Tuesday, 8 September 2020

5.KLASSI (Y7) TUNNID

Kolmas ja hetkel viimane koolipostitus. 

Uut infot kooli kohta toob Greta arvatavasti veel mõnda aega koolist koju, aga ma ei suuda päris iga päev nendest uudistest blogipostitusi teha. Septembri lõpus peaks meieni jõudma ka ametlikum info või isegi juba ülevaade sellest, kuidas Greta on uue kooliga kohanenud ja kuidas tal koolis läheb, nii et eks ma tee siis peale seda uue kokkuvõtte, kui see uus info peaks kokkuvõtet väärt olema.

Täna oli Gretal esimene viiulitund uue õpetajaga. Greta sai suurepäraselt hakkama tunnist õigeaegselt ära küsimisega ja tal aidati ruum, kus tund toimus, ülesse leida. Sel veerandil toimub tal viiulitund nädal 1 ajal muusikatunni lõpus ja nädal 2 ajal emakeele tunni lõpus. 
Kui Greta viiulitunni tuppa läks (neil on neid kooli muusikaosakonnas üsna mitu. Sellised pisikesed ruumid kus toimuvad eramuusikatunnid või siis lihtsalt klaveri või mõne teise pilli harjutamine) vaatas talle sealt läbi Apple arvuti ekraani tema uus viiuliõpetaja. Esimene tund toimus läbi arvuti, aga õpetaja andis lootust, et ehk järgmisel nädalal lubatakse tal kooli tundi andma tulla.

Igal juhul jäi Greta nii oma tunni, kui ka uue õpetajaga, väga rahule.

Tunniplaan näeb neil välja aga selline

Panen siia ka eestikeelse tõlke. Originaal plaani juures on ka õpetajate nimetähed ja klassiruumi number. 
Nagu ma eelmise postituse juures juba kirjutasin, siis tunniplaan on neil kasutuses kahenädalase intervalliga.

TEADUS= füüsika, keemia, bioloogia


Kahe nädala peale on neil kokku selline number tunde:

6 Teadus
6 Matemaatika
6 Emakeel (5 emakeel+ 1 grammatika)
4 Prantsuse keel
3 Ajalugu
3 Geograafia
3 Kunst
3 Disain jaTehnoloogia
3 Kehaline kasvatus
2 Muusika
2 Arvutiõpetus
2 Filosoofia, eetika ja usuõpetus
1 Drama
1 Dance
1 Kodanikuõpetus


Mainisin ka seda juba korra varem, et Greta koolis on hästi palju meessoost õpetajaid. Nendest õpetajatest kes Greta klassi õpetajavad on peaaegu pooled mehed (Prantsuse keel, tants, arvuti, ajalugu, muusika, matemaatika, PRE). Teaduse õpetaja oli neil doktori nimega, seega ma millegipärast automaatselt arvasin, et ka tema on meessoost, aga tegelikult on naine. Hetkel ei tea me ka kes kodanikuõpetuse tundi andma hakkab, sest seda ei olnud kirja pandud. Võib-olla annab seda tundi nende klassijuhataja.

Mainisin siin blogis kuskil ka seda, et neil on igas klassis seinal selline CALM 'tabel' mis annab õpilastele selge ülevaate mis juhtub kui keegi klassis mõtleb lollitama hakata.
Kõigepealt antakse hoiatus ja võimalus oma käitumist parandada, kui vale käitumine jätkub, siis antakse viimane hoiatus. Kui õpilane valib endiselt jätkata valesti käitumist, siis määrab õpetaja talle karistuse ja kui sellest ka ei piisa, siis saadetakse õpilane klassist välja.

Muideks, Greta rääkis, et täna oli üks poiss juba nende klassist välja saadetud. Õnneks mitte juba selle tabeli alusel, vaid lihtsalt et talle kohe selgeks teha, et ta käitumine ei ole aktsepteeritav. Greta ütles, et poiss oli tunnis õpetaja poole seljaga olnud ja kui õpetaja oli ta nime hüüdnud, siis poiss vastas ilma ümber pööramata ja naeris. Prantsus keele õpetaja oli tal selle peale palunud klassist lahkuda ja teda ukse taga oodata ning läks siis poisiga natuke hiljem ukse taha rääkima.
Poiss arvatavasti katsetas omi piire ja õpetaja pani ta koheselt paika. Greta ei tea mida nad seal ukse taga rääkisid, aga pärast ei olnud poiss enam lollitanud.  

