JÄRJEKORDSED NOPPED

Mul on rask end jõulukaartide või kooliteemaliste postituste kirjutamise peale häälestada ja seega teen taas kiire eelmise nädala nopete postituse. 

1. Jõulud lähenevad super kiirusega, aga ma pole isegi jõulukaunistusi veel koju välja jõudnud panna. Pete oli valmis juba eelmisel nädalal kuuse koju ostma, aga kahjuks pidin ma ta entusiasmi pidurdama ja seda vaid sellepärast, et kui nii vara päris kuusk tuppa tuua, siis näeks see vana-aasta õhtuks juba üsna õnnetu välja. Okkad oleks küll küljes, aga kogemusest tean, et kuuse välimus muutub halliks ja närtsinuks. Hetkel piirdume seega vaid advendikalendritega ja eks ma siis tasapisi hakka ka muid kaunistusi välja panema. 

Aga sel aastal oli ka mul au saada isevalmistatud jõulukalender. Gretal oli küll alguses plaan mulle sokolaadikalender osta, aga kuna praegustes oludes ja eriti veel karantiini ajal ei olnud meil kellegil võimalik poodides käia nagu vanasti, siis jäi Gretal see ost tegemata. Mõnel aastal ma ütlen Petele ise, millist piltidega advendikalendrit ma soovin ja ta siis kas ostab või tellib, aga sel aastal polnud mul õiget tuju ja aega kalendri otsingutega tegeleda ja sinna see asi jäigi.

Olukorra aga päästis Greta, kes novembri lõpus mitu õhtut enne magama minekut (või siis õigemini sel ajal kui ta tegelikult oleks pidanud raamatut lugema või siis juba magama) omas toas midagi salajast tegi. Ma polegi vist kunagi varem näinud, et ta millegagi nii pikalt ja sihikindlalt tegelenud oleks ja seda suurem oli mu rõõm, kui ka mina 1.detsembri hommikul advendikalendri sain. Väga osavalt disainitud ja valmistatud ning ma tõesti ootan igal hommikul elevusega uue luugi avamist.

Ehk on see ka märk sellest, et minu poolt algatatud traditsioonil on jätkusuutlikust ja ühel päeval saab ka Gretast selline ema, kes oma lastele ise advendikalendreid valmistama hakkab. 

Greta šokolaadikalender

Pete šokolaadid olid enne väikeses pappkastis, aga ma tõstsin need sealt välja, sest see kast oli kole. Tavaliselt kasutan ma Pete advendišokolaadide jaoks ühte väikest korvi, aga kuna Jostenile meeldib selles korvis nüüd magada, siis ei saanud ma talt seda ära võtta. 

Kui ma olin šokolaadipakikesed kamina ette kallanud, tuli Josten kohe uudistama ja pildi ajal juhtus ta just sedasi kaminasse vaatama nagu jälgiks ta põgenevat jõuluvana või päkapikku, kes need kingid just korstnast alla kukutas.   

2. Täna ja järgnevad neli ööd saavad meil põnevad olema. Nimelt alustatakse täna öösel just meie maja ees teetöödega mis algavad kell 8 õhtul ja kestavad kella 6-ni hommikul!!!...5 ööd järjest!! 

3. Keegi saadab Pete nimel meile mobiiltelefoni katteid (covers). Meie pole neid tellinud ja meil pole õrna aimugi kust saatja Pete nime ja aadressi on saanud. Pakil on kirjas vaid firma/saatja aadress (mitte nimi) ning tellimuse number ja kogu lugu. Arvasime algul, et tegu on Ebay müüjaga, aga Ebays ei ole tehingust mingit märki ja Ebay inimesed ei suutnud ka jälile saada kellega tegu võiks olla. Raha õnneks keegi Pete arvelt nende katete eest võtnud ei ole, aga imelik on see, et ümbrikul on Pete nimele lisakas ka ta keskmine nimi kirjutatud!? Kuna selle nime kirja panemine on kohustuslik vaid väga ametlikel paberitel ja mitte näiteks ennast Ebay või Amazoni liikmeks vormistamisel, siis seda kummalisem on see, kust saatja Pete andmed on saanud...ja miks talle neid telefoni ümbriseid saadab!

