Sunday, 6 September 2020

TEINE KOOLIPÄEV JA PALJU UUT INFOT

Teisel koolipäeval olid koolis kõikide klasside lapsed. Greta vanustel oli normaalne päev, tulid kooli kell 8.20 (registreerimene 8.30) ja said koju kell 1 päeval. Nende koolis on reedene päev juba aastaid olnud lühem kui ülejäänud koolipäevad ja seda sellepärast, et raha kokku hoida. Mõte on selles, et lapsed lähevad koju ja õpivad kodus iseseisvalt sel ajal. Sobib hästi selle tarbeks, et järgmiseks nädalaks antud koolitöid teha. 

Koroona tõttu algavad ja lõppevad aga nüüd igal eagrupil tunnid erinevatel kellaaegadel, et vältida suure hulga laste korraga kooli tulemist ja sealt lahkumist. Ka koolimajas ei lasta erinevatel eagruppidel seguneda. Nende laste jaoks kes kooli kõnnivad see probleemiks ei ole, küll aga neile, kes tavaliselt on koolibussiga kooli sõitnud. Nimelt on koolibuss õpilaste kasutuses vaid korra hommikul ja korra peale kooli lõppu, aga nüüd, kui kooli algusajad on mitmejärguliseks muudetud ei ole neil õpilastel, kes peavad kooli tulema tavalisest hiljem, enam võimalik koolibussi kasutada. 

Tavaliste liinibussidega kooli sõitmine on samuti omajagu riskiga, sest kuna bussis tohib olla nüüd vaid teatud arv reisijaid korraga ja bussid saavad seega ruttu täis, siis ei ole kunagi teada kas õpilased mahuvad hommikul koos teiste inimestega bussi peale või ei mahu. Õnneks on meie kohalik omavalitsus pannud kõikidele liinidele ekstra busse vaid koolilaste jaoks kooli alguse ja lõpu ajaks, aga sellegipoolest ei garanteeri see seda, et kõik lapsed õigel ajal nendele bussidele ära mahuvad. 

Kool on meile viimase paari nädala jooksul saatnud mitmeid emaile infoga sellest, mil moel kool koroona probleemiga tegeleb ja millised vahendid on kasutusele võetud et kõik koolilapsed ja koolitöötajad end koolis turvaliselt tunda saaksid. Olukord võib muidugi paari päevaga muutuda, aga eks koolidel ole nagunii juba omad plaanid paika pandud kuidas mingis olukorras toimida ja mida kiiruga muuta.

Näiteks nädal enne kooli algust anti meile teada, et Greta koolis ei ole maskid kohustuslikud ei klassiruumides, ega ka koridorides ning teistes rahvarohketes koolimaja osades. Ehk siis kooli peal on maskide kandmine vabatahtlik. Samas koolibussides ja liinibussidel on kõigil üle 11-aastatel lastel maskikandmine kohustuslik.

Paar päeva enne kooli algust olid aga koroona numbrid meie maakonnas natuke tõusnud ja kohalik omavalitsus andis uued ettekirjutised. Õnneks muutusid need kooli jaoks vaid selle võrra, et maskid on nüüd SOOVITUSLIKUD koolimaja koridorides, aga õnneks siiski mitte kohustuslikud. 

Meile anti ka teada, et nii koolimaja sees kui ka väljas on igale poole paigaldatud 60% alkoholi sisaldusega desinfitseerimis masinad mida õpilased peavad kasutama ning laste lauad puhastatakse peale igat tundi ära. 

Minu jaoks tundub KÕIGE kurvemana see, et nüüd on pea kõikides koolides koolipingid paigutatud nii nagu suures enamuses Eesti koolides (näoga tahvli poole). Eriti tunnen ma kaasa algkoolilastele, kel ei ole nüüd vabadust tunni ajal ringi liikuda või grupitöid vanal viisil läbi viia. 
Samuti ei saa õpetajad õpilasi enam tunni ajal aidata nii nagu vanasti lihtsalt nende juurde minnes ja nendega rääkides mis tahel ajal mis tahes kohas. Greta kool ütles, et kuna õpetajatel on siiski vahetevahel vaja õpilastega vaikselt üks-ühele tunni ajal rääkida, neid aidata ja õpilaste töödel silma peal hoida, siis nad ei saa seda tüüpi õpetajate ja õpilaste vahelist kontakti ära keelata. Nende lahenduseks on see, et õpetaja siis lihtsalt istub õpilase kõrvale, mitte ei kummarda ta näo lähedale ja räägi talle otse näkku või sosista kõrva all.

