Wednesday, 13 October 2021

NÄGEMIST!

Kui te, kes te selle postituse alla nii armsaid kommentaare jätsite (või plaanite jätta), juhtute veel korraks siia ja näete seda teksti siin, siis PALUN andke mulle endast veel kord märku mu email aadressil:

castle.knight@yahoo.com

PS. Need, keda ma tunnen ka blogi väliselt ja kellega mul on endal võimalus teisi kanaleid pidi ühendust võtma, neil ei ole vaja mulle uuesti emailida :)
-------------------------------------------------------------

Ma kirjutan seda lauset siia üsna raske südamega, AGA ma olen otsustanud sellel blogil siin juhtme seinast välja tõmmata! 

Mul olin samas punktis ka juba üle aasta tagasi, aga otsustasin siiski jätkata. Põhjused blogi sulgemiseks on enam vähem kõik samad nagu ka eelmisel korral. Blogimine ei tundu mulle enam mõnusa hobina, vaid pigem justkui kohustusena. Mul on tihti raske leida seda sobivat hetke või blogimise vaimu kirjutamiseks, aga samas on mul pea pidevalt täis neid postitusi mida me veel kirjutada pole jõudnud ja see koorem kasvab iga päevaga aina suuremaks. Ja see kõik on nii väsitav ning võtab mult nii palju energiat ja aega. 

Üldse kogu koroona ja lockdownid on meid nii meeletult väsitanud ja meile nii vaimselt kui ka füüsiliselt (just eriti mulle) negatiivselt mõjunud.
Ja kuigi see kõige hullem aeg on vist juba seljataga, siis vähemalt minu jaoks ei olegi nii raske lahingus olla ja võidelda, kui just see aeg, mis pärast lahingule järgneb. Praeguste andmete põhjal pole aga koroona ju veel isegi mitte vaibunud, vaid jõudnud nii kaugele, et ka vaktsineeritud inimesed järjest haigestuvad, aga koroonale lisaks vallutavad meid (ja maailma), üks teise järel, veel rida muid probleeme ja lahinguid mis kõik ühel või teisel viisil võitlemist vajavad. 

Ja seda enam ma tunnen, et nii mulle endale kui ka Petele ja Gretale on palju tähtsam, kui me ennast maailmast rohkem välja lülitaks. Et me rohkem aega koos istuks ja vestleks/telekat vaataks/jalutamas käiks jne kui et ma sama aja prooviks blogipostituste kirjutamise peale kulutada või siis lihtsalt pidevalt blogimise peale mõtleks ja ennast pidevalt ärritaks, et ma oma kirjutamata postituste nimekirja kustutamisega hakkama ei saa.

Ma tahan tegelikult üldse internetist puhkust saada. Mulle käib nii närvidele, et kui ma oma Instagrami konto avan, siis selle asemel et sealt näha nende inimeste fotosid keda ma oma valikul jälgin, söödab Instagram mulle ette hunnik reklaami või kontosid, mida Instagram arvab mulle meeldivat ning lõpus on mu feed-es üle pooled postitused need, keda ma pole soovinud jälgida. Enam vähem sama lugu FB või mis tahes teise platformiga. Reklaami ja muud müra tungib igast uksest ja aknast sisse ja see muutub lõpuks nii väsitavaks ja röövib nii palju aega mu päris elust ära.

Aga loomulikult on blogi lõpetamise kõige suuremaks põhjuseks ikkagi Greta. Tegu ei ole enam väikese tüdrukutirtsuga vaid neiuga, kellest on sirgumas omaette inimene ja kellel on õigus oma privaatsusele. Mitte et ta seda ise oleks veel otseselt küsinud, aga ma tunnen, et kui ma seda ise ei tee, siis ma rikun reegleid mis me, kui vanemad, talle seadnud oleme. Kuidas ma saan siin temast kirjutada ja ta pilte avalikule maailmale vaatamiseks välja panna, kui me ei luba tal enda oma pilte isegi mitte ta sõpradega WatsApp-is jagada! 
Ta on jõudnud ikka kus ta hakkab ise katsetama ja uurima kes ta on ja mida elult tahab, teeb oma valikuid ja vigu, avastab ja õpib, loob uusi sõprusuhteid jne. Üks asi on kui ma ise oma elu avalikult jagan või/ja valin kui palju jagan, aga see ei oleks aus kui ma tema elu omal valikult jagama hakkan. Samuti ei soovi ma et keegi teine, kas siis ta sõbrad või õpetajad või kes iganes, selle blogi peale satuksid ja kogu ta lapsepõlve siit suurel määral kätte saaks. 

