TEHNOLOOGIA

Täna räägin ma teile 5.klassi TEHNOLOOGIA tundidest.

Nagu kõikides siinsetes õppeasutustes (algkoolist kuni ülikoolini välja) toimub õppimine/õpetamine suuremalt osalt moodulite/kategooriate järgi, olenevalt siis mis ainega on tegu. 

Tehnoloogias on neil 4 moodulit, üks iga kooliveerandi kohta.

Need neli moodulit on:

• 3D Design - 3D disain
• Fashion & Textiles - Mood ja tekstiil
• Food Nutrition - Toit ja toitumine
• Graphic Design - Graafiline disain

3D DISAINI teemaks on metallitöö kus õpilased disainivad ja valmistavad metallist võtmehoidjaid.

MOOD JA TEKSTIILI mooduli teemaks on ookeaniteemalise padjakatte valmistamine.

TOITUMISE tunnis valmistatakse erinevaid toite ja õpitakse toitumise kohta

GRAAFILISE DISAINI mooduli all kujundatakse ja valmistatakse lauamänge.

Tehnoloogiatunnist võtavad osa kõik õpilased. Poisid ja tüdrukud ei ole jaotatud eraldi gruppidesse. Küll aga on kõikide 5.klasside lapsed millegipärast omavahel ära segatud. Ma ei tea miks see nii on, aga ma tean, et alates järgmiset aastast tuleb selliseid segamisi veel rohkem ette, sest siis hakkavad lapsed näiteks matemaatikatundides käima vastavalt nende tasemele (kõik ühe tasemega lapsed ühes klassis, või midagi selle taolist, aga mul hetkel puudub info kuidas neil see süsteem täpselt töötab). 

Ehk siis Greta ei käi tehnoloogia tunnis koos oma klassikaaslastega, vaid tema klassist on temaga samas grupis vaid paar õpilast. Erinevad grupid teevad samal ajal erinevaid mooduleid. Näiteks sügisveerandil käis Greta grup Mood ja Tekstiilis ja nüüd, talveveerandil, toitlustuses samal ajal kui teised tegid metallitööd ja disainisid lauamänge.

Kui te nüüd mõtlete, et padja õmblemine on selle tunni ainuke eesmärk või töö, siis te eksite. Ma ise ei osanud ka oodata, kui laiahaardeline tegelikult kogu see protsess neil on ja mida kõike õpilastelt selle protsessi käigus nõutakse.

Greta rääkis mulle mõnel korral, mööda minnes, mida nad seal tunnis teevad ja ühel korral nägin ma ka kodutööks jäetud ülesandest millise padjapüüri Greta oli disaininud, aga õige ülevaate sain ma alles siis, kui Greta valmis töö lõpuks koju tõi. Lõpp tulemust nähes olin ma positiivselt üllatunud.

Veerandi lõpus tõi Greta koolist koju sellise padjakatte

(kortsud on sees sellepärast, et nad koolis ei saanud triikida ja ma ei hakanud pildistamise jaoks ka triikrauda spetsiaalselt välja võtma)

Eriti rahul olin ma Greta õmblustööga. 

Selle õmblemisega oli eraldi natuke naljakas lugu ka. Nimelt ühel õhtul kui Greta juba voodis oli ja ma talle head ööd läksin soovima, hakkas ta kurtma et järgmine päev saab hull olema, sest tal on tehnoloogiatund. Küsisin, siis mis selle tehnoloogiaga nii hullu on. Tuli välja, et Greta oli ära unustanud kuidas õmblusmasinga õmmelda. Neile oli koolis seda loomulikult näidatud, aga kõik lapsed ei jõudnud kohe sama tunni ajal õmblustöödega alustada ja kuna nüüd oli tunnist juba kaks nädalat möödas, siis Greta oli osa detaile ära unustanud. 

