Tuesday, 25 February 2020

KÕIK ON PEA PEALE PÖÖRATUD

Hetkel on kõik juskui pea peale pööratud ning nii palju lahtiseid otsi igal pool rippumas. Ootan vaikselt ja vagusalt (tegelikult suures stressis ja rahutus seisus), et asjad ise ära laheneksid ning loodan, et lahendused saavad olema head...või vähemalt rahuldavad. Väga head lahendust ei julge aga kõva häälega isegi mitte loota... 

Õues on ka juba nii pikalt tormine ilm olnud. Täna paistab ilm küll üle hulga aja natuke tuulevaiksem olevat, aga vahepeal tundus mulle, et see sama torm on ka mu blogiga seotud mõtted taas tormama pannud. 
Mul on hetkel väga suur kiusatus blogimine üldse ära lõpetada sel viisil, et teised inimesed seda lugeda saaks. Oma pere jaoks kirjutaksin kindlasti edasi, sest meie jaoks on siia blogisse kirjutatud postitused hindamatu väärtusega ja sellest loobumist kahetseksin ma hiljem kohe kindlasti.

Nii kahju, et blogger ei luba osasid postitusi parooli alla panna. Parooli kasutamine leevendaks probleemi ja annaks võimaluse vähemalt pooleldigi privaatseks jääda. Vahepeal mõtlesin ka täiesti uue blogiga alustamise peale, aga selle mõtte matsin üsna ruttu maha, sest kahte blogi ei suudaks ma nagunii pidada ja mulle ei meeldi ka mõte oma elu kahe erineva kausta vahel jagada ning kahe erineva 'log in' andmetega jännata ja neid meelde jätta. 

Ja ma ei kirjuta seda juttu siin selleks, et te mu pead 'silitama' tuleksite :-) Ma tean, et teie hulgas on suur hulk väga toredaid inimesi kellega mul on olnud õnn just tänu läbi selle blogi ka isiklikult kohtuda või kirja teel suhelda, pluss siis veel kõik need lugejad kes vaid vaikselt loevad. Blogi kinni pannes on kohe kindlasti üheks mu suureks kaotuseks just sellised uued/vanad tutvused. 
Samas on mu blogi lugejate hulgas aga ka paratamatult ja kahjuks inimesi, kellega ma ei soovi enam meie elu nii avalikult jagada ja anda neile võimalust iga meie liigutust kas siis kõvasti või vaikselt kritiseerida ja arvustada või lihtsalt meie elu osaliseteks olla. 

Ma ei tea, ma tunnen viimasel ajal ka teiste blogisid lugedes (pidades silmas eestlaste omi, sest need on ainukesed blogid mida ma üldse loen), et Eesti on minust nii eemale liikunud, et mul ei ole ei Eesti ega blogijatega millegagi samastuda, veel vähem kaasa rääkida, sest ma mõtlen tihti täiesti teisiti ja elan täiesti teistsugust elu ja see on samas ka täiesti arusaadav, sest ma elangi ju teises riigis ja teistsuguses keskkonnas. Ja ma olen seda teinud kogu mu täiskasvanud elu, mis on pikem, kui see aeg mis ma Eestis üldse kunagi elanud olen. 
Oma heade blogituttavate blogisid loen ma küll endiselt hea meelega (neid väheseid kes üldse blogivad), aga kahjuks ei ole mul ka nendes blogides suurt midagi kommenteerida. 

Kirjutan sellest kõigest praegu siin vaid selleks, et kui te ühel päeval siia tulete ja enam sisse ei saa, siis ma juba vabandan praegu ette ära, et sel juhul olen ma otsustanud blogi täitsa kinni panna. Ma proovin seda siiski vältida ja ehk jätta blogi kutsega lugejatele (ja sel juhul annan ka sellest teile siin teada), aga ma mõtlen veel selle üle.
Mingi muutus on kindlasti tulemas juba ka ainuüksi sellepärast, et Greta läheb sügisel suurde kooli ja ma ei taha teda enam siis siin internetist nii avaliku kujuna hoida.

