Saturday, 4 November 2017

KIISU LOOD

Josten peaks olema nüüd kuskil 4 kuu vanune (peaaegu viiene). Enam ei ole ta selline imetilluke kiisupoeg, vaid juba täitsa korralik väike kiisupoiss. 
Ma juba hoiatan ette, et siit tuleb nüüd hunnik kassipilte. Enamustel nendel piltidel ta magab, sest see on ainuke aeg kui ta paigal püsib ja teda pildistada saab ja noh magades on ta ikka nii võrratult nunnu. 

See kollane tekk on justkui mingi võlutekk. Kohe kui Josten selle peale panna, hakkab ta kõvasti nurruma ja pead sinna sisse ära peitma ning jääb magama. Sinine tekk on samast materjalist, aga selle suhtes ei ole tal ei sooja ega külma. Asi ei saa ka olla lõhnas, sest ma olen mõlemaid tekke samal ajal pesnud, seega lõhn peaks neil sama olema, aga võluvõim on ikkagi vaid kollasel tekil.
Mõned magamispoosid on tal aga täiesti uskumatud. No vaadake ise, kuidas on üldse nii võimalik magada?


Kõige rohkem laseb Josten end solgutada Gretal. Greta sülle jääb ta ka tihti magama, aga kuna Gretal pole aega kodus kaua ühe koha peal istuda, siis jäävad sellised istumised tavaliselt lühikesteks. 

Õhtuti kui Greta on juba magama läinud, läheb Josten Pete sülle või kõrvale magama. Mina paistan siin majas olema vaid see, kes sitta kokku korjab, põrandaid peseb ja kes kassile sööki ette paneb ning pärast ära koristab. No tegelikult toidab nädala sees Jostenit hommikuti Pete enne tööle minekut. Greta töö on kassi liivakast puhtaks teha kohe kui ta hommikul ärakab ja alumisele korrusele läheb (alati enne mind), aga väga tihti on see KOHE alles siis, kui mina olen ärganud ja kontrollinud, et kas kast on puhastatud. Esimese asjana on vaja ennast ikka kohe teleka ette istutada :)

No ja kuna päeval ja tihti ka varaõhtul siin kedagi kodus ei ole, siis olengi mina see kes koristab, toidab ja joodab ning liivakasti iga toidukorra tagant puhastab. Kui ma enne kasutasin tolmuimejat ehk kord nädalas, vahel isegi harvem, siis nüüd olen ma sunnitud IGA jumala päev alumise korruse tolmuimejaga üle käima ja ka veel põrandaid vähemalt ülepäeviti pesema. 

Kuna me paigutasime kassi liivakasti nüüd teise kohta (sellest saate lugeda all pool ), siis kass enam liiva kastist välja ei kraabi. Küll aga kukub seda liiva põrandale iga kord kui Greta liivakasti puhastab ja vahel kui kass on just liivakasti kasutanud ja ta käpad on eelnevalt märjad olnud (ta vahel astub süües kogemata veekaussi). Kui see liiv aga märjaks saab, siis jätab see põrandale valged (natuke nagu semendised) jalajäljed. Neid jälgi küll ei ole palju, aga kord kui juba paar tükki põrandal näen, siis tundub õige kogu põrand ära pesta. 

 Pühapäeva hommik

Nendel kahel pildil (ülemisel ja alumisel) näeb minu arvates Josten natuke Viplala näoga välja :)