4. Ma olen nüüd rohkem kui 6 nädalat suhkruvaba olnud. Novembris ei söönud ma kordagi ei kommi ega kooki ega midagi magusat, vaid üleeile ja eile sõin korra jäätist. Esimesed kaks nädalat olid kõige hullemad. Ma teadsin seda juba ette, sest ma olen varem ka terve aasta suhkruvabana elanud, aga sellegi poolest oli piinarikas. Kõige raskem oli taluda iiveldust, mis on üheks suhkrust loobumise võõrustusnähuks väsimusele ja jõuetusele lisaks. Suurt väsimust ja jõuetust tundsin ka, aga seda on kergem taluda kui seda, et sul on pidevalt süda paha. 

Esimesel nädala oli suur kiusatus natukenegi midagi magusat süüa, aga õnneks mul õnnestus endaga väga range olla ja magusast suure kaarega mööda kõndida. Nüüd olen sõltuvusest selle võrra vaba, et üldse ei isuta magusa järgi enam ning kuigi ma sõin alles hiljuti jäätist, siis sel korral jätkus mul väikesest jäätisetopsist kolmeks päevaks, kui vanasti ei suutnud ma enne lusikat käest panna kui tops ühekorraga tühjaks sai. 

Plaan on suhkruvabadusega jätkata, aga jõulude ja sünnipäeva ajal luban endale kindlasti natuke kooki ja sokolaadi süüa. Õnneks on mul mälestused iiveldusest veel küllaldaselt värskelt meeles, et ehk aitab see mind hoida uuesti sõltuvusse sattumast.

5. Toiduteemadel püsides, siis üleeile küpsetasime lõpuks õhtusöögiks pärlkana. Ma tegelikult ei oleks teadnudki, et Guinea Fowl eesti keeles pärlkana tähendab, kui üks mu lugeja ei oleks mulle pärlkanast kirjutama hakanud :)

Pilt siit

Seadsingi sammud kohe esimesel võimalusel peale seda 'vestlust' Waitrose toidupoodi, et järgi uurida kui suured need pärlkanad ka välja näevad ja kas nendest jätkuks meile õhtusöögiks. Kuna tegu on kallima linnuga kui tavaline kana, siis tahtsin teada, et ost ennast ikka ära tasub. Poes leidsin linnud ilusti ülesse, aga kuna tegu oli esmaspäevaga, siis ei tahtnud lindu niisama koju külmkappi mitmeks päevaks ootama osta. Pärast läheb veel pahaks enne, kui nädalalõpp kätte jõuab. 

Reedel poodi minnes ei osanud ma aga arvatagi, et pärlkanad on selleks ajaks juba kõik otsa saanud! Tegin lihariiulile mitu tiiru peale, aga lindu ikkagi ülesse ei leidnud. Ma olin nii pettunud. Terve nädala olin oodanud pärlkana 'pidulikku' koju toomist ja nüüd siis selline lugu. Küsisin igaks juhuks ka poetöötajalt üle ega neil neid kanu kuskile eraldi riiulisse ei ole peidetud, aga ka tema ütles et paistab et kõik on juba ära ostetud. 

Kurtsin kui pettunud ma olen ja kui väga ma olin pärlkana söömist oodanud, ise samal ajal pilke paremale ja vasakule heites. Seda viimast sellepärast, et keegi mu halamist pealt ei kuuleks ja pärast Facebooki kirjutama ei läheks. Nimelt on meil siin olemas Facebookis lausa eraldi grupp kuhu inimesed kirjutavad, kui keegi kuuleb kedagi Waitroses midagi sellist ütlemas mida vaid 'kõrgklassi' inimesed ütleks või sööks ning ma kartsin, et äkki minu nutt ja hala Guinea Fowl üle võib samuti kellegi jaoks liiga kõrgklassiliselt kõlada. Igaks juhuks mainin, et loomulikult ei kartnud ma päriselt sellist asja, vaid see Facebooki grupp tuli mulle sel hetkel meelde ja ajas muigama.  

Asi lõppes sellega, et ma sõitsin veel teise Waitrose poodi kust mulle samuti tühjus pärlkana riiuli pealt vastu vaatas ja kui selleks ajaks poleks olnud juba õhtu kätte jõudnud, siis oleksin ka veel kolmandasse Waitrose-i sõitnud. Ma ei tahtnud kuidagi alla anda, aga lõpuks otsustasin hoopis pardi kasuks. 

Järgmiseks nädalalõpuks olin kogu kana loo juba jõudnud unustada, sest muud tegemised tulid vahele ja sel pühapäeval õnnestus mul siis lõpuks siiski see pärlkana kätte saada.

