgub siis, kui sa oled kõik pulgad ära jaotanud. Kui tegid õigesti siis esimesse lahtrisse ei jää ühtegi ja viimases on 9. Kui valesti siis jääb sul kas pulki üle või puudu.

See oleneb ka lapse east ja tema arengust kas ta saab aru, et seal üldse mingit viga on. Näiteks 1,5 või 2 aastane laps kes numbreid veel ei tunne võib neid pulki lihtsalt ühest lahtrist teise paigutada ja selle tegevusega väga rahul olla. Kui ta aga vanemaks saab ja rohkem arenenud on siis hakkab ta neid pulki juba numbrite järgi jaotama. Siit pildilt ei ole vist hästi näha aga tegu on siis kahe kastiga, ehk kastiga kus numbrid on 0-4 ja 5-9ni. Noorema lapsega kasutatakse alguses kasti kus numbrid vaid 4ni ning kui laps areneb ja õpib tundma ka suuremaid numbreid siis võetakse kasutusele ka teine kast. 
Kuigi lapsed saavad ise igat materjali valida, siis igale lapsele tutvustatakse alguses neid materjale vastavalt nende vanusele ja arengule ja neid tehakse alguses kasvatajaga koos (kasvataja näitab ees kuidas seda kasutatakse ja siis laps teeb järgi. Kui laps sellega hakkama ei saa siis kasvataja demostreerib uuesti mõnel teisel päeval ja nii ajapikku kui laps selleks valmis on saab ta juba ise asjale pihta). Igal lapsel on oma kasvataja, kes tema arengut jälgib ja kes kirjutab ülesse kuupäevaliselt millal mingi materjal on lapsele tutvustatud ja mis kuupäeval ta selle kasutamise eri etapid on selgeks saanud. Pärast kui laps lasteaia on ära lõpetanud saab ta selle kausta, kus kõik need tähtsad andmed on sees, endale :)
Kui Greta seda pulkade jaotamist tegi, siis tal tuligi viga sisse. Ma olin nii rahul, et ma seda nägin, kuna see aitas mul arusaada kuidas need materjalid on iseõpetavad. Raamatust võin ma seda ju lugeda, aga aru saan ma päriselt alles siis, kui ma seda oma silmaga näen (vähemalt minu puhul on nii).

Greta luges neid pulki seal rahus ilusti õigetesse lahtritesse ja ta ei näinud, et ma teda seljatagant pildistasin. Kui ma aga läksin pilti ta ette tegema, siis ta lehvitas mulle ning kuna ma olin seal hakkas numbreid poole pealt eesti keeles lugema. See ajas lugemise sassi ja ta pani lahtrisse kuhu pidi panema kaheksa pulka hoopis segaduses üheksa. Kui ta siis järgnevaks üheksa pulka pidi viimasesse lahtrisse lugema jäi tal üks puudu. 

See väike tüdruk moodustab tähtedest sõnu. Tähekastiga käib ka vist väike korv paari loomaga kaasas ja siis ta paneb looma vaibale ja kirjutab selle looma kõrvale mis loomaga on tegu (pig, dog jne), sellised lühikesed sõnad. 
Mis mind seal pildistamas mõtlema pani oli see, et sellises Montessori keskkonnas on hea näha mis ala või teemad su last rohkem huvitavad. Näiteks teatud lapsed kohe tahavad tähtedega igasugu asju teha ja sõnu moodustada, teised taas eelistavad matemaatilisi materjale. Ma küsisin Gretalt seda pilti talle näidates, et kas tema ka mõnikord neid tähti valib. Ta krimpsutas nina ning raputas pead ning ütles, et mitte tihti. 
Noh ega see nüüd mingi kindel näitaja ei ole, et kui ta neid tähti ei vali, siis ta ei saa olema hea lugeja või kirjutaja, aga sellegi poolest on sellises keskonnas võimalik näha mis on su lapse tugevamad ja nõrgemad pooled ja mille poole teda rohkem tõmbab. Seda ma tean juba isegi, et ega Gretat mingid numbrid ja tähed eriti ei eruta, tema on rohkem huvitatud faktidest ja elust tema ümber. 