Magamise vahepeal käib meil ikka ka mäng ja muidu möll ning lollused. Josteni KÕIGE lemmikum mänguasi on see väikene roosa pall. Ühe sellise roosa palli on ta juba ribadeks mänginud. 
Seda palli siis aetakse terve alumise korruse peal taga. Tassitakse hambus ja lüüakse nii käpa kui jalgadega. Kuna pall on üsna väike, siis kaob see tihti kas siis klaveri või diivanite taha ära. Meil käib päevast päeva siin nende pallide otsimine. Pete tõi eelmine nädal poest lausa 4 uut palli, et oleks alati võtta kui vaja läheb. Plaan ei olnud muidugi neid kõiki korraga Jostenile kohe kätte anda, aga juhtus nii, et kohe esimesel päeval sai ta enda valdusse kolm  pallikest. 
Nimelt kui Pete töölt koju tuli andis ta Jostenile kohe uue palli ja pani ülejäänud kolm kööki ühe korvi sisse. Mina tulin natuke hiljem kööki ja nägin neid seal ning arvasin, et Pete on kolm uut palli ostnud ja andsin ühe nendest kohe Jostenile. Mõni aeg hiljem nägi Greta neid palle seal köögis, rõõmustas et issi uued pallid on osnud (sest ma palusingi Petel algul vaid 2 uut palli osta, Pete ise ostis neli) ja andis sealt siis järjekordse palli Jossule. Alles siis kui Pete lõpuks tagasi kööki tuli ja eest vaid ühe uue palli leidis ning imestas kuhu kõik teised pallid jäänud on, saime aru mis juhtunud oli.

Teiseks lemmikuks mänguasjaks on see punane tunnel. Nende kahe asjaga oskab ta väga hästi iseseivalt üsna pikalt mängida.
Algul meeldis talle ka see pulga otsas olev väikene karvane piuksuv loomake, aga kuna me oleme teda sellega nii palju ja pikalt hüpitanud meie majja tulekust saati, siis nüüd on ta palju valivam millal ta sellele mängule kaasa tuleb ja millal mitte. Need hüpped aga mida ta teeb on vähel enneolematult kõrged ja akrobaatilised.
Tegelikult käitub Josten meil vähel nagu koer. Uskuge või ärge uskuge, aga üsna tihti kui me talle seda roosat pallikest viskame jookseb ta nagu välk sellele pallile järgi ja  toob siis meie juurde tagasi, et me talle seda uuesti visata saaksime. 

Me avastasime selle Gretaga ühel hommikul täiesti juhuslikult. Nimelt tahab Josten meile hommikuti tihti jalga kinni hüpata (nüüd küll juba palju vähem kui enne). Jube tobe ja ärritav komme. Hommikul on meil aga enne kooliminekut kiire ja pole aega kassiga mängida ega teda lõbustada. Ühel sellisel korral kui ma Gretale patse tegin ja Josten mulle pidevalt taas jalga hüppas ja mind hulluks ajas, võtsin ma laual oleva roosa pallikese ja viskasin selle esikusse. Josten muidugi jooksis kohe selle järgi ja mina jätkasin õnnelikult Greta patsi punumist. 

Mingil hetkel me aga Gretaga mõlemad avastasime, et olime seda palli juba Jostenile nii mitu korda visanud ja jälle oli see pall meie eest. Greta siis ütles, et emme vaata Josten toob meile selle palli iga kord tagasi. Me ei uskunud oma silmi. Katsetasime mitu korda ja igal korral tõi Josten palli tagasi ning ootas, et me uuesti palli viskaksime. 
Kui ma sellest Petele rääkisin siis Pete ei uskunud mind. Paar päeva hiljem juhtus aga sama asi Petega. Tema viskas Jossule palli ja natukese aja pärast jooksis Josten pall hambus Pete juurde tagasi ja kukutas palli Pete ette maha. Ja nii mitu korda järjest. Pete oli täiesti sillas. Rääkis järgmisel päeval tööl meestele ka ja kõik imestasid. 

Me oleme tahtnud seda filmida ka, aga alati pole mobiili kohe käepärast olnud ja kui võtma minna, siis juba läheb 'mäng' katki. Kui plaanid varakult et filmid, siis ta väike vingerpuss muidugi ei ole nõus minuga mängima, vaid jookseb ise palliga mürama. Vahel tal see tagasi toomine ei toimu automaatselt, vaid ta hakkab peale viskamist ise natuke mängima ja alles siis toob tagasi. Meie siis viskame uuesti, tema mängib natuke ise ja siis mõne aja pärast toob uuesti tagasi. 