Veel on mul kahju sellest, et Greta koolis ei saa koolisöökla enam igasuguseid erinevaid sooje sööke lastele pakkuda, vaid õpilased peavad nüüd leppima vaid selliste toitudega mida saab sööklast lihtsalt kaasa haarata ja siis õue sööma minna. Reedel anti kõigile õpilastele kooli poolt tasuta üks täidisega pikk panini (pikk võileib) ja Gretale oli see õnneks väga, väga maitsenud. Minu mäletamist mööda oli see esimene asi mida ta mulle ütles, kui ta koolist koju saabus. Hea seegi, sest kuna Greta peab koolis nüüd ise oma toidu eest iga kord söömas käies maksma, siis tore et seal on midagi mis talle väga maitseb. Me oleme talle juba sõnad peale lugenud, et ta ei tohi koolitoidu peale päevas rohkem kui 2.30 kulutada, seega vaevalt ta nüüd iga vahetunni ajal neid võileibu ostma hakkab :-)
Koolis maksavad nad spetsiaalse toidukaardiga millele vanemad on eelnevalt raha peale kandnud.

Kooli juhtkond kinnitas meile, et kuigi koolidel on nüüd suured piirangud peal mida nad tohivad ja mida ei tohi teha, siis nad lubavad meile, et kõik õpilased saavad endiselt täismahus ja mitmekülgse hariduse ning et koolielu saab olema õpilaste jaoks endiselt huvitav ja stimuleeriv. Samuti on koolil endiselt väga kõrged ootused õpilaste õppimise, koolivormi, kooliskäimise ja käitumise suhtes, nii et koroona ei ole neid nõudmisi kuidagi paindlikumaks muutnud.

Teisel koolipäeval tutvustatigi uutele õpilastele igasugu reegleid ja koolikorda, sest see on õppimise alus ja kõik õpilased peavad olema teadlikud mida neilt oodatakse ja mis on nende õigused ning kohustused koolis.

Õpilastele öeldi ka kohe ära, et kui keegi peaks nalja pärast kellegi peale või poole köhima, siis visatakse see laps koolist OTSEKOHE välja. Sama kehtib ka siis, kui seda tehakse väljaspool kooli. Täiskavanute puhul on selline käitumine samuti kohtuga karistatav, seega ei mingeid lolle nalju. 

Meie riigis on ka öeldud, et nohu või tatise ninaga ei pea keegi koolist koju jääma, sest tatine nina ei ole koroona sümptom ja kui lapsel ei ole kõrget palaviku või muid koroonaga seotuid sümptomeid, siis vaid nohu ja natuke valus kurk koolikohustusest ei päästa. 

Teisel päeval anti neile eraldi kaustik mis saab olema nende A&O. Eesti mõistes siis nagu päevik, aga natuke rohkemate lisanditega.

Seda päevikut peavad nad iga päev endaga igale poole kaasas kandma ja see sisaldab kõike vajaliku informatsiooni. Kui ära kaotavad, peavad ise uue ostma (£4). 

Esilehel on õpilase isiklikud andmed, telefoni numbrid, meditsiinilised erivajadused (allergiad jne) ning õpilaste meeldetuletus sellest, milleks päevik mõeldud on.
Järgmisel lehel on kooliaasta kalender.
Siis tunniplaan (sellest kirjutan eraldi)
Õpilase-õpetaja-lapsevanema vaheline leping uuesti välja toodud meeldetuletuseks. Originaal kujul allkirjastasid selle dokumendi kõik kolm osapoolt juba suvel ja see on koolis hoiul. Kirjutasin sellest juba varem SIIN.
Kiusamise vastane meeldetuletus kus on kirjas, et kõikidelt õpilastelt, õpetajatelt, lastevanematelt, hooldajatelt ja külalistel oodatakse lugupidavat suhtumist ja viisakat käitumist kaaskodanike suhtes. Kirjas on ka millise käitumise vastu on koolis null tolerants ja mida õpilased tegema peavad, et kas kiusamist ära hoida või kiusamise puhul abi otsida. 