Siit üks pilt kuidas neil seal see töötamine käib. Mainin veel, et rühmas ei räägi keegi kõva häälega ega karju, välja arvatud kui selleks on luba antud. Kui keegi hassarti läheb ja kõva häälega rääkima hakkab, siis talle tuletatakse meelde, et räägitakse vaikselt ja kordamööda. See on selleks, et iga laps saaks rahus oma töösse keskenduda ja kui grupis vestlused on, siis tähelepanna ja õppida millest jutt käib. Ma alati imestasin kuidas on see võimalik, et terve hunnik 2 ja 3 aastaseid lapsi on võimelised nii vaikselt ja hästi ennast üleval pidama, aga nagu näha siis täiesti võimalik. Kasvatajad ise ka räägivad vaikse häälega ja istuvad sirge seljaga, et lastele heaks eeskujuks olla. 

Pange tähele kolme poissi triibulisel vaibal. Ma räägin nendest natuke all pool. 




Ja nüüd ma räägin teile kuidas nad lasteaias mandreid õpivad. See on taas midagi nii imelist ja armast kuidas nii väikesed lapsed on vaimustuses gloobusest ja erinevatest mandritest ja erinevatest kultuuridest. Noh, Montessori pedagoogika järgi ei ole see mingi ime, kuna tema teooria järgi sobivadki alla 6 aastastele lastele paremini reaalsust kujutavad jutud ja igapäevased tegevused. Ta (Maria Montessori) adus, et reaalsus on laste seisukohalt veel imelisem kui muinasjutumaa. Lood, mis tutvustavad lastele maailma, kuhu nad on sündinud, tekitavad neis armastust, aukartust ja vaimustust kõige vastu, mida nad näevad nii looduses kui ka kultuuriruumis. Põnevad lood elust endast äratavad lapses uudishimu ja soovi rohkem teada saada ning avastada. Ning lause mis mulle eriti meeldis ning mõtlema pani oli järgmine : Nii sünnivad ühel päeval tema peas ideed, kuidas ta ise saaks siia maailma midagi erilis lisada.(tsiteeritud Pere ja Kodu ajakirjast)
Seal üleval oleval pildil, kus kolm poissi koos vaibal tegutsesid, olidgi nad uurimas gloobust ja vastavat mandritega seostuvat kasti (igas kastis on vastavale mandrile omased asjad ja pildid sees). Ma ei kuulnud kõike nende kõnet pealt, aga üks hetk kõndis lasteajajuhataja (kes ka ise kasvatajana töötab) poistest mööda ja küsis ühe poisi käest, et kas ta oskaks talle näidata kus asub Euroopa. Poiss keerutas gloobust ja pani näpu Euroopa peale. Ma vaatasin ja mõtlesin, et WOW! Siis ma kuulsin kuidas üks poiss ütles teisele, et vaata ma näitan sulle kus mu vanaema elab. Ta võttis kastist (Euroopaga omast) punase Londoni bussi ja väikese (vist Londoni) atlase ja hakkas näppu vedama ühest sihtkohast teise. Loomulikult ei olnud tegu teekonnaga ta vanaema juurde, aga seda oli lihtsalt nii armas ja põnev vaadata kuidas väikesed poisid seal kolmekesi koos istusid ja Euroopaga seoses olevaid asju arutasid. Ma seisin ja imestasin, et kuidas küll see võimalik on.