Greta on küll kunagi ammu ka kodus meie õmblusmasinaga õmmelnud ja seega mingi aim õmblemisest on tal täitsa olemas, aga ega mina ei teadnud ju ka mida neilt koolis täpselt nõutakse. Kuna õpetaja oli juba asja seletanud, siis ei tahtnud Greta enam õpetaja käest uuesti küsida ja kuna tema grupis on kõik uued lapsed, kellega ta pole veel jõudnud tutvust teha, siis polnud tal tema meelest ka kedagi kellelt ekstra selgitust paluda. 

Mina soovitasin siiski õpetaja käest üle küsida, sest mina ei olnud nõus ööhakul pööningule õmblusmasina järgi minema ja temaga õmblema hakata. Rääkisin temaga protsessi lihtsalt suuliselt üle ja sinna see asi jäigi. 

Järgmise päeva õhtul rääkis Greta mulle et ta oli hommikul kooli kõndides youtubist üle vaadanud kuidas õmblusmasinaga õmmelda. Koolis oli õpetaja käest küsinud, aga õpetaja oli öelnud, et ta peab mõne grupikaaslase käest abi otsima ja Gretat oligi siis ühe poisi käest üle küsinud. 

Nagu ma nüüd hiljem näen, siis sai ta õmblemisega suurepäraselt hakkama. Kusjuures mina arvasin, et nad õmblevad lihtsalt sellist patja, millel igal küljel sirge õmblus, aga tegelikult oli tegu palju keerulisema ülesehitusega.

Aga õmblusele lisaks, või enne üldse kui asi õmblemiseni jõudis oli õpilastel vaja välja mõelda padja kujundus, siis värvida materjal, disainida ja välja lõigata šabloonid, kanda need padjale ja alles siis õmblema hakata. 

Ja nagu ma juba oma eelmises postituses kirjutasin, siis otseloomulikult käis kogu selle protsessi juurde ka töökäigus iga liigutuse analüüsimine ja kirja panemine.

Selle jaoks oli igal õpilasel olemas kohe eraldi 'ankeedid'/vihik kuhu nad oma disainid ja visandid ning analüüsid kirja pidid panema.

Kuna see anti hiljem igale õpilasele koos oma padjaga koju kaasa, siis on mul nüüd võimalik seda ka siin teiega jagada (paar lehte jätsin välja, sest neid nad ei pidanud täitma).

Kõige esimesel lehel on kohe kirjas mis on töö pealkiri ja kolm eesmärk/oskust mille põhjal tööd hiljem hinnatakse.

Need kolm oskust olid:

• disainimine
• valmistamine 
• töö analüüs /oma tööle hinnangu andmine

Siis omakorda eraldi veel välja toodud mida täpselt iga kolme punkti juures õpilaselt oodatakse (End of project target).

WWW tähendab- What Went Well- 'mis läks hästi'.

Sinna märgib/märkis õpetaja kas ja mis seatud eesmärgid/oskused on õpilane oma töö lõpus edukalt sooritanud. 

Kolm linnukest näitab, et Greta oli kõik eesmärgid täitnud ja sai selle eest veel ka eraldi MERIT-i ja naerunäoga klepsu :-)

Sinise vildikaga üle tõmmatud laused on need, millele Greta peaks tähelepanu pöörama (üle kontrollima õigekirja ja tegema parandused ning praktiliste oskuste veelgi täpsem kasutamine et tõsta lõptulemuse kvaliteeti veelgi rohkem). 

Järgmisele lehele pidid õpilased kirjutama nimekirja asjadest millele nad peaksid mõtlema enne, kui nad alustavad oma disainimise ja padjakatte valmistamisega.

Greta on kirjutanud, et ta on kasutanud Batika stiili värvimist ainult korra varem oma elus, ta peab mõtlema kuidas proovida teha siluette ja et ta ei ole varem kasutanud šabloone.