Sellele järgnes nimekiri sanktsioonidest mis on jaotatud 4 tasemejärku.
 TASE 1:

  • Kooli hilinemine 
  • Registreerimisele hilinemine 
  • Ebakorrektne koolivorm, kaasa arvatud kätele või näole pastaka või vildikaga joonistamised 
  • Vandumine 

(karistuseks 45min peale kooli jätmine. Korduvate rikkumiste korral suunatakse õpilane aastagrupi juhataja poole.)

  • Tundi hilinemine
(karistuseks kaotatud aja tagasi tegemine peale tunde)

  • Ehete kandmine
  • Kapuutside, sallide kandmine koolimajas
(Esemete konfiskeeerimine. Kätte saab nädal hiljem õpilaste registratuurist. Korduvate rikkumiste korral suunatakse aastagrupi juhataja juurde.)
  •  Make-up-i paksult kandmine
(Make-up kästakse eemaldada. Õpilaste registraatuuris on vastavad make-up-i eemaldamise vahendid olemas)
  • Koolipäeviku/vihikute kaotamine või sodimine 
(Õpilased peavad ise uued ostma)
  • Koolipäeviku koju unustamine
(Klassijuhata jälgib, kui tegu on korduvate juhtumitega, siis saadetakse õpilane aastagrupi juhataja juurde)
  • Kodutööde puudumine/vahendite puutumine koolitööks koolis
  • Tundide segamine
(Aineõpetaja karistab vastavalt situatsioonile, kordumiste korral saadetakse õpilane aastagrupi juhataja juurde)
  • Nätsu närimine
(Nätsu eemaldamine. Kordumise korral määratakse õpilasele ühiskondlik töö)
  • Kellegile pahasti ütlemine või ebasõbralikult kommenteerimine
(Õiguluse mõistmine (Restorative Justice*, vabanduse palumine, märkus)
*Siinsetes koolides kasutusel olev lähenemine kus kannatajale antakse võimalus talle tehtud kahju või kannatuste mõju väljendamiseks et kahjutegija näeks ja saaks aru milliseid tagajärgi ta käitumine on endaga kaasa toonud. Samas aga antakse ka kahjutegijale võimalus oma süüd tunnistada ning võimalus oma käitumist parandada.
Ma ei oska seda praegu unise peaga paremini eesti keelde ümber seletada. Inglise keele oskajad saavad lugeda lühikokkuvõtet siit).
  • Mobiili kasutamine ilma loata kooli territooriumil
(Mobiil konfiskeeritakse ja antakse õpilaste registratuuri kuhu vanemad saavad sellele päeva lõpus järgi tulla)

TASE 2:
  • Peale tunde olevale karistusele mitte ilmumine
  • Popitegemine
  • Juhtkonna käskude mitte järgimine
  • Jätkuv tundide segamine (madala astme segamine)
  • Graffiti kooli territooriumil
(Peale tunde jätmine ja veel mingid karistused millest ma täpselt aru ei saa. Graffiti puhul peavad õpilased selle eemaldamise kinni maksma ja teatud tund ühiskondliku tööd tegema)



Järgmised kaks astet on juba rangemad reeglite rikkumised.

TASE 3:

  • Mitmest tunnist popitegemine
  • Karistusest eemale hoidmine
  • Teiste õpilaste verbaalne väärkohtlemine
  • Füüsiline vägivald teise õpilase vastu
  • Kohatu seksuaalne käitumine või kommentaarid
  • Jätkuv häiriv käitumine
  • Suitsetamine 
  • Ähvardav/hirmutava käitumine teise õpilase suhtes
  • Kiusamine/rassistlikud või homofoobilised kommentaarid
  • Töötajate vastu ebaviiskas olemine/keset vestlust ära kõndimine
  • Mobiili või kooli arvutite/tehnika/interneti väärkasutamine
  • Vandalism ja koolivara kahjustamine
(Kõik need rikkumised võivad endaga kaasa tuua tundidest eemaldamise, olenevalt rikkumise tõsidusest. Tundidest popilaskmises puhul peavad õpilased tegemate töö järgi tegema. Kellegi kiusamise, ähvardamise jne puhul peab rikkuja läbima Restorative Justice programmi (millest ma juba üleval pool natuke kirjutasin)).

