PÄEV LONDONIS

Aprilli algul käis mul vend oma naisega külas. Neil võttis see siia tulemine aastaid aega, aga lõpuks said siiski sellega meie suureks rõõmuks hakkama. Veetsime koos 5 toredat päeva. Kuna nad ei olnud enne Londonis käinud siis otseloomulikult läksime kõigepealt Londonisse.

Ma isiklikult arvan, et Londonit saab täiega alles siis nautima hakata, kui oled seda juba paaril korral külastanud ja enamus tuntumaid kohti nähtud. Siis, kui sul on juba mingi ülevaade sellest kui suur London tegelikult on. Nii palju oleks mida vaadata ja kuhu minna ja tihti selline 'rikkus' on meeletult väsitav ja aegasööv. Kui oled aga juba mitmel korral käinud siis on kergem valida mingi teatud piirkond ja seda siis rahulikult ja täiega nautida. Sedasi ei jää reisu lõpuks lõhki rebitud ega kurba tunnet. 

Kuna mu vend aja vennanaine tulid külla vaid väga lühikeseks ajaks siis jagasime aja nii, et veetsime osa aega Londonis ja osa Londonist väljaspool. 

Selles postituses siis natuke Londonit ka teile nägemiseks.

 Waterloo Station

Nendel piltidel siin on rongijaam peaaegu inimtühi. Tegelikult kui Waterloo jaamas olla hommikul 9 ajal ja õhtul peale 5 või 6 siis on seal ikka massides rahavast nii, et mõnikord on täitsa keeruline ühest otsast teise oma väljuva rongi plaatformile jooksta.

Väljuvate rongide tablood

Siit saab rongipileteid ise osta.

Foyles on kuulus raamatupoekett mis asutati 1903 aastal. Mingi aeg oli see pood ka Guinness rekordite raamatus kui maailma suurim raamatupood oma riiuli pindalat (50km) ja raamatu tiitlite arvult. Kuulsaim pood asub 113-119 Charing Cross Road, aga alles hiljuti avati väikene filiaal ka Waterloo jaamas. See väikene pood Waterlool ei ole aga midagi erilist, raamatupood nagu raamatupood ikka, lihtsalt Foyles oma.

Kõigepealt viisin venna kaasaga Tower of Londonisse. Ma käisin seal ise esimest korda alles eelmisel sügisel ja mulle väga meeldis. Minu üllatuseks ei olnud kohale jõudes piletisabas ühtegi inimest ja kuskil järjekorras me seisma ei pidanud, mis sest et tegu oli koolivaheajaga. (Pete tegi kodus tööd ja Greta veetis päeva sõbranna juures).

Tower of London on kuulus, kuna seal hoitakse väga kõva turvavalve all Crown Jewels (kroonijuveele). Enne Londoni Olümpiamänge hoiti seal ka kõiki autasudeks antavaid medaleid.

All olev pilt on võetud internetist. Siit on näha kogu kindlus suures plaanis. Mul endal oli raske seda kindlust fotogaga sellisel kujul jäädvustada.

Seda pilti internetist otsides sain teada, et 2012 aastal õnnestus kellegil varastada võtmed ja tungida läbi peaväravate kindlusse. Ma olin selle juhtumi täiesti unustanud. Kindlust külastades on võimalik neid juveele näha omas täies hiilguses. Kogu kraam on loomulikult turvaliselt klaasi taga ja ruumi saab sisse läbi selliste rauduste

Pilt siit

Näha saab rohkemat kui vaid seda kolme asjakest, aga kuna  neid asju pildiastada ei tohi siis võtsin selle pildi internetist. 

Kindluse sees on palju erinevaid ehitisi ja tegevust jätkub mitmeks tunniks. Vaatamisväärtustele lisaks on mitmeid suveniiripoode ja ilus restoran. Selles allolevas 'majas' saab näha raudrüüsid, relvi ja vana raha.

Kindluses peavad korda ja lõbustavad turiste Beefeaters

 Kindlusemüürilt avaneb ilus vaade London Bridge-le ja Thames-ile.

 No tegelikult rikuvad need kraanad selle ilusa vaate ära

Belfast sõjalaev kuhu saab ka sisse uudistama minna

Väga kaua me kindluses ei olnud. Käisime natuke ringi, uudistasime, sõime lõunat ja läksime ülejäänut Londonit uudistama. 'Lapsed' (me kusume emaga mu venda ja ta naist hellitavalt lasteks ;) tahtsid Oxford Streetile minna ja natuke shoppata ning muid Londoni tänavaid uudistada. Päike paistis ja ilm oli üsna suvine.