Jäime oma õhtusöögiga väga rahule, kuigi ega väga suurt vahet päris kanaga just ei olnud. Pärlkana maitseb lihtsalt natuke rohkem 'gamey' kui tavaline kana. Ma ei teagi kuidas see sõna eesti keeles oleks, aga maitse on rohkem selline tugevam ja metsikum. 

Ma olen kindel, et me oleme varem ka pärlkana söönud, aga me lihtsalt ei mäleta seda enam. Kindlasti ostame kunagi veel, kui meelde tuleb, aga seniks jääme siiski tavalise kana juurde. Suured tänud soovitamast! :) 

6. Lugesin eile uudist, et IKEA lõpetab oma paberkataloogide tootmise.

Kurb :( Ma ju olen neid juba aastaid kogunud. IKEA kataloog on kolmas enim tarbitud 'raamat' maailmas Piibli ja Koraani järel ning esimene kataloog ilmus juba aastal 1951. IKEA fotostuudio, kus kataloogi jaoks pilte tehakse, on suurim fotostuudio kogu Euroopas ja seal käib töö aastaringselt, sest erinevate maade IKEA kataloogid on üksteisest natuke erinevad, vastavalt nende maade eripäradele. Ühtepidi ju väga hea uudis keskkonda silmas pidades, aga samas mõtlen ma taas kõikidele nendele inimestele, kes läbi selle otsuse nüüd oma töökohast taas ilma jäävad. 

Vedas mul, et viimane kord Ikeas käies õnnestus mul selle aasta kataloog veel saada (selle aasta kataloogi all pean siis silmas 2021 aasta kataloogi). Samas muidugi ka hea, et neid kataloogi rohkem juurde ei tule, sest mul oli juba praegu raskusi kõiki neid katalooge oma raamaturiiulisse ära mahutada. Nüüd jääbki rohkem ruumi teistele raamatutele.

7. Kohe kui meil eelmisel nädalal karantiin ära lõppes algasid lastel taas trennid nii koolis, kui ka kooliväliselt. Greta alustas nüüd kooli jalgpalli trennile lisaks ka sulgpalli trenniga. Tore, et kool ikka lastele trenne pakub, kuigi on sunnitud seda koroona tõttu tegema piiratud koguses. Näiteks sulgpalli ja lauatennise trenni saavad vaid Greta vanused minna. Tavaliselt saaks ka kõik teised eagrupid, aga kuna hetkel ei tohi nad eri vanuses lapsi omavahel segada, siis pole koolil võimalust treenereid ja ruume kõikidele eagruppidele pakkuda. Hetkel ongi ainukesed koolivälised trennid jalgpall, netball, rugby, hoki (nii poistele/tüdrukutele ja mitte jäähoki), lauatennis ja sulgpall. Ausalt, kogu see koroona on laste elu nii ebatervislikuks muutnud. Õudne mõelda kui paju Greta enne koroonat sporti tegi ja liikus ja nüüd on ta viimase aasta jooksul suurema osa ajast täiesti ilma spordita elanud ja kodus istunud. Isegi sõpradega ei saa vanamoodi koos mängida või neid endale külla kutsuda. 

Õnneks algas Gretal nüüd ka uuesti kooliväline jalgpalli trenn ja sellega seoses siis ka uuesti igapühapäevased jalgpallivõistlused. Neil on sel aastal õnnestunud mängida vaid teatud number mänge. Kokku ehk 6 või 7, aga nad on kõik need mängud võitnud. Kahel korral on tulemuseks isegi olnud 13:0. 

Neil on nii hea tiim ja võistkond, et nad lihtsalt lähevad ja mängivad nii võimekalt, et keegi pole suutnud neid veel võita. Paar võistkonda on seda küll proovinud iga hinna eest teha ja need on olnud väga pingelised mängud, aga lõpuks on ikka võit meie tüdrukutele jäänud.

Eelmisel pühapäeval oli järjekordne võistlus kust 4:0 võiduga tagasi tuldi. Kuna mina hoian jalgpallist suure kaarega mööda, siis on Pete ja Greta need, kes mind kogu asjaga kursis hoiavad ning sellele lisaks siis ka veel nende tiimi WhatsApp grupp, mis läbi minu mobiili jookseb.