TASE 4:

  • Varastamine
  • Narkootikumite/alkoholi või ohtlike esemete omamine või nende mõju all olemine
  • Plaanitud füüsiline agresiivsuse teiste vastu
  • Tahtlik kooli vara kahjustamine
  • Seksuaalne ahistamine
  • Korduv kiusamine/rassistlikud või homofoobilised kommentaarid
  • Töötajate suunas vandumine/suuline väärkohtlemine
  • Suitsetamisega teist korda vahele jäämine

(Kõik need rikkumised võivad endaga kaasa tuua ajutise koolikeelu, seda otsustab kas kooli direktor või direktori abi või täielikult koolist välja viskamise. Kiusamise ja ähvardava käitumise puhul peab karistatav läbima Restorative Justice Programme)

Ehk siis kokkuvõttes on kõik reeglid ja nende rikkumistega kaasnevad karistused õpilastele puust ja punaseks tehtud ja kellegil ei tohiks nende asjadega arusaamatusi olla.  

Lisan siia igaks juhuks ka seda, et kui kellegil paistab olevat probleeme korduvate hilinemistega või käitumisega või millega iganes, siis kool ei jaga õpilastele vaid tuimalt karistusi vaid kohe kindlasti uuritakse asja lähemalt. Proovitakse välja selgitada milles on sügavam probleem millest rikkumised üldse alguse saavad ja kuidas õpilast toetada nii, et need rikkumised kaoks. Kõiki selliseid lapsi proovitakse toetada juba enne kui nad kas tase 3 või 4 rikkumisteni jõuavad. Tihti tuleb välja et probleemid algavad kas kodust või halbade sõprade mõjutusel jne ja selliste juhtumite puhul ei oleks vaid karistusest nagunii kasu, sest see ei parandaks probleemi kui lapse koduse olukorra parandamine ei ole lapse enda võimus.

Edasi oli lehekülg kus oli ära seletatud milliseid sümboleid õpetajad kasutavad tööde/klassitööde kontrollimise juures. 
SP- sõna on valesti kirjutatud/õigekiri
P-kirjavahemärgi viga
NP-uue lõigu algus peaks siin olema
/\-selles osas puuduvad sõnad
EXP-väljendus on halb või segane
V-õige vastus või hea tähelepanek
X-vale
LE!-grammatikaviga mille õpilane peab ise ülesse otsima

Korrektuur grammatikavigade leidmiseks.

Seda pidi Greta ka juba algkoolis tegema. Kirjandeid kirjutades pidid nad oma töö alati uuesti üle lugema enne kui selle õpetajale andsid ja rohelise (neil oli vist lilla) pastakaga ise vead ära parandama. Need vead ei tõmba su töö hinnet või taset alla ja neid ei loeta kui vigu, vaid pigem just kui osa positiivsest õppeprotsessist.

Tõlkisin need punktid juba mu SELLE postituse all ära. 

Järgmisel kahel lehel olid tabelid kuhu erinevate ainete õpetajad saavad 'auhinna' punkte kirja panna. Ma ei tea täpselt mille eest neid antakse või kuidas see süsteem töötab, aga kujutan ette, et nagu algkoolis anti neile hea töö ja heade tegude eest 'maja' punkte.
Kool peaks meile nagunii mingi aja pärast saatma täpsema ülevaate kuidas uues koolis hindamine ja koolitöö ning üldse kogu see värk käib, sest enamus asju on teistsugune kui algkoolis.

Karistuste nimekiri

Inglismaal on kõikides koolides väga karm kord koolis käimise suhtes. Keegi ei tohi ilma pädeva põhjuseta koolist päevagi või tundigi puududa. Vahel siiski tuleb seda ette, näiteks kasvõi eramuusikatundide või spordivõistluste või mingite teiste kooliga seotud ürituste näol, siis peab iga selline puudumine päevikusse ametlikult kirja minema. See annab ka hea ülevaate kui palju mingitest tundidest on õpilane puudunud. 
Näiteks kui see sama süsteem oleks olnud kasutusel ka Greta algkoolis, siis oleks selle tabeli järgi kohe näha olnud, et Greta võetakse pidevalt teadusetunnist aafrika trumme mängima ja see oleks ära muudetud ilma minupoolse vahelesegamiseta.