See aga on täiesti normaalne siin, et õpetajad ei hakka kellegile moraali lugema klassi ees ja teiste õpilaste kuuldes, vaid teevad seda üks ühele teiste õpilaste kuuldeväljast väljaspool. Sama reegel kehtib ka algkoolides. Loomulikult kui kedagi on vaja niisama natuke korrale kutsuda, siis selleks ei ole vaja ukse taha minna, aga kui jutt on natuke tõsisem, siis tehakse seda privaatselt.

PS. see ei ole video, vaid ma lihtsalt lõikasin selle pildi videost välja. 


Mõned pildid nendest koolivihikutest mis tunnid neil juba olnud on ja kus neile vihikud on antud. 

Paljudele vihikutele on sisse kleebitud kas siis mingi aine või aineruumiga seotud reeglid, või õpetaja hinnangute lühendite lahtiseletus tabelid, või siis ainega seotud ootused.
Ajaloo vihikus olevat paberit uurisin ma suure huviga, sest mind tõesti üllatasid need ootused mis õpilastele on seatud. 
Tuleb välja, et sellest ei piisa kui õpid pähe vaid mingid aastaarvud ja ajaloolised sündmused, vaid õpilased peavad oma teadmisi esitama igasugu eri vormis. Nad peavad omi ajaloolisi teadmisi ja töid esitama seletades, arutades, hinnanguid andes, järeldusi tehes, võrreldes, tõlgendades, põjuseid ja tagajärgi esile tuues jne. 
Selles tabelis on neile antud soovituslik abisõnastik mida iga kategooria all tasuks kasutada. Ma ei hakka neid näiteid siia eraldi ära tōlkima, sest see vōtaks lihtsalt liiga palju aega, aga kes saavad aru nendele siis näiteks. 

Kunstikaust on neil nii mõnusast materjaalist kaanega kuhu on kuldsete tähtedega kooli nimi peale trükitud. Pildina on seda muidugi raske edasi anda. Õpilased võivad iga aine vihikud ise ära kaunistada. Kaanel peab aga kindlasti kirjutama õpilase nime, klassi, aineõpetaja nime ja klassiruumi numbri.
Kui ma olin need kunstitunni reeglid läbi lugenud ütlesin Gretale, et küll teil on range kord kunstitunnis. Greta arvates on tegu kõige tavalisemate reeglitega ja tema arvates ei ole seal midagi ranget.
Õpilased pidid reeglid läbi lugema ja loetu oma allkirjaga kinnitama (ma kustutasin Greta allkirja pildil pooleldi ära). Seda ikka selleks, et kellegil ei tuleks näiteks pähe tahtmine oma veepudel lauale jätta ja kellegi teise töö kogemata üle ujutada jne.

Teadust on neil juba kaks tundi olnud ja täna on kolmas. Teaduse tunnid toimuvad neil laboris ja kuna see on tõsine värk, siis kõigepealt pööratakse tähelepanu ohutustehnikale ja töövahenditele.
Greta on oma vihikusse kirjutanud, et Bunseni põletit kasutades peavad pikad juuksed alati patsis olema, käed ei tohi olla kaetud desinfitseerimisvahendiga, alati peab kandma kaitseprille ja põletit kasutades alati püsti seisma.

Emakeeles hakkasid nad kohe õppima lühijuttude struktuuri ja kirjutamist.


Prantsuse keeles sümbolid mida õpetaja hakkab kasutama õpilaste töid parandades ja siis vist esimese veerandi sõnavara.



Paar asja on juba ka kodutöödeks antud, aga kodutöid ei anta igaks päevaks, vaid antud tööd peavad olema tehtud teatud kuupäevadeks. Teatud ainetes on iga nädal midagi õppida ja osades kord kahe nädala jooksul.

Õnnelik koolilaps peale kooli relax-imas. Tegelikult on Gretal hetkel kurk juba teist päeva valus, aga kuna mitte mingit muud kaebust ei ole, siis läheb elu normaalset kulgu edasi. Ainult jalgpallitrenni ei lubanud ma teda täna õhtul, millest on küll natuke kahju, aga pole hullu.

Täna on tal koolis kehalise ja tantsu tund ja nad peavad kooli spordiriietes minema. Saab näha kui mittu sammu ta sportlikel päevadel päeva jooksul kokku saab, sest normaalsel koolipäeval kõnnib ta üle 10 000 sammu.





PS: Vaatasin just saadet
MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ETV

Mitte ükski asi mida selles saates näidati ei pannud mind imestama või tulnud uudisena. Mis aga küll imestama pani oli see, et alles aastal 2020 Eestis sellistele järeldusteni jõutakse või avastama hakatakse!!!!!!!