Ja ega ka mulle endale ei meeldi enam, et nii suur osa meie elust meile täiesti võõrastele inimestele nii kättesaadaval on. 

Mul on ühtepidi väga, väga kurb seda postitust kirjutada, sest ma tean, et mu lugejate hulgas on väga palju äärmiselt toredaid inimesi kellele mu postitused on omamoodi naudingut või huvitavat infot pakkunud ja hinge läinud. Ma olin väga üllatunud ja vaat et pisarateni liigutatud teie vastukajast viimasel korral kui ma blogi sulgemisest kirjutasin. Kirjutasin sellest vatukajast natuke selles postituses. Ma olen kindel, et ka mul endal tuleb nüüd tihti ette hetki kus ma blogimist hakkan igatsema, aga samas ma tean, et langetatud otsus on õige. 

Ma kummardan teie ees ning soovin teile kõigile kõike ilusat ning head! Tänan, et olete meiega läbi blogi 'kaasa kõndinud' ja meile kaasa elanud! 

Alice (mis tegelikult ei ole mu päris nimi), Pete, Greta ja Josten!

PS. Igaks juhuks mainin, et meiega on kõik hästi. Blogi lõpetamise põhjused on tõesti need, mis siia kirja taas said. Kinnitan neile, kes peaks ehk kahtlema, et võib-olla me oleme Petega lahku minemas või mida iganes tihti inimesed võib-olla sellises olukorras kahtlustama kipuvad, et me oleme Petega lähedasemad kui kunagi varem ja et me armastus teineteise vastu ei ole kuskilt otsast jahtunud :)


Et kõigil mu blogilugejatel oleks võimalus see väikene teade siit enne kätte saada kui uks sulgub, siis jätan blogi lahti kuni oktoobri lõpuni.

Lõpetuseks üks pilt mille Pete mulle täna hommikul tööle minnes Londonis saatis


54 comments:

  1. Aitäh Sulle selle blogi eest! Jõudu ja kordaminekuid tulevikus!

    ReplyDelete
  2. Nii kahju! Aitäh ilusa blogi eest.

    ReplyDelete
  3. Nägemist viitab sellele, et ehk näeme kunagi veel :) Jõudu ning edu rahu ja kooskõla leidmisel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, sul on õigus, nägemist soovimist saab lugeda ka kui kunagi veel uuesti kohtumist. Ma küll kahtlen selles, aga 'never say never'. Aitäh ilusate soovide eest!

      Delete
  4. Oeh. Nii kahju! Ehkki ma ise olen suht samas seisus oma blogiga :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, eks mul endal ole ka kahju ja see kindlasti võtab mõnevõrra aega enne, kui ma päriselt ka ise tajun et nüüd on blogil tõesti lõpp.
      Sinu blogi vaikusega hakkan vaikselt juba leppima, kuigi algul väga igatsesin. Loodan siiski, et sa päris kinni oma blogi uksi ei pane :)

      Delete
  5. Oijah. Kuigi ma saan Sinu põhjustest täiesti aru, on ikka kahju. Arglikult küsin, kas me võime ikka sõbrad edasi olla... Sest alustasime ju ka täiesti võõraste inimestena.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vastus su küsimusele on LOOMULIKULT :-)
      Ma jään su blogi ju endiselt lugema ja me oleme muid kanaleid pidi samuti endiselt seotud :)

      Delete
  6. Ole tänatud meiega omi mõtteid, pilte ja elu jagamast! Pidage vastu. Brittide maal kisub elu nii kiiva, et lausa vastik on ja mõtlen, kuhu põgeneda,ilmselt tagasi Eestisse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mind (meid) samad tunded Inglismaa vastu ei valda ja vastikust siinse elu vastu kohekindlasti ei tunne. Põgeneda samuti ei taha kuhugi, kõige vähem veel Eestisse, aga loodan, et kui sul Eestisse põgenemiseks läheb, et sul siis seal kõik hästi läheks ja elu hea oleks!