Järgmine peatus oli Bank of England muuseum. Mu vend on suur 'kopikate' fän ja tema soov oli seda muuseumi külastada. Muuseum on ise üsna väike, asub Bank of England hoones ja sissepääs tasuta. Asjahuvilistele huvitav, teistele jama. Nagu enamuste muuseumite puhul siis lastele peale oli ka selles muuseumis mõeldud. Palju igasugu asju katsuda ja katsetada. 

 Edasi liikusime kuulsa Oxford Street poole.

Oxford Street-il olevad Primark poed on nii meeletult suured, et neis hakkab lausa pea ringi käima. Mitte, et ma oleks Primark poe fän, aga kord kui me Londonis olin siis astusime sinna huvipärast sisse. Astusime sisse, tammusime paar sammu kohapeal ja siis marssisime teisest uksest välja. Meile kõigile tundus sealt millegi otsimine või ostmine täieliku piinana. Nõustusime ühisel meelel, et kui üldse siis meie oma Kingstoni väike Primark on palju etem koht sisseostude tegemiseks. 
Mina isiklikult eelistan ostukeskusi kus kõik need poed, mis Oxford Streedil on laiali laotatud nii et kõik ühe katuse all, või siis vähemalt palju väiksema maaala peal. Hoiab aega kokku ja ei pea mööda tänavaid ringi jooksma. 
Ok, Selfridge kaubamaja on raske kuskile ostukeskusesse vedama hakata, aga ega ma seal Selfridgest midagi nagunii meeletu kalli raha eest ei ostaks. 

Lõpp tulemus oligi see, et ega me sealt midagi ei ostnudki. Kõndisime ringi, väsitasime ennast ära ja tulime tühjade kottidega tagasi. Kui aus olla siis ma tegelikult ostsin UNIQLO poest ühe alussärgi ja vennanaine ka paar asja, aga mingiks shoppamiseks kui selliseks me seda küll nimetada ei saanud.  

Järgmine peatus oli Piccadilly Circus ja Leicester Square. See viimane on kuulus oma kinode ja seal toimuvate  esilinastuste poolest kus punaselvaibal võib kohata paljusid kuulsaid näitlejaid ja muid tegelasi. Väljak on kuulus ka putkade poolest kus müüakse poole hinnaga Londoni teatri ja muusikaalide pileteid.

Loomad tänavapildis ;)

Swiss Clock

Natuke teist sorti taksod

Astusime sisse ühte meeletult suurde suveniiripoodi. Suveniiripoode on Londonis küll pea iga nurga peal, aga see oli selline suur, lausa mitme korruseline.

Uksel tervitas meid selline rõõmus Briti lipus tegelane

Alates 2011 aastast on  Leicester Square-il M&M World. Ilmatu suur, neljakorruseline kommipood. Sama pood avati esimesena Las Vegases, siis Orlandos ja New York City-s ning nüüd siis ka Londonis. Londoni M&M World on maailma suurim kommipood. 

Ma ei olnud seal enne käinud ja kui me seda nägime siis loomulikult astusime sisse. Olime üsna vaimustatud. Jooksin nagu laps seal poes ringi, kuigi midagi otseselt ei ihaldanud. Ühte ilusat pluusi nägime mida oleksin tahtnud Petele osta, aga kuna seda müüdi vaid koos dressijakiga siis jäi ostmata. Enamus T-särke olid viletsast õhukesest riidest ja mitte just eriti ahvatlevate piltidega. Suurtele M&M fännidele kindlasti meeltmööda.

Lahtiseid komme sai ka osta vastavalt oma soovile. Siin pildil on kommid läbisegi värvilised, aga müüdi ka ühe värvi kaupa. Samuti oli isegi võimalus kommidele vastavalt oma soovile mingi väikene sõnum peale lasta trükkida. 

 Edasi liikusime läbi kinomaailma

Burger King-is tegime väikese vetsu peatuse (burgerit ei söönud) ja seal oli vetsu uksel selline naljakas hoiatus

Mul õnnestus ka paari pildi peale jääda :)

Viimane peatus oli Trafalgar Square mis asub kohe Leicester Square taga/kõrval. Seal asub National Gallery ja Portrait Gallery, mille külastamine on tasuta (välja arvatud mingi eraldi näitus). Kui sinna kanti juhtute siis soovitan soojalt läbi astuda. Tegu loomulikult suure kunstigalleriiga, aga võimsa tunde ja ilu saab kätte ka lihtsalt läbi kõndides, ilma, et iga pildi juures seisatada ja pealkirja lugeda. 

Nelson Column and St Martins in-the- Fields

National Gallery

Sellega me päev lõppeski. Olime surmväsinud ja jõudsime enda vaevu vedada tagasi Waterloo jaama kust sõitsime tagasi koju. Oli vaja välja puhata enne järgmist sündmusrohket ja väsitavat päeva.