Siin on kõigile neile, kes on minu koolipostitusi mu blogis juba pikemat aega lugenud ja imestanud selle üle, et kas Inglismaal tõesti lapsed ka päriselt tahavad koolis käia ja nii motiveeritud on, siis siin on teile vastus olemas.
Või kõigile neile, kes arvavad, et meil siin koolides käib vaid mäng ja laste pilli järgi tantsimine ja et sedasi ei saa mingil juhul toimuda korralik töö ja õppimine. Sellest saatest on otse näha, et motiveeritud klassiruumis õpitakse iseendale ja rohkem kui klassikalist mudelit järgides. 

Ja SIIN ka üks raadiosaade sama programmis teemal ja kus räägitakse teemadest mis Inglismaal on kõik juba kooliprogrammis kasutusel.

5 comments:

  1. Minu jaoks on huvitav see, et sinu kirjeldused Greta koolidest on kohati väga-väga sarnased minu enda koolimälestustega, ainult et... ma käisin vägagi tavalises Eesti koolis - tüüpiline mammutkool, keskmiste eksamitulemustega jne.

    Ma kahtlustan juba pikka aega, et tegelikult ollakse Eesti koolides UK koolidega sarnaselt väga innovatiivsed, AGA - erinevalt UK koolidest, kus õpetajad õpetavad asju õpilastele üksteisega koostöös, siis Eesti koolides see vist niimoodi ei ole JA koolid on kohati väga erineva tasemega, sh suuremates koolides ka koolisiseselt. Näiteks needsamad kunstitunni ja ajalootunni kirjeldused ning eeldused ja ootused olid ka minu koolis 10-15 aastat tagasi täpselt samasugused, ent ometi ma tean ka neid, kelle jaoks kunstitund oli mokalaadaks ja ajalootund aastaarvude päheõppimiseks ja seda minu enese koolis mõne teise õpetajaga. St õpetajate endi erinevused on väga... kõikuvad.

    Olen varasemates postitustes maha maganud, seega küsin nüüd - kui pikk on keskmine koolitund? Ja kui tunnist puudumine ei ole lubatud, kuidas on õpilastel puudumine lahendatud siis kui nad lähevad mõnda teise tundi - nagu Gretal muusikatund eelmise tunni lõpust?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Loomulikult ollakse Eesti koolides innovatiivsed! Eestis on ka (eliit)koole mille mudel jookseb vaat et üks ühele Inglise koolisüsteemiga (näiteks on minu arvates üheks selliseks kooliks Roccal al Mare Kool ja veel paar hiljuti avatud kooli, aga ma ei tea peast praegu nende koolide nimesid) ning erinevad õpetajad võtavad pidevalt kasutusse erineviad õpetusmeetodeid ja materjale. Internet on ju infot paksult täis ja ma tean ka paari õpetajat, kes minu blogi koolipostitustest on endale erinevaid ideid ja meetodeid oma klassi tarbeks kasutusele võtnud. AGA nagu sa ütled, siis see olenebki pigem mõnest õpetajast või mõnest koolist ja mitte KOGU haridussüsteemist.

      Meil peavad kõik õpetajad ja koolid ühte kindlat mudelit ja õpetamisstiili järgima millest allapoole ei saa minna, aga millele siis saab iga kool omakorda omapoolseid väikeseid nüansse lisada. See toimib ka nii, et kui sa elad näiteks Dubais või Hispaanias või Singapuris, aga käid seal Inglise koolis, siis õpid sa ka seal sama õppemudeli ja haridussüsteemi järgi, kui ülejäänud õpilased UK-s. Ja haridusministeerium toob sisse mingid uued uuendused, siis see tähendab, et see kehtib kõikide koolide kohta ja et kõik koolid peavad vastavad koolitused läbi tegema ja need uuendused koheselt kasutusse võtma. Samuti peavad koolides kõik õpetajad koostööd tegema ja samu reegleid, õpetamismeetodeid ja nõudmisi järgima, sest kool on kogukond ja hoolitseb ühiselt kooliõpilaste heaolu ja hariduse eest. Ei saa olla nii, et iga õpetaja ajab oma asja ja pead ise vaatama kuidas ta hakkama saab.
      Aga jah, üks suuremaid erinevus tuleb kohe välja, kui sa vaatad seda saadet, mille ma siia postituse lõppu linkisin.