Ja siis on päevikus lõpuks ikka ka nädalate osa. Nad kirjutasid tunniplaani juba koolis tegelikult päeviku algusesse, aga kuna see postitus on niigi juba pikaks veninud, siis ma kirjutan tunniplaanist eraldi postitusena.

Tunniplaan on neil muideks kahenädalase intervalliga. Esimesel nädalal on üks tunniplaan ja teisel teine ning siis taas uuesti esimese nädala oma ja siis teise nädala oma. 



Päeviku lõpuosas on eri ainete peamised terminid jne. Matemaatika, grammatika, prantsue/saksa/hispaania keel, geograafia jne.




Päeviku viimased leheküljed olid paksemast paberist ja värvilised. Küsisin Greta käest, et mida nende lehekülgedega tegema peab ja Greta ütles, et need on klassis hääletamiseks ja erinevatele küsimustele vastamiseks. Kui näiteks on vaja hääletada A,B või C variantide vahel või kui õpetaja küsib kas mingi ülesanne oli raske, ok või kerge, siis õpilased saavad hääletada. 
Gretal oli see valgusfoori süsteem ka juba algkoolis kasutusel, kuigi siis nad joonistasid ise vastava värvi oma vihikusse ülesannete juurde. 

Nii, selleks korraks aitab. Järgmises postituses kirjutan siinse 5.klassi (Y7) tunniplaanist.

20 comments:

  1. Oh kui põnevad on need sinu koolijutud. Ja kui paljut, nt. see karistuste süsteem, oleks eesti koolil vaja üle võtta. Mulle on Greta uue kooli jutud eriti põnevad ka seetõttu, et mu vanim lapselaps Iirimaal jõudis ka järgmisesse kooliastmesse. Tema õpib poistekoolis, kus avati 7 esimest klassi ja esimesel aastal nad vanemate õpilastega üldse kokku ei puutu. Tütar imestas, miks peab praeguste ilmadega iga päev koolilogoga soe jope kaasas olema, aga siis selgus, et klassiaknaid hoitakse kogu päev lahti ja siis on soe asi selga võtta. Hull on aga see, et mask peab kogu aeg ees olema. Kuigi aeg-ajalt antakse viis minutit õues maskita hingamiseks, siis meie poiss küsis päeva jooksul mitu korda tunnist välja, et vetsus natuke ilma maskita olla.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Greta koolis on ka 7 või 8 paralleel klassi igas aastagrupis, nii et võrreldes algkooliga kus paralleele vaid 2 on põhikoolid siin ikka tunduvalt suuremad.

      Kui Greta vanused suvel korraks tagasi kooli koroona tipphooajal lubati, siis pidid nemad ka kampsunid või joped kooli kaasa võtma just samal põhjusel, kuigi õues oli väga soe.

      Aga see on ikka õudne kui terve päeva peab koolis maski kandma. Mina seda üle ei elaks. Ma ei kujuta ette, kuidas üldse piiratud hapnikuga on ajul võimalik funktioneerida ja näiteks keerulisi matemaatika ülesandeid lahendada ja mida selline pidev maski kandmine laste immuunsüsteemile lõpuks teeb. Pärast on lapsed haigemad ja nõrgemad mitte koroonast, vaid maski kandmisest...
      Aga loodame, et kogu jama saab läbi selle talvega.