      Delete
  7. Aitäh jagamast seda k6ike need aastad! Sinu blogi oli väga-väga huvitav lugeda.
    Tean, mida tunned, sest ma olen ka järjest k6ik oma asjad netis sulgenud.
    Ehk kunagi veel, ehk ei.

    K6ike head teile sinna tulevikku ❤

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle Kaisla! Kõike head ka sulle ja su lastele!

      Delete
  8. Aitäh jagamast oma pere elu ja ilusat Inglismaad! Nägemiseni!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oeh, mul läheb iga järgmise komentaari lugemisega meel härdamaks :( Aitäh sullegi, et meiega nii pikalt kaasas käisid Kroonijuveel!

      Delete
  9. Aitäh sulle selle imelise võimaluse eest piiluda teie tegemistesse :) Mul on nii hea meel, et me isegi nii pisikesel võimalusel suhelda saime ja jõulukaarti ootame ikka!

    ReplyDelete
  10. Kauaaegne lugeja, esmakordne kommenteerija13 October 2021 at 20:53

    Nii kahju, aga samas ka mõistetav :) Aitäh! Ja kõike head teile!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh selle esimese kommentaari eest! Mul ka kahju, aga nagu Greta ütleb: 'Elu on elu' :)

      Delete
  11. Aitäh ilusate Inglismaa- sissevaadete ja oma perelugude eest ning kõike head su perele!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh kallis Ritsik! Mina soovin sulle samuti kõike head ja seda, et sul kirjutamisetuhin ära ei kustuks :)

      Delete
  12. Aitäh Sulle oma elu ja UK eluolu jagamise eest. Nii tore ja soe oli alati teie postitusi lugeda. Kõike head :)

    Daisi

    ReplyDelete
  13. Mul on siiralt heameel, et ühel ilusal päeval kaua-kaua aega tagasi Sinu blogi lugema juhtusin. Elu on täis juhuseid, iial ei tea, mida järgmine päev, nädal või kuu toob. Jään igatsema Sinu imelisi postitusi lossidest, sündmustest ja hetkedest, mida jagasid oma lugejatega.

    Tean, mida tunned ... imestan alati, kust Sa võtad aja ja energia, et kõik see lugejateni tuua, endale mälestuseks talletada. Kõik areneb ja kasvab ning saab meie osaks, millest tuleb vahel lahti öelda, lõpetada.

    PS! Aitäh Sulle, et innustasid taas kirjutama, hetki talletama.
    PPS! Loodan, et Brexit, lockdown'id jms ei katkesta ühendust vana-hea-Inglismaaga.

    Naudi päeva, aega oma lähedastega. Olge hoitud!

    ReplyDelete
    Replies
    1. No õnneks sinu blogi ei kao kuhugi ja meil on võimalus ka teisi kanaleid pidi edasi suhelda :) See pärast ma ei hakka sinuga siin isegi mitte hüvasti jätma :D

      Lockdowning ei jää ju igavesti kestma ja Brexit kohe kindlasti ei takista kuidagi reisimist.

      Delete
  14. Aitäh nende aastate eest! Eraldi tänu Londoni (vaatamisväärsused, poed, Albert-hall jne) kajastamiste eest, ajasin oma Londoniskäikudeks enne blogist näpuga järgi ja täitsin kaarti..