      Kõik need käitumisreeglid, mis ma siin ja eelnevas postituses olen välja toonud, on elementaarsed käitumisreeglid ja ma kujutan ette, et ka Eesti koolides on täpselt samad reeglid. Greta vanuste õpilaste jaoks ei ole neis midagi uut, sest samad reeglid olid ju ka algkoolides, vahe vaid selles, et kuna nüüd suures koolis tuleb korraga kokku vähemalt 5 või enam algkooli 11-aastased (ja nende vanemad), siis on vajalik kohe alguses kõik need reeglid igaks juhuks uuesti üle seletada, et pärast ei tuleks keegi ütlema et tema ei teadnud jne. No ja algkoolides ei olnud ju neil ka laboreid ja metalltöökodasid jne ja seega osa reegleid hädavajalikud. Need reeglid loomulikult ei tähenda nüüd seda, et tunnist lobisejad või käitumisprobleemidega lapsed ära kaoks, vaid pigem seda, et kõigile on selge kus piirid algavad ja kus lõppevad ja siis saab igaüks ise otsustada kui kaugele ta oma käitumisega minna tahab :-)

      Delete
    2. PS. Lisasin postitusse koolipäeva ajakava, kust on näha kui pikad on tunnid ja kui pikad vahetunnid :-) See on küll ühes mu eelmise aasta postituses olemas ja ka ühes eelmises videos, aga kuna ma plaanin videod siit varsti eemaldada, siis panin selle tabeli siia postitusse uuesti välja.

      Muusikatundidesse on õpilastel lubatud tunnist lahkuda (ja seda ka algkoolis). Kui võimalik, siis loomulikult proovitakse kõigepealt need tunnid vahetundide peale sättida, aga kõigi jaoks ei ole see võimalik ja hetkel antakse vahetundide aeg selles vanuses õpilastele, kes õpivad sel õppeaastal tähtsateks eksamiteks (15-16 aastased), et nad ei kaotaks hinnalisi koolitunde.
      Nendel lastel kel aga on mingi ainega probleeme, neid loomulikult ei lubata tunnist lahkuda ja muusikatundi minna või siis proovitakse muusikatund tõsta mõne sellise tunni peale, kus õpilasel probleeme pole.

      Ma praegu veel ei tea, kas Greta peaks need tunnist lahkumised ka oma päevikusse vastava lahtri alla kirja panema või mitte, aga meil on plaanis seda uurida.
      Mulle meeldib see, et neil on kahenädalane tunniplaan ja seega Greta ei puudu iga nädal kooli muusikatunnist.

      Tegelikult ega keegi ei tahagi kuskilt tunnist hea meelega puududa, sest sa jääd tõesti paljust huvitavast ilma ja sul on ka pärast väga raske seda kõike kuidagi ise järgi õppida, sest ega sa tunnist läbi viidud vestlusi ja arutelusid ei saa ju niisama kuskilt paberilt lugedes samal tasemel kätte.

      Delete
  2. Grete Arro ja Kati Aus on juba mõnda aega ülikoolis õpetajaid koolitanud, seega kuidagi ei saa väita, et see, millest saates räägiti eriti uus oleks. Noorema põlvkonna õpetajad kasutavad juba ammu sellist metoodikat. Ja vanemal põlvkonnal on ka olnud võimalus ümber õppida.
    Mulle torkas silma, et Briti süsteem toetub väga palju karistusele, et saavutada sobivat käitumist. Uuemad teooriad on karistamise efektiivsuse juba ammu ümber lükanud. Omast kogemusest tean, et karistuse hirm ei ole käitumise korrigeerimiseks pikas perspektiivis üldse tõhus. Eriti, kui lapse perekond ei ole ka toetav. Selleks on hoopis tõhusamaid viise. Eesti pedagoogika liigub siin pigem Ameerikast üle võetud meetodite teed (nt the good behaviour game).
    Tore, kui teie kogemus kooliga on siiani hea olnud, aga Briti õpetajate poolt vaadates ei ole nende olukord üldse tore. Distsipliiniga on väga suured probleemid jne. Minu koolis alustas sellest õppeaastast just üks UKst pärit õpetaja, kellel on eelnev kogemus nii eesti kui briti lastega. Tema sõnul on eesti lastega palju lihtsam, sest tunni korda rikutakse siin vähem ja lapsed on sõbralikumad. Muide, koolid, kus ta Eestis töötanud on, ei ole üldse eliitkoolid, vaid täiesti tavalised. Ma ei oska öelda, kas ta rääkis tõtt või liialdas, aga tema sõnul on sellised probleemid UKs väga laialt levinud - kõik tema õpetajatest tuttavad ja sõbrad on sama väitnud.
    Ja kui me võtame õpilaste võimekuse hindamiseks aluseks PISA testi, siis ei ole Eestil midagi häbeneda. Meil läheb päris hästi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen Greta Arrot ka varem erinevates saadetes rääkimas kuulnudja näinud.
      Kui kõik saates olev juba koolides kasutusel on, siis miks Gerta Arro ja Kati Aus imestusest käsi kokku lõid ja nii vaimustuses olid, et selline lähenemine päriselt ka töötab? Kuulasin just teda ka lingitud raadiosaates oma isiklike laste kogemuste põhjal rääkimas ja seal räägib ta samast probleemist mis saateski esile toodi.