Nüüd on meil see mäng veel ühe astme võrra edasi läinud. Näiteks õhtuti, kui Greta on juba magama läinud ja see on meie aeg rahus telekat vaadata, siis on mõnikord kass just siis väga elav ja tahab mängida. Hakkab hullusti elutoas hüppama ja lillepottides nuhkima ning lambisirmi pidi üles ronima jne. Mõnikord kohe nii hullult, et oleme sunnitud ta toast välja viskama (ja siis ta hakkab ukse taga nutma või siis kobib teise tuppa magama, aga Petel tuleb endal üsna ruttu kassi igatsus peale ja läheb toob kassi tagasi oma sülle magama) või me peame temaga mängima. Sellistel juhtudel tulebki pall taas abiks. Ta kas siis ise mängib sellega (ja hull möll käib endiselt nii meie toas, kui ka esikus ja köögis) või siis meie viskame ja tema toob tagasi meie juurde, et me uuesti visata saaksime.

Kuna me tihti üritame siiski telekat vaadata, siis me algul ei saagi aru mis tegelikult toimub, vaid lihtsalt viskame palli automaatselt, et kassist rahu saada ja et saaks segamatult telekat vaadata. Kui me aga seda juba korduvalt teinud oleme märkame taas, et kass toob meile palli tagasi nagu mingi koer.

Mõnikord jääb tal see pall mänguhoos kuskile taha kinni või kukub kohta kust ta seda enam ise kätte ei saa või veereb diivani alla. Siis Josten tuleb ja istub just sellise näoga mu ette. Mitte midagi ei ütle, vaid vaatab meile sedasi otsa
Nüüd ma juba tean, et see vaade tähendab, et 'emme' tule aita mul palli kätte saada. Ja mis mul siis muud üle jääb kui palli otsima minna. 

Eile õhtul oli Josten aga eriti kavalpea. Nimelt jäi Greta eile  oma sõbranna juurde ööseks (4 sõbrannat, pluss sõbranna kaksikust väikesed vennad, kokku 6 last :). Me kasutasime Petega loomulikult kohe juhust ja läksime kinno 'Murder on the Orient Express' vaatama. 
Film oli just esimest päeva kinos ja meil hea meel et saime kohe ka vaatama minna. Õhtul kui me koju tulime ma just mõtlesin, et jube mõnus, et täna ei pea kedagi magama saatma ja hambapesule kamandama, et saame rahus veel ka kodus enne magamaminekut telekat natuke vaadata. 

Jostenil aga olid sel õhtul täiesti omad plaanid. Üsna varsti läks lahti järjekordne tamburai. Võtsin siis palli taas appi ja üsna pea avastasin, et ma muud ei teegi kui vaid tõusen diivanilt püsti ja urgitsen seda Josteni palli diivani alt välja. Mõnel korral oli pall nii kaugele läinud, et see pulk millega ma palli välja proovisin urgitseda jäi liiga lühikeseks ja ma pidin kogunisti diivanit liigutama hakkama. Pete pidi sellistel kordadel muidugi teleka pausi peale panema, sest ei mul, ega tal tulnud teleka vaatamisest midagi välja kui ma ise samal ajal seal pool kätt diivanil all põrandal lamasin.

Hakkasin siis jälgima, et mis värk on, et kuidas see pall täna  nii tihedat päästmist nõuab. Ja mis ma avastasin! Nimelt paistis, et Josten TAHTLIKULT lükkas selle palli diivani alla. Et mäng oligi selline, et mina viskan palli, tema jookseb välgukiirusel kööki/esikusse (kuhu iganes ma selle palli parasjagu viskasin. Proovisin hästi kaugele), ajab seda palli natuke taga, siis toob tagasi elutuppa, jahib seda seal veel natuke ja siis tassib diivani ette ja hakkab käpaga diivani alla lööma. Kui 'töö' tehtud, siis tuleb ja istub oma nunnu näoga mu ette põrandale ja jääb ootama, et ma palli päästma tuleks!!!