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, mind ennast tegelikult teeb ka kurvaks see, et nüüd ei saa ma enam teiega jagada neid huvitavaid ja imelisi kohti mida me külastame. Isegi seda kommentaari kirjutadades ma mõtlen, et nii kahju, et ma ei jõudnud ära postitada postitusi me kahest sõidust Shakespeare sünnikohta Stratford upon Avon-isse, sest me olime kohtadest, mida me seal külastasime, nii vaimustuses. Samuti seda imelist aeda, maja ja majaomanike kus me minipuhkusel jäisime. Meie plaani prince Charles ja Camilla koduaeda külastama minna jne.

      Ma korraks isegi mõtlesin eraldi lihtsalt Inglismaa kohtadest blogi teha, aga see oleks siis ju ikkagi see sama blogimine ja samamoodi töö mis aega võtab. Ja ma ei taha ka et kui mina olen teinud suure töö ära, siis mõni turismifirma Eestis saab selle najal endale raha teenida ja Inglismaa reise inimestele korraldada. Ma küll olen alati valmis inimesi aitama, aga päris tasuta ka ei taha kellegi teise heaks töötada...või siis üldse oma blogi raha teenimisega siduda.

      Aga jah, mis teha. Võib olla aeg paneb ise asjad paika ja otsustab mis õige vastus oleks.
      Kõike head ja ilusat ka sulle ja toredaid eesolevaid Londoni külastusi! :)

      Delete
  15. Aitäh selle blogi eest! Sain siit nii palju vahvaid ideid ja reisiplaane. Edu teie perele teie tegemistes!

    ReplyDelete
  16. Olen seda teadet hirmuga juba pikka aega oodanud, seega teadsin, et ükskord see juhtub. Ja kuigi ma saan põhjustest täiesti aru, on ikkagi paganama kahju. Mind kui õpetajat paelusid su kooliteemalised jutud ja üle ega ümber ei saa neist võrratutest kirjeldustest kohtadest, kus olete käinud. Isegi Tallinnas oled osanud oma kaameraga selliseid nurki jäädvustada, mida ise igapäevarutus ei märkagi. Aitäh nende toredate aastate eest, mis sain veeta koos su blogiga. Kõike head kogu perele. Ja lõpetuseks selgitus selle tobeda nime kohta, mille lapsed kunagi mulle meiliaadressi tehes oma nimetähtedest kokku panid. Tegelikult on mu nimi Leelo. Õnne ja rahu teile!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kallis Leelo, aitäh nii ilusate sõnade eest. Ka mul endal on blogi sulgemise üle kurb meel, see otsus ei tulnud kergelt. Mul on alati olnud tore siin sinu kommentaare lugeda ja läbi nende ka killuke sinu lastelaste elust suures maailmas osa saada :) Kõike ilusat ka sulle ja su perele!

      Delete
  17. Tervitan Hiiumaalt, hakkan puudust tundma eriti kooli-teemalisest postitustest. Aga mõistan otsust täiesti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle Karina meile kaasa elamast ja kommenteerimast läbi aastate! Kõike paremat nii sulle kui su lastele tulevikuks!

      Delete
  18. Aitäh huvitava sissevaate eest teie ja UK ellu! Mina olin üks täiesti võõras inimene, kes hea tundega alati blogi luges ja kaasa elas. Kõike paremat edaspidiseks!

    ReplyDelete
  19. Tänan, et oled oma elu meiega jaganud. Jään kindlasti Sinu postitusi igatsema! Olge terved ja hoitud!

    ReplyDelete
  20. Tänan huvitava blogi eest ja tajutava suurepärase perekonna ellu piilumise eest, armastus ja hoolimine. Parimad soovid kõigile. Ruth

    ReplyDelete
  21. Kurb! Õpetajana olen lugenud huviga su kooliteemalisi postitusi ja losside postitusi ja kassipostitusi ja pere omi muidugi ka. Oled ääretult armas inimene ja sul on väga tore pere.
    Küsin arglikult: kas IGs ka enam postitada ei kavatse või seal ikka postitad vahel edasi?
    Igatahes tervitused teile ja aitäh ja ehk kohtume veel? 😊

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kallis Sille, ka mul on blogi sulgemise üle osati väga kurb meel ja mida rohkem ma siin kõiki neid armsaid kommentaare loen seda niiskemaks silmad lähevad :(