      Delete
  2. Mulle meeldib ka see karistuste süsteem. Meil on küll olemas kooli kodukord, kus kirjas, mida võib ja mida mitte, aga tegelikult ei tea seda päriselt peast õpetajadki, lastest rääkimata.
    Ja väga mõistlik on suhtumine, et natukese nohu ja kurguvalu pärast pole vaja koju jääda. meil läks ilm enam-vähem päevapealt 22 kraadi pealt 15 kraadile või umbes nii, märg nina on sellises olukorras loomulik ja poleks tarvis tekitada paanikat... aga paanikatekitajaid ikkagi on. Vähemalt maskeraadi pole kuskil kehtestatud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ei ole siia hetkel välja panna, aga neil on igas klassis minu teada ka tahvli peal meeldetuletuse tabel kus on selgelt näha mida endaga tundide segamine kaasa toob ja kui mitu hoiatust antakse enne, kui klassist välja visatakse. Ma olen kindel, et meile tehakse veel üks koolisüsteemi ja hindamissüsteemi tutvustav video või infovihik, kus kõik sellised asjad täpselt välja on toodud.
      Õnneks Greta juba teab mis asjad mind huvitavad ja ta on väga hea info jagaja/edasiandja :-)

      Delete
  3. Kas võileibu kaasa teha ei saa? Või midagi muud lõunaks?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kes tahavad saavad oma lõuna kaasa võtta, aga ma kategooriliselt keeldun Gretale kooli lõuna kaasa tegemise orjusest :-) Kaasa pandud toit läheks mulle peale selle rohkem maksma ka ja see on õudne piin igal hommikul (või õhtul) mõelda mida talle söögiks kaasa panna. Koolis saab ta vähemalt mitme toidu vahel valida. Eelmine kord anti neile suur soe panini, aga ma kujutan ette, et täna saavad nad juba natuke suurema valiku hulgast endale sööki valida, sest nad peaksid täna oma toidukaardid kätte saama millega maksta.
      Samuti on see hea, et Greta saab ise arvutada ja otsustada mida osta, sest päevas võib ta umbes £2.30-2.50 oma koolisöögi peale kulutada. Ma küll ütlesin talle, et kui tal juhtub mõnel päeval suurem nälg olema, siis näljas ei tohi olla ja võib loomulikult ikka nii palju kulutada, et kõht täis saab, aga tavaliselt peab ikka antud summas püsima.

      Delete
  4. Elan Hollandis ja poisid teevad endale ise lõuna kaasa oma maitse järgi, mingist orjusest pole meil küll juttu. Ei saa ju kaasa tehtud võileib nii kallis olla et mingi ostetud ületab. Meil koolis need lõunad on suurem osalt veel ebatervislikud. Võib olla UK on kõik jube tervislik, kuid ütleme oma 4 eurot päevas lõunale kulutada on ikka jube suur summa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga ma kirjutan siin ju minu eelistustest ja sellest, mis meie perele kõige paremini sobib :-)
      Greta teeb endale väga tihti ise hommikusöögi ja karantiini või koolivaheaegadel ka lõunasöögi. Ma ei tea mida sa jube tervisliku söögi all mõtled, aga ma ei usu, et me ka kodus jube tervislikult sööme. Samas on Greta kõik 7 aastat, mis ta koolis on käinud, alati koolitoitu söönud, sest minu silmis on soe ja mitmekesine koolitoit kasvavale lapsele palju parem, kui kaasa pandud võileib. See on meie arvamus ja otsus mis me oleme langetanud meie peret arvesse võttes ja see, kuidas teised on lõunasöögid oma lastele lahendanud on nende otsus.

      Kahjuks seoses koroonaga ei pakuta neile praegu koolis toitu mida saab noa ja kahvliga süüa, aga selle eest on vähemalt võimalik osta sooja võileibu ja muud kraami. Minu poolest võib ta endale kasvõi pizzalõigu lõunaks osta kui ta tahab, sest kodus me nagunii peaaegu kunagi pizzat ei söö ja kaks pizzaviilu nädalas vaevalt nüüd nii ebatervislik on :-)
      Päevaseks limiidiks oleme me talle arvestanud umbes £2.30 mitte £4. Koolis müüdavate võileibade hind algab £1, soe koolilõuna maksab £2.30, aga seda praegu ei saa.
      Puuvilja ja väikese küpsise võtab ta küll aga kodust kaasa.

      Kahe või enam lapse puhul saab iga pere ise otsustada mis variant neile odavam välja tuleb, kas koolilõuna või kodust kaasa võetud söök.