No öelge kuidas on see võimalik? Kas kassid tõesti teevad sellist pulli? 
Kui ma ta triki avastasin, siis ma proovisin teda küll eirata ja lasin tal seal põrandal mõnda aega kui kivikuju istuda, aga no ega ma kaua vastu ei pidanud. See oli ikka omamoodi piin sedasi telekat proovida vaadata kui keegi samal ajal sind nii pingsalt põrnitseb. 

Ära väsis ta muidugi just siis, kui me olime otsustanud, et meile aitab ning plaanisime magama minna. Siis ta muidugi tuli nurrudes meie juurde, sirutas end meie vahele välja ja jäi magama. Me olime selleks ajaks aga juba nii väsinud ja kell oli ka juba palju, et otsustasime siiski magama minna. 

Üks vahe käis meil kodus lillepottidele tuupi tegemine, aga tundub, et praegu on asi palju rahulikumaks jäänud ja lillepotte minnakse tuhnima ehk vaid siis, kui ma olen just värskelt lilli kastnud. Meil küll on kodus ka paar sellist lillepotti mida me laseme tal natuke tuuseldada kui ta soovib (mitte küll mulda välja kraapida, vaid lihtsalt lehtedega mängida)

Jooga kassidele


Siis oli meil veel üks selline juhtum, et meie lapsel, kes MITTE KUNAGI VAREM ei ole ei oma juukseid, ega oma nukude juukseid lõiganud, tuli äkki peale tahtmine kassi 'juukseid' lõiga. 

Mina üks päev vaatasin, et mis imelik 'auguke' kassi seljal on. Hiljem leidsin Pete kontorilaualt sellise asja (nagu pildilt näha on) ja siis sain aru mis auguga tegu oli. Ma ei uskunud omi silmi. Greta ise ka ei osanud seletada miks ta kassil karva lõikas. 
No kui lõikas, siis lõikas. Ehk mingi loomaarstide värk. Hea et soolikaid välja ei lõiganud. 
Siit aga jälle üks näide sellest kuidas me proovime õhtuti rahus telekat vaadata, aga tegelikult peame hoopis pidevalt 'kassilapsega' tegelema. 

Nimelt nägi Josten ühel õhtul laes mingit imetillukest puuviljakärbest. Kärbes istus liikumatult laes ja Josten istus liikumatult aknalaual kärbest passides. Lõpuks hakkas Petel kassist nii kahju et tõstis Josteni lae alla, et tal oleks võimalus kärbest jahtida. Josten tegi käpaga ühe liigutuse ja kärbes oligi käpas...või noh lihtsalt potsatas alla. Oli teine nii pisike, et ma isegi ei näinud seda.
Mõned nädalad tagasi oli meil aga teistmoodi sahmerdamist taas tänu kassile. Nimelt kuna meil on nüüd kodus köögis/esikus põrandaküte ja eraldi utility room-i meil ei ole (mis iganes see eesti keeles on, aga noh selline eraldi ruum kus pesumasin/pesukuivati (meil sellist asja ei ole) ja kraanikauss ning nipet näpet kapid sees on), siis oli meil vaja välja mõelda mingi süsteem kuhu kassi liivakast panna. Põrandale me seda talveks jätta ei saanud, sest noh kujutage ise ette mis aroome see tekitama hakkab kui liivakastile küte alla panna. 