Hiljem uurides sain ma teada kuidas nad seal lasteaias mandreid selgeks õpivad.
Kõik saab alguse hoopis kareda ja sileda pinnaga materjalist. Kujutage endale ette doominoklotsi. Klots on pooleks jagatud mille ühel poolel on teatud arv punkte ja teisel poolel teine. Nüüd kujutage seda sama klotis natuke suuremana ette ja nii, et üks pool on kareda pinnaga (ilma punktidetta siis) ja teine sileda pinnaga. Lapstele antakse seda katsuda ja neile räägitakse, et üks tundub käega katsudes karedana ja teine pool siledana. Seda kareda ja sileda teemat laiendatakse nii kaua, kui lastel on selge kareda ja sileda konspekt. Siis näidatakse lastele sellist gloobust.
Neile seletatakse, et see on maakera kus me elame. Kui me sõidaksime raketiga kõrgele taevasse ja vaataks sealt alla siis maa, kus me elame näeb välja selline. Lastel lastakse katsuda gloobust kus mandrite osa on kareda pinnaline ja vee osa sile. Neile seletakse, et see osa mis on kare, seda kutsutakse mandriks ja see mis on sile, veeks. Järgnevaks võetakse kasutusele teine gloobus (seda on näha ülevalt 4nda fotolt riiuli peal). See on samades mõõtmetes ainult selle vahega, et sellel gloobusel on eri mandrid eri värvi. Lastele räägitakse, et on erinevaid mandreid ja et vett nende ümber kutsutakse ookeaniks. Siis edasi hakatakse rääkima kontinentidest nende õigete nimedega. 

Edasi võetakse kasutusele  mandrite puzzle. Lastele räägitakse, et kui gloobus lahti võtta ja see lapikult maha panna siis näeb maa välja selline (ma ei tea täpset sõnastust mida nad kasutavad aga umbes midagi sellist). Seda kõike ei õpi nad ühe päevaga vaid aegamööda. Kuna lasteaias on lapsed vanuses 2.5-4 siis loomulikud õpivad eri vanuses lapsed asju erinevalt, aga selleks ajaks kui nad kooli lähevad (4 aastaselt) on nad enam-vähem kõik teadlikud, et maailmas eksisteerib seitse erinevad mandrit ja kuidas neid mandreid kutsutakse. 
Seda eelolevat juttu sain ma teada tänu sellele, et Greta hakkas meil juba mõnda aega tagasi kodus ühte laulu laulma. Ma alguses ei saanud aru mis lauluga on tegu ja Greta ei paistnud teadvat kõiki sõnu. Ma siis küsisin juhataja käest, kellele see lasteaed kuulub (mina ja paar vanemat veel oleme temaga suured sõbrad), et kust see laul tuleb ja ta siis seletas, et see on mandrite laul ja õpetas mulle selle viisi. Me nüüd kõik laulame seda kodus :)
Nemad laulavad lasteaias Austraalia asemel Australasia. Australasia moodustavad Austraalia, Uus- Meremaa, Uus Guinea (ma ei tea kuidas see eesti keeles on) ja veel mõned naabersaared.

Siin on selle laulu täis versioon. Tegelikult kui ma Youtube-ist neid laule otsisin siis tuli välja, et iga Montessorikool laulab neid natuke erinevalt kuigi põhimõte on sama. 

Selline jutt siis täna :)

Lisa siia ka õpetuse kuidas näiteks seda roosat torni Montessori õpetuse alusel kasutatakse-
Pildile klikkides on teksti parem lugeda.





13 comments:

  1. Teil hakkab lasteaed läbi saama... Mul alles lähevad... Ja mu plika on vanem kui sinu oma :) Oh... Saaks ka sellisesse lasteaeda :)

    ReplyDelete
  2. Nii lahe lugemine. Hoopis midagi teistmoodi ja huvitavat. Eriti meeldis mulle millegipärast see näksi ja piimalaua idee :D Ja mandrite õpetamine on ka lahe. Tuleb tunnistada, et minu 8 aastane küll gloobuselt erinevaid mandreid näidata ei oska. Keelgi pole õpetanud lihtsalt. Minu kapsaaeda vist see kivi...

    ReplyDelete
  3. Tikker, seda on jah natuke imelik mõelda, et sinu laps alustab lasteaiaga kui meie oma läheb juba kooli :)
    Järgmisel nädalal saame teada mis kooli mei elapsele koht antakse.
    Ma ei jõua juba ära oodata, tahan teada mis värvi koolivormi võin ostma minna :)

    ReplyDelete
  4. Jane, ega mina ei oleks ka ise osanud lapsele maailma tutvustamist mandritest alustada. Nüüd aga kui mõtlen siis gloobusest ja mandritest alustades saabgi laps kõige paremini aru maailmast tema ümber.