      See on täiesti vale arusaam, et Briti süsteem palju karistusele toetub või karistust kasutab, AGA reeglid pannakse tõesti igas koolis korralikult paikka, sest kui klassis ei ole korda, siis ei saa keegi õppimist nautida.
      Ütlesin nii oma postituses, kui ka siin ühes kommentaaris, et põhikooli minnes lihtsalt rõhutatakse kooli kodukord kõigile uutele õpilastele uuesti üle, sest erinevatest väikestest algkoolidest tulevad korraga kokku tuhanded lapsed ja seega on vaja kohe alguses kõigile ühine kord uues keskkonnas selgeks teha. Päris karistusteni jõutakse harva, sest tavaliselt on õpilase halva käitumise taga mingi probleem või õpiraskus, millega hakatase koheselt tegelema kui see ilmsiks tuleb. Igale lapsele lähenetakse individuaalselt.
      See võib olla, et ma siin oma postituses need reeglid nii rasvaselt välja toon jätab selle mulje, et koolis käib hirmus karistamine.

      Ja see on tõsi, et siin on palju selliseid õpilasi, kes tulevad kodudest kus õppimist ei hinnata üldse ja see siis ka väljendub väga selgelt nende käitumises ja õppimise võimekuses. Kui kool ütleb ühte asja ja kodu räägib ja nõuab täiesti vastupidist, siis on koolil väga raske selliste õpilaste jaoks anda nii palju kui nende jaoks, kelle vanemad õppimist toetavad. Eestis ei ole rahvastikus sellist lõhet ja suurem osa Eesti elanikest pooldab ja toetab haridust mis teeb õpetaja töö selle võrra palju kergemaks.

      Siinsete õpetajate töö on minu meelet meeeeeeeletult raske ja just sellepärast et teatud õpilased tulevad nii keerulise tasutaga perekondadest. Sinna otsa veel õpilased kelle emakeeleks ei ole inglise keel. See on imetlust ja medalit väärt kuidas koolid ja õpetajad nende laste/noorte tuleviku nimele võitlevad ja proovivad neid mingilgi moel õigele teele juhtida, aga kahjuks on seal piir kui palju kool kellegi heaks ära teha saab. Mõnedes piirkondades õpetajad isegi pesevad ise õpilaste koolivorme ja toidavad neile hommikusööki, sest vanematel kas ei ole raha seda ise teha või siis ei hooli oma laste heaolust.
      Nii et LOOMULIKULT on Eestis selles mõttes täiesti teine pilt, sest ühiskond on täiesti teine võrreldes UK ühiskonnaga, aga see ei tähenda, et haridussüsteem sitt oleks. Õpetajad peavad lihtsalt korraga mitut lahingut pidama, aga meetodid mida nad kasutavad ja kuidas ning mida nad õpetavad on tõesti kohati kui muinasjutt. Mida rohkem ma seda lähemalt tundma õpin, seda rohkem ma imestan, et kuidas nad üldse jaksavad ja sellel ametil vastu peavad...ja noh väga paljud ei peagi.

      Miks peak Eesti üldse midagi häbenema?! Eestil on kõik eeldused olemas veelgi paremaks koolisüsteemiks.
      See on aga ammu teada, et PISA testid on vaid üks väikene osa näitejast ja seda on ka Eesti omad eksperdid öelnud. Hiina ja Korea on ka PISA testide edetabeli tipus, aga kas sa ise tead kuidas nendes riikides õppimine käib ja kas sa ise tahaksid oma lapse nende riikide koolidesse õppima panna? Inglismaal PISA testi tulemus on samuti väga head, aga PISA testid hindavad vaid ühte väikest osa kogu haridussüsteemis :-)

      Delete