Pühapäevane mäng oli võidule vaatamata väga pingeline olnud ning kuna Greta oli väravas nii SUUREPÄRAST tööd teinud ning kõik vastaste pallid kinni püüdnud, et mängu lõpus anti talle eraldi karikas. See on selline liikuv karikas mida sa hoiad vaid nädala enda käes ja mis mingil ajal hiljem kellegile teisele suurepärase töö eest antakse. Pete jutu järgi on ta ka super palli väravast väljakule lööja, sest ta lööb selle tihti üle platsi vastasmängijate väravale lähedale, kust siis võistkonnaliikmetel on hea vastase väravasse lööke sooritama hakata.

Enne mängu

Ja pärast

Tegelikult õnnestus vastastel siiski üks pall Greta väravasse lüüa, aga kuna see löödi ajal, kui kohtunik oleks tegelikult pidanud mängu katkestama, siis peale väikest kobisemist meie tiimi juhi poolt, tühistati see värav ära. Nimelt nügis üks vastasmängija ühte Greta tiimi tüdrukut mängu ajal nii kõvasti ja nähtavalt tahtlikult, et tüdruk kukkus väga pahasti maha. Kohtunik oleks pidanud vilistama ja mängu katkestama, aga ta ei teinud seda. Greta nägi et tüdruk kukkus halvasti ning jäi teda vaatama ning kogu ülejäänud nende tiim peatus ja see oli hetk kui värav löödi. Greta tiimi juht jooksis kohe väljakule tüdrukut aitama ja kohtunikuga kobisema mida tegelikult ei tohi teha (teised ei tohi platsile joosta) ja sai selle eest riielda. Õnneks ei olnud tüdruku vigastus siiski nii hull kui algul paistis ja mäng sai edasi minna ning värav tühistati.

See mäng oli ka esimene mäng, kus vastasvõiskonna paari mängija ja mängijate vanemate suust oli kuulda vandumist. Siin ei ole selline asi ÜLDSE lubatud ja sellele järgnevad karmid karistused. Greta oli mängu lõppedes Petele ka kohe öelnud, et ta kuulis kuidas ta värava taga olevad vanemad paaril korral F sõna karjusid. 

Greta jalgpalliklubi on juba oma kaebuse sisse andnud ja edasi tegelevad selle asjaga juba kõrgemad bossid Surrey FA-s.

8. Täna alustati UK-s koroona vastu vaksineerimist. Esimene julge vaksiini saaja oli kohe 91-aastaseks saav naine, kes nägi küll pigem 70, kui 90-aastane välja. Järgnevate nädalate jooksul on plaanis vaksineerida 800 000 doosi ja kuu lõpuks juba kuni 4 miljonit. Loodetavasti paneb see uudis nüüs ka majanduse taas ülesmäge liikuma. 

Pilt siit

9. Loen tihti inimesi ütlemas/arvamas, et Instagramis välja pandud ilusad pildid ei kujuta nende inimeste päris elusid. Ma ei tea, mina isiklikult küll nii ei arva. Ehk oleneb see pigem sellest, keda keegi oma kontolt jälgib. Need inimesed keda mina jälgin on küll kõik kenad ja ilusad inimesed oma päris eludega nii Instagramis, kui ka päris elus. Ma muidugi päris kõiki jälgitavaid inimesi päris elus ei tunne, aga samas ei tule mulle kunagi pähe mõtet, et nende kontod kuidagi võltsid või ilustatud oleks. Ma ei tea, mu enda kontol on küll kõik pildid me päris elust, mitte mingist võlts elust. Üsna loomulik ju et ma kuskile interneti ei hakka endast või oma pereliikmetest panema pilti kus meil juuksed kammimata või üli väsinud välja näeme, kuigi ka see on vahel osa meie päris elust.  

Ka kõik mu Facebooki sõbrad on mu omad inimesed ja keegi neist ei postita ärritavaid postitusi. Ma saan muidugi aru ka, et minu 100 FB sõpra ei ole võrreldav mõne 400, 500 või 1000 FB sõbraga ja eks sellevõrra siis ka vähem võimalust teiste erimeelsuste või omaduste suhtes ärritumiseks. Kusjuures paljudel mu päris elu sõpradel polegi FB kontot või nad ei ole seal aktiivsed/või me ei ole FB sõbrad, ehk siis enamus mu sõpru FB ongi kas mu sugulased, väga head tuttavad kellega on raske päris elus tihti kokku saada ning siis mõned vanad klassivennad/õed ja blogituttavad. Keegi ei külla mind üle kassipiltide, lapikumaa teooria või poliitiliste postitustega. Kõik mu sõbrad ja tuttavad on päris eludega ilusad inimesed :-)