Käisin täna Greta ja ta sõbraga teatris luuleteemalist etendust vaatamas. See oli nii võrratu ühemehe show. Imetillukeses saalis kus ei olnud ei lava ega pinke. Mees tutuvstas lastele luulet nii imelisel viisil, et kogu selle etenduse ajal ma mõtlesin, et vot just sellised peaksid õpetajad olema.
Koju sõitsime rongiga. Greta sõber ja ta ema istusid ühel pool rida ja meie Gretaga teisel pool nii, et olime vahekäigus ja Greta minu süles. Greta hakkas jorisema, et miks tema ei saa akna alla istuda nagu ta sõber. Tüüpiline väsinud lapse pretensioon. Ega ta selle üle väga pikalt ei jorisenudki, aga nii umbes 5 minutit hiljem pöördus minu kõrval istuv naine äkki minu poole ja ütles sulaselges eesti keeles, et ta võib vabalt meile selle akna all oleva koha anda ja ise teisele pingile istuda!!
Vot selline meeldiv üllatus :)
Naine oli ise ka väga meeldiv. Oli siin lihtsalt turistina käimas. Kahjuks me väga pikalt rääkida ei saanud, kuna meie peatus tuli varsti, aga kuna tema laps pidavat olema 7 aastane ja sel sügisel kooliga alustama siis läks jutt automaatselt ka kooli teemale.
Mulle tavaliselt ei meeldi niimoodi eestlastega kokkupuutuda, aga see naine oli küll äärmiselt meeldiv. Oleks hea meelega isegi õhtusöögile kutsunud ;)
Oi kui tore lugu. Aga kas saite mingeid andmeid ka vahetatud v6i ka saate üksteist veel üles leida?
ReplyDeleteEi, ei :) Pigem oli lihtsalt selline meeldiv juhtum. Ega ma päriselt ei mõelnud, et mingit side oleks tahtnud hoida. Meil on lihtsalt Petega välja kujunenud selline hindamissüsteem, et kui me kohtume kellegi võõra, aga väga meeldiva inimesega, siis me ütleme, et kutsuks või endal juurde lõunale :) See aga ei tähenda, et me seda päriselt teeksime või tahaksime teha :) :)
ReplyDeleteMul juhtus kord Veronas, et kaks tädi tulid, itaaliakeele sõnastik näpus, minult teed küsima. Sain kohe nende aksendist ja olemisest aru, et need on eestlased. Viisakuse mõttes siis ikka küsisin, et kas tegu eestlastega, eesti keeles muidugi. Tädidel jäi jahmatusest suu lahti. Tore kokkusattumus, kuigi tädid olid isegi natuke pettunud, olid nad ju tükk aega seda seda itaaliakeelset lauset tee küsimiseks ette valmistanud.
ReplyDeletePärast kindlasti läksid ja küsisid sama asja uuesti PÄRIS itaalaste käest :D
ReplyDelete