Lõpusk leidsin lahenduse ühe IKEA kapi kaudu. Plaan oli kapi alumisse osasse kassi liivakast ja kõik muu kassile kuuluv kraam panna. Külje peale väikene auk teha mille kaudu siis kass liivakasti pääseb ja sealt uuesti välja. Kapi mõõdud sobisid ideaalselt meie köögis oleva vaba seinaga kus ka enne liivakasti hoidsime. 
Sõitsimegi IKEAsse ja tõime kapi koju. Eelnevalt käisime seda ühel teisel päeval seal vaatamas. Olin oma idee ja kapi leiuga igati rahul, sest kapp nägi ilus välja ja ei maksnud üldse palju. Pool pühapäevast panin kappi kokku. Kruvisin nagu segane. Pete ja Greta olid sel päeval kuskil ära ja nii ma seal ise rahus toimetasin. Etteruttavalt võin öelda, et teise osa päevast harutasin ma seda kappi lahti ja proovisin tagasi karpi panna!!!

Esiteks avastasin, et ühele osale oli tehtud kruviaugud valele poolele ja seda kappi ei olnudki võimalik lõplikult kokku panna. Selleks ajaks olin ma aga juba ka aru saanud, et see kapp kohe ÜLDSE EI SOBI meie kööki. Lohistasin seda poolikult kokku pandud kapikest ühest seinast teise, aga kui ei sobi, siis ei sobi.

Järgmisel laupäeval läksime seega uuesti IKEA-sse. Viisime praagi kapi tagasi ja ostsime uue, täiesti teistsuguse riiulikapi asemele, pluss veel igasugu muid riiuleid ja nipet-näpet ning 6 pakki piparkoogitainast. 

Järgmisel päeval oli plaan kõik mööblitükid kohe hommikul kokku ja seina panna ning pärast kinno minna. Mingil ajal aga avastasin, et meil on üks kapp puudu. Uurisin Pete käest, et äkki ta jättis selle autosse, aga tema väitis, et tõi eelmisel õhtul kõik asjad autost tuppa. Käis veel igaks juhuks ka kontrollimas. Arve pealt oli näha et olime mõlema kapi eest maksnud, aga Pete ütles et see ei ole kuidagi võimalik, et üks pakk teel kassast autoni ära oleks saanud kaduda. Helistas siis IKEA-sse ja küsis mida nüüd teha, et me oleme kahe kapi eest maksnud, aga koju jõudsime vaid ühega. Mees ütles, et tulge tagasi ja vaatame turvakaamerast järgi mis pakiga juhtuda võis. Pete siis sõitiski kiiresti tagasi IKEA-sse ja pärast tuli välja, et olime ikka vaid ühe kapi ostnud (ma muidugi olin poes Petele öelnud, et seda kappi on kaks tükki vaja, aga nagu näha, siis läks jälle kuidagi kõrvade vahelt mööda ja see teine pakk jäi poes kärule tõstmata). Arvel oli kapi kõrval küll number 2, aga see olevat tähendanud KAKS kapiUST! :)

Kui me algul plaanisime kinno kella 12 minna, siis pärast seda kaotatud kapi jama jäi osa asju üldse seina panemata ja kinno me ka ei jõudnud kella 12-ks... ega ka kella 15.30-ks, aga õnneks siis suure kihutamise ja jooksmise tulemusena ikka jõudsime kella 16.30-sele filmile. 
Riiul-kapi saime siiski õnneks lõpuks ilusti seina, kuigi ühe probleemi avastasime alles siis, kui juba asi valmis oli. Nimelt jäi mul algul kahe silma vahele, et selle kapi disain on selline, et väike metallriba jookseb kapi seinast keskelt läbi, ehk siis auku selle kapi seina päris nii lihtsalt teha ei saa, kui seda oleks saanud teha selle valge kapi seina. 
Õnneks on võimalik ühelt poolt see metallriba lihtsalt ära võtta ja kappi teisel kujul alt toetada, nii et ehk saame ikka selle augu sinna külgmisse seina kuidagi ära teha. Praegu lihtsalt võtsime ühe kapiukse eest ära et Josten seda ikka kasutada saaks. 