      Delete
    2. No ma arvestasin ikka eurodele ümber teie päevase lõuna. Eks see ole kultuuri erinevus kuid jään oma arvamuse juurde et ühest pitsa lõigust küll ära ei toitu terveks päevaks.Loomulikult ka kui terve klass suundub seda paninit või pitsa lõiku ostma oleks lapsel imelik oma võileiba süüa. Aga jah võimalused peredel erinevad kuid pooldan kodust toitu ja mitte igapäevast pitsalõiku koolis.

      Delete
    3. Mind paneb imestama, et täiesti võõrale inimesele võib Greta lõunasöök nii korda minna, et sa viitsid siin selle üle üldse vaielda :-)

      Greta on jõudnud koolis käia vaid 4 päeva ja vaid kahel korral ise süüa osta. Igapäevasest pizzast on asi kaugel (ma isegi ei tea, kas neil üldse on pizzat saada, tõin selle lihtsalt näiteks). Siinsed lapsed on harjunud sellega, et osad söövad koolilõunaid ja osad kodust kaasa võetud toite. Pole kunagi kellegi jaoks imelik tundunud. Gretat see kohe kindlasti ei häiri. Ma siiski loodan, et talve poole tehakse köök korralikult lahti ja pakutakse suuremat valikut, sest mina taas pooldan sooja koolitoitu kodusele võileivale. Keegi pole ka välistanud, et võib olla mõnel päeval ta võtabki kooli kodust toidu kaasa ja mõnel päeval ei võta. Kord kui koroona piirangud natuke leebuvad ja neil lubatakse koorilaulu ja orkestri või viiuligrupiga alustada, siis ma pean talle nagunii mingi lisatoidu kaasa andma, sest ta jääb kooli pikemaks ajaks kui vaid kell 3.

      PS. £2.50 ei ole ju eurodes mitte isegi 3 eurot, kust see 4 tuleb? Ja kui olekski 4 eurot, siis meie ju ei arvelda eurodes, ega saa ka eurodes palka.

      Delete
    4. Ei lähegi korda, avaldan oma arvamust, mis nagu näha ei ole soodne.

      Delete
  5. Kusjuures Gretal olid nu veel toiduallergiad, paninis on ju kindlasti muna, tal oli ju muna allergia? Eestis ju käisite oli probleeme sobiva toidu leidmisel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah Gretal on muna allergia (mina ei saa süüa gluteeni, nisu, laktoosi/piima ja soojatooteid).
      Iga kooli menüüs on olemas toidud mis on sobivad nii allergiatega õpilastele, kui ka taimetoitlastele või veganitele. Köögitoimkond teab mida mingi söök sisalda ja oskab Gretale sobivaid valikuid pakkuda. Koolis pakutud paninis muna ei ole.

      Allergiaid võetakse siin väga tõsiselt. Eestis on meil jah mitmel korral juhtunud, et meie allergiaid ei ole küllalt tõsiselt võetud ja oleme selle läbi kannatanud.

      Delete
  6. Kiitus Sulle, Alice, taaskord põneva ja põhjaliku postituse eest. Jäin mõtlema osale, mis puudutas tundidest eemaldamist ja koolist välja viskamist. Eestis, kus on kooli kohustuslikus ja hoolekogu liikmena oleme olnud sageli murelikud äärmuslike meetmete kasutamise ees...keegi ei julge otsustada (taevas kui raske see saab ikka olla, kui 1-2 "pahalast" eemaldada, et sellest 100+ lapse olukord paremaks muutub) ja kooli direktor ütleb, et meil ei ole valikut!!! Saame 10 päevaks õppeaasta jooksul koduõppele saata (rääkimata sellega kaasnevast survest õpetajale, kes peab väänikut eraldi kontrollima ja talle aega pühendama)...koolist välja visata ei saa, et suunata "raskesti kasvatavate või rangete meetmetega" kooli. Paaril korral on koolis käinud narkokoerad ja leidnud õpilaste juurest nii jääklõhnu kui ka pisikeses koguses aineid - hoolekogus direktor kinnitab, jah me tegeleme ... kui küsid, et milles see tegelemine väljendub - jääd vastust ootama. Ei ole vaja hukkamõistu vaid koostööd kooli ja vanemate vahel, et eksinud hing suunata õiguskuulekale teele tagasi (muidugi distsipliini ja käitumise jälgmist), et tagada ülejäänud 100+ (või tegelikult hetkel peaks ütlema 1000-) lapsele turvaline õppekeskkond. Selles osas mulle meeldib kolme poolne leping (kokkulepe), kõik teavad, milles on kokkulepitud ja peavad kinni. Elementaarne Watson, lausus seepeale Sherlock Holmes.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma igaks juhuks täpsustan, et klassit või koolist väljaviskamine ei tähenda nende laste kuskile kooli koridori peale jätmist või tänavale viskamist (mitte, et sa seda oleks arvanud, aga ma lihtsalt täpsustuseks ütlen :-) Kuna kool on seadusega kohustuslik, siis ei ole võimalik kedagi niisama saatuse hoolde jätta.