      IG-s jääb kõik enam vähem samaks. Ma küll ei ole seal kunagi olnud väga aktiivne, aga aeg-ajalt ehk ikka midagi postitan. Ainuke asi IG on see, et mul on seal palju siinseid (ja Kanada) sugulasi jälgijateks, eestlastele lisaks ja seega ma ei taha ka neile päris kõiki meie tegemisi või elu olu letti lüüa ja seega postitan vaid valikuliselt. Mitte et meil sugulaste vastu midagi oleks, aga vahel mingi postitus sobiks näiteks ainult eestlastest vaatajatele koos eestikeelse tekstiga, aga siis jälle jääks neile asi arusaamatuks või vajaks selgitust ja vahel taas tahaks postitada midagi sellist mis just vaid sugulastele korda läheks. Aga lühike vastus su küsimusele on et IG ja FB jätan endiselt alles :)

      Delete
  22. Nagu sulgeks läbiloetud hea raamatu, sest otsa sai, aga see on ju paratamatu. Hea tunne jääb alles ikka. Aitäh iga postituse eest! Olge hoitud!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ah, nii ilusti öeldud!
      Õnneks me siiski päris üksteist ära ei kaota ja FB ning IG siiski veel vahel ehk kohtume :)

      Delete
  23. Kurb, aga mõistetav. Olen siiani olnud vähese jutuga, aga nüüd on küll hetk öelda, et see oli üks väheseid blogisid, mille postitusi alati siira rõõmu ja huviga lugesin. Aitäh kõigi nende hetkede eest!
    Et elu teile sinna ikka kõike soovikohast jagaks ja rõõmsaid üllatusi ka sekka poetaks!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suur aitäh nii ilusate sõnade eest ja vabandust et ma sulle enam seda rõõmu pakkuda ei saa. Kõike ilusat ka sulle edaspidiseks!

      Delete
  24. Armas Alice!
    Aitäh nende toredate hetkede eest, selle sissevaate eest teie pere ja Inglismaa ellu ning haridussüsteemi. On olnud tore kaasa elada.
    Kahju, et jälle üks lugemiskoht vähem, aga mõistagi peab igaüks oma valikutes vaba olema :)
    Olgu teil erilist rõõmu sellest, kuidas need blogimisest vabanenud minutid ja tunnid kasutust leiavad!

    K.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui sa juhtud siia seda kommentaari veel tulema lugema, siis palun võta minuga ühendust aadressil castle.knight@yahoo.com :)

      Delete
  25. Aitäh Sulle ALICE nende toredate lugemiselamuste eest. Palju palju palju õnne ja edu Sulle ja teile kõigile edaspidiseks. Tiina.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tiina, palun anna mulle endast veel kord märku castle.knight@yahoo.com :)

      Delete
  26. Minu poolt ka suur aitäh, et seda blogi kirjutasid ja meile, lugejatele, mõnusat lugemist pakkusid. Mina olen kunagi UK-s aastakese elanud ja väga mõnus oli läbi Sinu ja Su pere tegemiste "nostalgiatseda" :) Kõike kõige paremat Sulle, Petele, Gretale ja Jostenile!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Palun kui sa seda vastust siia veel lugema tuled, siis palun anna mulle endast veel kord märku aadressil castle.knight@yahoo.com :)

      Delete
  27. Aitäh ka minu poolt. See oli viimane blogi, mida regulaarselt jälgisin. Mida ma siis nüüd loen :-(
    Te olete väga armas perekond ning sa oled väga amras inimene. Tänan, et lubasid mind oma ellu ja mõtetesse. Loodan väga, et päriselus siiski veel kohtume. Tänu sinule olen avastanud väga palju uut, millest varem midagi ei teadnud. Gretale turvalist kasvamist, sulle - ole just selline nagu oled ning hoidke ikka kokku!

    ReplyDelete
  28. Viimane kommentaar oli minult :-)
    Riina (Riina-Lore)

    ReplyDelete