    Me ju ikka kui reisime kuskile teisele maale siis alati räägime kuhu läheme ja, et sinna peab lennukiga lendama jne aga see ei anna nii väiksele lapsele küll mingit ülevaadet kuhu ta siis tegelikult siin maailmas lendab, või mis see maailm üldse on. Kui aga mandritest alustada ja talle maailma pilti gloobuselt näidata siis on pärast tal palju kergem arusaada millest jutt käib.
    Näiteks meil on plaanis võib olla järgmisel kevadel Kanadasse minna. Gretale saame nüüd öelda, et Kanada asub Põhja Ameerikas ning ta saab ise atlaselt vaadata kui kaugel see Inglismaalt asub ja aru saada, et sinna on väga pikk maa.

    Ma siiski igaks juhuks täpsustan, et Greta ikka ei oska praegu küll igat mandrit kaardi peal näidata. Ma küll ei ole otseselt testinud aga ma arvan, et ta ei teaks. Inglismaa ja Eesti leiab ta maailma atlaselt küll kohe ülesse :)

    Montessori õpetus on aga tõesti super!

    ReplyDelete
  5. Väga lahe postitus! Oskad sa ehl mõnda head raamatud inglise keeles soovitada Montessori teemal või on äkki nende nö materjale ja vahendite kasutamise kohta mõni hea raamat? MM

    ReplyDelete
  6. MM, mulle endale tunduvad alati Montessori teooria raamatud raskesti seeditavad. Ma isegi ei tea miks kuna keelelisi probleeme mul ei ole.
    Maria Montessori eluloo raamatut aga tahaks küll lugeda.
    Küll aga on mul 2 raamatut mis mulle meeldivad
    kus on natuke nii teooriat kui ka harjutusi ja mänge mida lapsega kodus teha saab.
    http://www.amazon.co.uk/Montessori-Play-Learn-Parents-Purposeful/dp/0091752140/ref=sr_1_6?s=books&ie=UTF8&qid=1365449995&sr=1-6&keywords=montessori

    ja

    http://www.amazon.co.uk/Montessori-Read-Write-literacy-children/dp/0091863511/ref=sr_1_14?s=books&ie=UTF8&qid=1365451129&sr=1-14&keywords=montessori

    Kui youtube otsingusse panna MOntessori siis leiad samuti palju huvitavat kraami :)

    ReplyDelete
  7. Aga kas nad mängivad ka rollimänge, kodu, poodi, kooli?
    Mina ei tea paljudest asjadest midagi, aga minu 9a pojal on kogu tähesüsteem selge :)

    ReplyDelete
  8. Jah, mängivad küll. Kui mina seal olin siis ühes nurgas oli neil loomaarsti mäng pooleli. Kahjuks neid pilte ma siia panna ei saa kuna võõrad lapsed on pildil. Ruumis ongi üks nurk rolli mängude jaoks ja seal vahetatakse teemasid teatud aja tagant või vastavalt sellele kui populaarsed mõned mängud on. Praegu on seal loomaarsti või arsti teemaline nurk, mõnikord on kodu jne. Ma ei ole kindel küll kas nad just kooli mängivad kuna nii väikesed lapsed ei tea veel palju midagi koolist (2,3 ja 4 aastased).

    Nagu ma ütlesin siis lapsed ise valivad mida nad teha tahavad, kes tahab rolli mänge mängida, kes tahab montessori tööd teha, teisel pool tuba tegid osa lapsi kordinatsiooni mänge ja osa lapsi mängib õues (tavaliselt maksimum 6 korraga)
    Õues on neil kahjuks väga vähe ruumi aga nad lähevad tihti lasteaia juures olevasse mänguväljakule või parki. See osa õue aga mis kuulub lasteaiale sinna panevad kasvatajad iga päev erinevaid mänguasju ja materjale välja. Mänguasjade all pean siis silmas just rollimängudega seostuvadi. Ühes osas on näiteks köögi nurk, siis dinosaurused, beebid, puidust rongid jne. Enamus kõik puidust aga vahel mõni plastmass ka hulka :)

    See et sinu poiss kogu tähesüsteemi teab ei pane mind üldse imestama :) Paljud poisid on tihti väga huvitatud ja tunnevad kõiki pisiasju juba varjasest east dinosaurustest, auto markidest, kosmosest ja tähesüsteemist ning jalgpallist :) Enamalt just sellised teemad millest emad midagi ei taipa :)

    ReplyDelete
  9. Lisan veel, et see ei ole selline lasteaed kus kõik lapsed iga päev hommikust õhtuni käivad. Enamus lapsi käib kas 3 hommikut nädalas või 2 hommikut ja 1 pika päeva või 5 hommikut jne. Minu teada ei ole seal ühtegi last kes 5 pikka päeva lasteaias oleks (võib olla tõesti mõni üksik on).