 Josten meiega telekat vaatamas
 Eriti põnev koht fimis (Walking Dead :)


Siit ka kaks väikest videot. Üks on sellest kuidas Joseten vett joob :) Minu plaan oli teda mängimas filmida, aga tema plaan oli hoopis jooma minna.
            

Ja sellel videol on hästi natuke näha kuida Josten palliga mängib. Pall on küll vale, ei ole tema lemmik roosa, aga nii kauaks kui Pete uued roosad pallid ostis, kõlbas talle ka see pallike. 
             

Vot sellised kassi lood täna 

9 comments:

  1. Sellinne kummine matt liivakasti ees püüab liiva kinni, nii et seda põrandalt taga ajama ei pea. Meil nii peent pole, on tavaline porimatt:
    https://osta-ee.postimees.ee/kassiliiva-matt-49x34-cm-89520661.html?_src=search

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, meil on ka igasugu liivamatte müügil, aga need ei takista Gretal liiva põrandale ajamast :)

      Delete
  2. Kas film oli vaatamist väärt? The Times ütles, et suht segane film.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meile meeldis. Ei olnud jalustrabav ja uuesti vaatama ei läheks, aga filmi siiski nautisime, eelkõige just näitlejate pärast.

      PS. Paistab, et kommentaarid tulevad nüüd läbi :)

      Delete
  3. Tere!
    Super monus lugemine, nagu alati!
    Kass on imeline, mulle meeldivad need pruunid laigukesed suu ymber ja kui ilusad silmad! Kassid ongi nii targad! Vahel lausa yllatavad oma tarkusega! Samas ka nagu lastega, mida rohkem tegeled nendega, seda rohkem nad voimelised juurde oppima isesugust tarkust!
    Muide, see kapi idee on vaga hea. Mul oli kunagi selline kapp, spetsiaalselt kassidele moeldud selleks otstarbeks.
    Tervitades,
    Kristina

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuna meil ei ole üldse eelnevaid kogemusi kassidega, siis me tõesti iga päev
      õpime Jossu suhtes uusi asju. Ei erine palju lapse saamisest (no sünnitamine välja jättes). Lastega oli meil küll enne Gretat ka küllaldaselt kogemusi, aga oma lapst peab ju ka aasta aasta järel tundma õppima.
      Sel õhtul kui me Petega kinno läksime läks Josten meie magamistuppa. Meil oli küll uks kinni lükatud, aga kuna uks ei töötanud korralikult ja täitsa kinni ei läinud, siis oli Jostenil võimalik uks ninaga lahti lükata ja sisse lipsata. Uksega on aga meil selline, et läheb ise uuesti kinni kui just spetsiaalselt 'uksepidurit' ette ei pane. Ühesõnaga Josten jäi sinna tuppa kinni, sest seest poolt ei olnud tal enam võimalik seda ust uuesti lahti tõmmata.
      Järgmisel päeval märkasime Petega, et kass täielikult väldib meid. Ei tule sülle enam magama ja kui me teda paitada tahtsime, siis jooksis kohe ära. Ainult Gretaga oli endiselt sõber. Mõtlesime, et mis värk on ja tulime lõpuks järeldusele, et ta oli meie peale solvunud. Arvas vist et meie panime ta sinna tuppa kinni :) :)

      Õnneks nüüd on vist andeks andnud, kuigi on selgelt näha, et Gretat armastab ta kõige rohkem :)

      Delete
  4. Lugesin just seda..
    https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=1857009147944341&id=1712520702393187

    ReplyDelete
  5. Tsau!
    Jah, neil on ka tunded ja solvuvad isegi! :) Aga nagu lapsed, laheb onneks ysna kiirelt mooda! Meie yks kass peab rohtu saama 2 x paevas, igavene jama. Aga et kass ei solvuks parast rohtu, ruttu pakun ''maiusid'' (kassi-maiustused) peale!
    Kristina

    ReplyDelete