ANDORRA

Hommik algas tibutava vihmaga. Hommikusöök võttis aega kuni lõunani. Pete vanemad alustasid juba lõunasöögiga kui meie viimase suutäie hommikusööki alle kõrist alla lasime. Õnneks selleks ajaks kui me endid ka riidesse saime tuli päike välja. Mõtlesime et kuna me olime nii palju aega hommikul raisanud siis Andorrasse vist ei tasu enam minna ja otsustasime hoopis ühe lossi kasuks mis meist nii umbes 50 min kaugusel oli. Alustasimegi sõitu kuid üsna pea ühel ringteel keerasime kogematta liiga vara ära ja sattusime teele mis viis Andorrasse. Mõtlesime et egas midagi, ringi pöörata me enam ei viitsinud nii et Andorra here we come…
Tee sinna oli lausa võrratu. Seda ilu on lausa raske nii kirja kui ka fotode kaudu edasi anda – seda peab lihtsalt igaüks ise oma silmaga nägema ja kogema. Mäed kasvasid iga meetriga edasi. Meie õnneks paistis ka päikene ja vaade ümberringi oli väga selge. Varsti nägi ka kaugusel olevaid lumiseid mäetippe ja kes oleks arvanud et just ühe sellise mäetippu oli viimas meid ka meie tee.
Ikka kõrgemale ja kõrgemale ja üks kurv teise järgi. Varsti olimegi juba tollipunktist läbi ja suundusime veelgi kõrgemale. Mul oli vahepeal lausa hing kinni kuna olen veidi nõrga närviline ja sellise kurvilised sika sakalised teed taevasse viivad mind vägisi mõtlema et kui kerge sealt on üle ääre sõita otse kuristikku….Õnneks ei olenud need teed siiski nii kitsad kui mõned külavahe teed ja teekate oli ka väga korralik. Ohhetasime ja ahhetasime vahet pidamatta kuna üks vaade ilusam ja võimsam kui teine.
Selline nägi välja Prantsuse Andorra piir.


Ma ei oska ettegi kujutada milline see vaade veel talvel oleks. Suusatamise külasi oli ka lausa jalaga segada ja arvata võib et talvel on need kohad väga inimrohked. Praegu võis märgata vaid üksikuid inimesi tänavatel ja enamus poode oli kinni. Suur tahtmine tuli endalgi sellistest mägedest suuskadega alla kihutada kuigi ma ei tea kas ma elaksin üle lume ja jääga sellist mägist autosõitu.
Huvitav kuidas kaks kõrvuti olevat maad võivad üksteisest nii palju erineda. Peale piiri ületamist oli kohe märgata et oled teisel maal. Kõik oli teist sugune, jah ja ka isegi mäed.
Selliseid armsad vanaaegsed prantsuse majakesed olid vahetunud uute ja rohkem sveitsilikke vastu.

Ja otse loomulikult ei saa kahjuks üksgi maa läbi ilma McDonald-ita, nagu pildilt võib näha.
Peatusime linnas nimega Andorra la Vella mis oligi meie sihtpunktiks. Mõte oligi vaid Andorrasse korraks sisse hüpata. Sõime seal lõunat ja kolasime supermarketis ringi ning hakkasimegi tagasi tulema. Linn ise jättis väga puhta mulje. Millegi pärast arvasin ma et Andorra on räpane maa. Linna keskel oli imeliselt ilus park koos lastemängu väljaku ja väikese helesinise veega tiigiga kus pardid ujusid. Majadest võis näha et linn on alles hiljuti ehitatud ja nägi üsna 'tehaselik' välja. Üldse oli igal pool palju ehitustõid käimas. Midagi erilist ajaloolist seal peale mägeda vaadata kahjuks ei olnud.


TOIDUPOES
Selline nägi välja suitsu liha sein ja kommi kotid (mis olid sama suured kui meil chipside pakid)
Nii suuri CHUPA CHUPSe ei olnud me varem kunagi näinud. Pete proovis seda küll endale suhu ära mahutada aga kuna see ei õnnestunud siis jäi ka ostmata. Sokolaadi oli ka seal poes pea et laeni.
Ning sellised nägid välja pardi liha konservid. Need olid nii suured et ma ei teagi mitu inimest ühest sellisest söödud saaks. Üldse oli Prantsusmaal ja ka Andorras palju pardiliha müügil ning ka restorani menüüs on see pea esikohal. Kui ma õigesti mäletan siis Inglismaal oleme me poest pardiliha vist vaid korra ostnud ja võib olla paar korda restornis söönud. Sellised nägid välja ostukorvid. Meenutavad midagi nii korvi kui käru vahepealset. Paljud prantslased ja hispaanlased käivad Andorras odavat alkohooli, suitsu ja toidukraami ostmas kuna hinnad on palju odavamad kuna Andorras ei ole asjadel tulumaksu juurde lisatud.
Me ei saanudgi aru mis keeles Andorras räägitakse. Me proovisime prantsuse keeles ja läksime üle inglise keelele ja lõpuks viipe keelel. Poes kuulsime kassapidajaid rääkimas nii hispaania kui ka itaalia keeles.

Tagasi sõidul Prantsusmaale hakkas vihma sadama, seega otsustasime üle mäe sõitmise asemel hoopis tunnelist läbi sõita. Alles koju jõudes kaardilt vaadates märkasime kui väikene Andorra tegelikult on. Olime üle poole Andorrast läbi sõitnud ja kui oleksime edasi läinud oleksime üsna varsti Hispaaniasse jõudnud.

lisa fotod Andorrast