      Need õpilased kes mingle põhjusel ei suuda klassis normaalselt käituda, saadetakse koolis olevasse eraldi asuvasse klassiruumi/osakonda mis on jagatud väikesteks osadeks kus teevadki tööd väikesed õpilastegrupid. Tavalised need, kes ei ole teistega näiteks matemaatikas samal järjel ja neile antakse siis rohkem ja spetsiifilisemat tähelepanu ja abi kui ülejäänud õpilastele. Või kui on mõni laps kes ei saa hästi suures grupis keskenduda või on mis tahes häälte peale tundlik, siis selliste laste jaoks on ka spetsiaalsed helisummutavad 'boxid'. Seal osakonnas on mitu õpetajat, kes siis kas klassist välja visatud või eriabi vajavate lastega eraldi tegelevad ja neid toetavad kus vaja. Kirjutasin sellest natuke lähemalt siin
      http://knightscastle-alice.blogspot.com/2016/10/kaisime-uhe-keskastme-kooliga.html

      Koolist välja viskamine tähendab ka seda, et siis suunatakse see õpilane mõnda teise kohaliku kooli. Kogu protsess käib koostöös vanemate ja õpilase endaga. Üldse mis tahes otsuseid tehes kaasatakse ALATI nii vanemad, kui ka õpilane ise (ka siis, kui tegu on mis tahes puudega lapsega). Koolide juhtkonnad teevad samuti omavahel tööd ja andmed ja tuvustus õpilase kohta kantakse nagunii ühest koolist üle teise.

      Koolist välja viskamine on siiski väga äärmuslik variant, aga samas ma tean, et seda on ka tehtud ilma, et tegu oleks olnud suure karistusega. Näiteks, kui koolijuhtkonna arvates tuleks õpilasele kasuks uus algus uues keskkonnas, et lahti saada teatud käitumismustritest ja sõprusringkonnast.
      Aga muidu on ikka nii, et kool teeb kõigepealt ikka kõik oma võimus oleva, et igat õpilast aidata ja toetada :-)

      Delete
  7. Meie kandis Šotimaal on koolis sooja toitu saada ja võib kodust kaasa võtta, aga keskastmest alates saavad õpilased käia kooli lähedal olevatest poodidest, rämpstoidu kohtadest ja burgerivanidest omale süüa ostmas. Tunnistuseks selle kohta visatakse kõik need valged plastkarbid, kahvlid, pakendid lihtsalt maha. Kultuur missugune!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas teil Šotimaal lubatakse õpilasi keset päeva koolist lahkuda? :-O

      Delete
    2. Saavad küll, võibolla oleneb koolist, ei tragi täpselt.

      Delete
  8. Nagu mida? Laps ei tohi koolist lahkuda lõuna ajal? Lähed teismelisele ütlema mida võib või mitte?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kord on kord, oled sa laps, teismeline või täiskasvanud.

      Mis seal siis nii ahistavat on, et kool ei luba 11-16 aastastel õpilastel keset päeva tänavale niisama jõlkuma minna. Mida neil seal tänaval rohkem on mida koolis ei ole? Hirmus vajadus eramajade vahele suitsetama minna?

      Kui kellegil on tõesti mingi põhjus miks nad ei saa lõuna ajal koolis olla, siis saavad nad direktori käest luba küsima minna.
      Ma ei tea minu arvates täiesti normaalne nõudmine. Kas see ka kõikides koolides üle Inglismaa nii on ma ei tea, aga meie kandi koolides küll.

      Delete