Visandite lehekülg

Ma ei hakka Greta vastuseid siin eraldi ära tõlkima, sest see võtaks liiga palju aega, aga sellelt lehelt on näha padjakatte proovitükk koos juba batika stiilis värvimistööga ja šabloonide näidistega.

Küsimused millele õpilased vastama pidid olid:

1. Kuids su proovitükk õnnestus?

2. Mida sa muudaksid kui sa oma lõpliku disaini ellu hakkad viima ja miks?

3. Kirjuta punktidega välja kuidas kasutada batika meetodit.

4. Kirjuta eraldi punktidena välja kuidas ohutult šabloone lõigata.

5. Milline osa tööst oli sinu jaoks kerge?

6. Milline raske ja miks? Mida sa saaksid teha, et järgmisel korral oleks kergem?

Disaini ideed.

Esimene lihtsalt pliiatsiga tehtud ja teine koos paranduste ja värvidega.

Esimese pildi all pidi õpilane ise oma kavandit hindama (SA- Self Assesment) ja teise pildi all keegi klassikaaslastest (PA-Peer Assestment).

Mis läks hästi (WWW) ja mida saaks veelgi paremini teha (EBI-Even Better If).

Lõplik disain koos isikliku hinnanguga. Hinnangu küsimusteks on:

1. Miks sa just selle disaini valisid

2. Kuidas sa oled arendanud oma disaini, et lõpliku disainini jõudsid.

3. Vaata enda varasemat batika ja šablooni näidist - kuidas sa õpitut kasutad oma lõpliku disaini juures?

Lehe üleval on õpetaja hinnangutabel erinevate kriteeriumitega, kuhu ta saab linnukese kirja panna mida õpilane on teinud hästi ja mis vajab parandamist ning lõpuks anda kokkuvõtliku kommentaari disani kujunduse kohta. Õpetaja kommentaar Gretale: tore selge kuvand korralikult esitatud.

Siis veel üks projekti analüüsileht

1.Kuidas on projekt siiamaani läinud? Kuidas sa oled oma tulemused saavutanud? Kuidas sa saad tagada, et su edu jätkub?

2. Kas sa oled järginud oma lõpliku disaini? Kas sa oled teinud mõningaid muudatusi - kui jah, siis miks?

3. Milliseid uusi oskuseid oled sa siiani õppinud ja kasutanud? 

4. Kas sa oled üle saanud mingitest probleemidest? Kuidas sa tegid seda? Kuidas sa täiendasid oma tööd?

5. Mis on projekti järgmine aste? Kas sa oled võimeline iseseisvalt jätkama?

Eraldi leht on klassikaaslaste hinnangu kohta, aga seda ei ole pidanud nad vist täitma. Võib-olla ka sellepärast, et koroonaga seoses on parem kui lapsed klassis nii palju kui võimalik omadel kohtadel püsivad ja oma patja vaid enda valduses hoiavad. Greta oleks pidanud kahelt klassikaaslaselt paluma ta lõpliku tööd hinnata 5-pallisüsteemis, silmas pidades viit kategooriat: värvide kasutamine, kas padi on valmis, kui korralikult on tehtud šabloonid, kui korralik on õmblustöö ja kui loov/andekas on kokkuvõtvalt disain?  

Lõpus ise kommenteerima, et mida ta klassikaaslaste kommentaaridest arvab? Kas on nende kommentaaridega rahul? Kui ei, siis miks?

Nimekiri uutest või kasutatvatest sõnadest mis projektiga kaasas käivad/peaksid käima. 

Ja siis veel ektsa töö ja laiendatud ülesanded mis projekti/teemaga haakuvad.

Puuvilla tööleht.

Kus puuvilla kasvatatakse, kuidas mõjub puuvilla kasvatus keskkonnale, miks me peaksime proovima kasutada orgaanilist puuvilla?

Sellega lõppes Disaini ja tekstiili moodul ja nüüd käib Greta toidutehnoloogi tundides.