GRETA KOOLI ÕPPEALAJUHATAJA MULJED EESTIST

Kirjutasin siin mingil ajal suvel sellest, et Greta kooli õppealajuhataja on minemas Eestisse ja küsisin ka teie käest mida võiks ühele välismaalasele soovitada Tallinnas teha ja näha. Eestis olles ma mõtlesin pea iga päeva, et huvitav kas nad (juhataja ja ta abikaasa) on juba Tallinna jõudnud ja mis mulje Tallinn/Eesti neile jätab. Kuna ma olin neile erinevaid kohti soovitanud, siis tundsin omamoodi vastutust ja lootsin, et nad väga pettuma ei peaks. Seda enam, et suurem osa sellest ajast mis nad Eestis olid oli ilm suve kohta ikka üsna jube ning osad kohad, mis ma neile soovitanud olin nägid kohapeal vaadatuna ikka üsna õnnetud välja. 

Juhtus nii, et kui ma esimese koolipäeva lõpus Gretale kooli järgi läksin jooksin täiesti juhuslikult kohe õppealajuhatajale 'otsa'. No tegelikult seda võiski oodata, sest kooli direktor ja õppealajuhataja on pea iga päeva lõpus kas siis kooli väraval või klassiruumide uste juures seismas ja vanemate ning lastega rääkimas, seega otseselt ei olnud see mingi juhus.

Tundus nagu me mõlemad oleks hakanud suurest elevusest kätega vehkima ja üksteise võidu rääkima. Üks tahtis kuulda  reisi kohta ja teine rääkida. Esimene asjana vabandasin ma nii koleda ilma pärast. Juhataja ütles jah, et ilm oli tõesti nii külm ja vihmane olnud, et nad olid sunnitud Tallinnas H&M-i minema ja endale lisa riideid ostma. Ka Soomes olles ei olnud neil ilmaga vedanud (nad nimelt sõitsid Tallinnast edadsi Soome). 
Koledale ilmale vaatamata oli neile aga Tallinn VÄGA meeldinud ja ta isegi ütles, et nad tahaksid sinna uuesti tagasi minna.

Ta tänas mind südamest kogu info eest mis ma talle enne reisi olin andnud ja ta oli silmnähtavalt elevil ja õnnelik kui ta mulle seletas kus nad kõik käinud olid. Ma andsin neile enne reisi Tallinna vanalinna kaardi kuhu ma olin peale märkinud kohad mis minu arvates olid vaatamist/külastamist väärt (Viru hotelli KGB muuseum, Patarei vangla/Lennumuuseum/Loomelinnak, vaateplatvormid, restoranid jne. Samuti soovitasin neile mõningaid söögikohtu/restorane ja näitasin kuidas nad saavad oma ööbimiskohast sadamasse jalutada. 
Eestis olles muretsesin ma kõige rohkem just Loomelinnaku pärast, sest minu arvates nägi see koht sel aastal kuidagi eriti inimtühi ja õnnetu välja ning minu arvates ei olnud seal küll mitte midagi erilist mida vaadata või imetleda. Ma aga ei jõudnud veel juhataja ees Loomelinnaku pärast vabandamagi hakata, kui ta ise juba mainis, et neile (eriti ta mehele) nii meeldis Loomelinnak!!! Minu (või nende, või ükskõik kelle) õnneks olid nad sinna sattunud sel ajal kui seal oli olnud mingi vanakraami turg (arvatavasti oli tegu laupäevaga). Sellest
sõltuvalt oli seal siis ka palju rahvast ja arvata võib, et ka palju mõnusam melu kui näiteks inimtühjal pühapäeval või nädala sees. Juhataja ütles et ta abikaasale hirmsasti meeldib igasugu vanakraam ja seega ta oli täiesti sillas seal olnud. Samuti jäid nad väga, väga rahule Loomelinnakus oleva 'Peatuse' restoraniga (mis kujutab endast vana vene rongivagunit) mida ma olin neile eelnevalt soovitanud kui kuulsin, et ta mehele selline koht meeldiks.

Uhhh, ehk siis neil läks tõesti õnneks, et just sel päeval Loomelinnakusse sattusid!

Veel olid nad täiega vaimustuses KGB muuseumist ja Patarei vanglast. Ma lugesin eelnevalt Tripadvisor lehelt nii negatiivseid kui positiivseid hinnanguid ja hoiatasin neid juba eelnevalt ette, et loodetavasti ei satu nad viletsa giidi peale. Õnneks oli nende giid väga hea olnud ja igasugu huvitavaid jutte rääkinud ning nad oli täiega vaimustuses. Patarei vangla avaldas neile samuti sügavat muljet. Kahjuks ei jõudnud ma küsida kas nad ka Lennusadamas käisid, sest Greta klass tuli just siis välja ja ma pidin Gretale järgi minema. 

Samuti tänas ta mind südamest selle eest, et ma olin neile Lidot soovitanud. Juhataja ütles, et nad käisid seal lausa mitmel korral söömas ja see on nüüd ta mehe lemmik söögikoht (Pete ütles seda sama kui ta Eestis oli ja me seal söömas käisime :).

Veel ütles ta, et nad õppisid nii palju Eesti ja Baltimaade ajaloost ja veel selliseid asju millest nad varem midagi kuulnud polnud (seda ka Riias olles, mitte ainult Eestis). Ma laenasin neile enne reisi ka ühe Eesti ajaloo DVD vaatamiseks ja nad olid väga vaimustuses Balti ketist ja kogu selle Nõukogude aja lõpuprotsessist. 

Mis neid aga üllatas oli see, kui kallis Eesti on...ja ka Soome! Minu arvates on ka Eestis nii kallid hinnad (välja arvatud kinopiletid :))

Rohkem me kahjuks ei jõudnud sel hetkel rääkida, sest mina pidin Greta vastu võtma ja juhatajaga soovisid ka teised vanemad rääkida.