    Kõik tahaks lasteaias rohkem käia aga kuna see maksab nii palju siis lihtsalt ei ole enamus vanematele see võimalik 3 hommiku eest (15 tundi nädalas) ei pea maksma kooliajal (riik maksab selle). Kui aga on riiklik koolivaheaeg siis riigi toetust ei ole ja kõige eest peab ise maksma. Hommikune 5 tundi maksab 50 naela.

    ReplyDelete
  10. Mnjaa ... meie maksame 9€ kuus + söögiraha. Aga eks siin ole ka eralastehoide millel üüratud hinnad. Ja osa vanemaid on sunnitud lapsi sinna panema sest tavalasteaedades ei jagu kohti. Harku vallas näiteks pole sel aastal mitte ühtegi sõimerühma ja elanikke on seal üle 10 000. Väga vähesed saavad kodus olla lapse 3-aastaseks saamiseni. Aga siis tuleb muidugi kalkuleerida et kas tasub üldse tööle minna kui kogu palga lastehoidu üle kannad :) Johannes käis ka 2 päeva erahoius ja maksin vist 200 krooni millegiga päevas.
    Väga põnev lasteaed teil seal, lahedad mänguasjad, aga olen ka Marta lasteaiaga väga rahul. Ja seal on palju mänguasju millega mina omal ajal mängisin. Väga nostalgiline tunne :)

    ReplyDelete
  11. Eralasteaed kuhu Greta Eestis suvel läheb maksab PÄEV 20 eurot. Greta läheb vaid hommikuks seega maksab 10 eurot (8.50 naela) meie 50 naela hommiku asemel.
    Saue vald toetab veel osa rahast sellest summast aga kuna me nii lühikeseks ajaks läheme siis loomulikult ei hakka mingi toetusega jamama seda enam kui hind meile niigi juba imepisike.

    Toredaid lasteaedasi on nii tava kui eri omasid on palju. Montessori lasteaed lihtsalt on teistest erinev ja unikaalne oma õpetusmeetodi poolest.

    ReplyDelete
  12. Tere Kanadast! Avastasin su blogi täna ja olen viimased tunnid seda lugedes veetnud (kell juba pool kaks öösel!) - väga huvitav lugemine :) Minu poiss käib ka Montessori lasteaias ja nii mônusalt tuttav oli see postitus. Lasteaia ruum on neil sarnane, matisüsteem, mängud ja isegi kontinendi laul. Ma olen täpselt samamoodi môelnud et kui armas on see kui need väikesed tegelased kôike ise teevad ja nii hästi kôigega hakkama saavad lasteaias.

    Igal juhul, tahtsin tere öelda ja jagada vaimustust Montessori lasteaia üle :)

    ReplyDelete
  13. Tervitused Kanadasse ja teretuleamast meie blogisse!!!
    Tore, et sulle meie blogi meeldib :)

    Montessori lasteaed on jah üks ütlemata tore asi ja eks ta järgigi samu meetodeid ja kasuta samu materjale üle kogu maailma. Minu arvates võiks kõik lasteaiad just sellised olla. Kui vanalt Kanadas lapsed kooli lähevad? Meil saab kahjuks sel suvel lastead läbi ja algab koolitee. Ma ise küll oleks hirmsasti tahnud, et Greta oleks saanud sellises lasteaias käia kuni 6 aastaseni aga Inglismaal lähevad lapsed 4selt kooli seega saime selles lasteaias vaid 2 aastat käia.

    Sulle aga head lugemist ja kohtumiseni kommentaarides :)

    ReplyDelete