Üha rohkem olen ma hakanud ka mõtlema UK kodakonduse peale. Siiani ei ole mul UK passiks mingit otsest põhjust olnud ja mul pole olnud tahtmist niisama passi eest üle £1000 maksma hakata (ning ega mul pole ka praegu UK passi jaoks migit otsest põhjust, välja arvatud siis see, et ma ei saa hetkel kõikidest valimistest osa võtta), aga nüüd ma olen üha rohkem ja rohkem tundunud, et tahan omad ka UK passi. Ka sel juhul, kui ma peaks Eesti kodakondsusest loobuma. Ütlesin juba Petele, et kui meil esimesed vabad £1300 naela peaks kuskilt naeratama, siis ma annan UK passi jaoks avalduse sisse. Hetkel on aga igasuguse naeratustega natuke probleeme, aga ehk kunagi hiljem.

Ka ilm on pea peale pööratud. Ma ei mäleta, et meil siin viimase 10 aasta jooksul kevad nii vara oleks alanud (ma üle 10 aasta tagasi enam täpselt ei mäleta). Nartsissid õitsevad juba ammu ja eks nartsissid olegi üsna varajased kevadlilled siin riigis, aga minu teada on meil tavaliselt ikka kas siis aprillis, või heal juhul märtsis, õues selline vaatepilt nagu meil praegu veebruaris. 
Käisime eelmisel laupäeval Pete vanematega jalutamas ühes suvalises pargis kus ma siis paar pilti tegin. Õues oli tegelikult mõnusalt soe ilm, +14 kraadi, aga tuul oli kohati meeletult kõva.





Ideaalne ilm tuulelohe lennutamiseks











Arvake ära mis majaga/ehitisega on sellel pildil tegu?






Osadel põõsastel on isegi juba rohelised lehed väljas!

krookused

Mini nartsissid



Ning meie kodu juures on juba ka kõik puud õites. VEEBRUARIS! Isegi magnooliate õied on kohe lahti puhkemas. Mul on isegi natuke kahju, et sel aastal kõik nii kiiresti areneb ja pea peale pööratud on, sest tavaliselt on märtsi lõpp, aprill ja mai algus Inglismaal need kõige ilusamad kuud. Nüüd ei teagi millised siis need päris kevadkuud veel välja nägema hakkavad. 

Eestis pühitsetakse täna vastlapäeva aga meil siin Inglismaal on täna pannkoogipäev. Ma tegin siis ka endale lõunaks paar pannkooki. 

40 comments:

  1. Huvitav, mis sa arvad: kas praegu on mingi uldine "laine", kus inimesed blogisid kinni panevad, voi on asi lihtsalt tutvusringkonnas, et on teatud "polvkond" blogijaid, kes on enam-vahem uhel ajal on samasse faasi joudnud? Et kas lopetavad blogimise voi panevad parooli alla? Mulle tundub kuidagi, et need blogijad, keda mina jalginud olen, teevad seda jarjest nuud. Ise olen ka sel teemal muutusi teinud, lapsed blogist suuremal osal valja jatnud, ja olulistest asjadest suuremal osal enam ei kirjutagi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei oska öelda. Ma ise seda ei ole märganud, et teised on blogimise lõpetanud või paljud blogi lukku pannud, aga mina olen kohe kindlasti ühest faasist teise liikumas. Ja seda otseses mõttes ka elus endas, sest laste algkooli lõppemine ja teiseastmekooli minemine ongi siin maal juskui ühest faasist teise astumine vanemate jaoks.

      Mulle endale väga meeldib teiste elulisi blogisid lugeda. Pean silmas siis just neid inimesi, keda ma ka ise läbi blogi tunnen. Just meeldivadki jutud lastest ja nende kodudest ja maja/aia ehitustest ;-), niisama tegemistest jne.

      Olen aga väsinud blogidest kus arutatakse asju millega mul ei ole mingit kokkupuudet või mis on nii sügavalt Eestiga seotud, et see ei puuduta mind üldse. Mind ei huvita mida inimesed ühest või teisest asjast arvavad, sest mis tähtsus sel lõppude lõpuks on.

      Tihti on ka nii, et paljudel blogijatel on samad kommenteerijad ja kui mõni neist on MINU jaoks üsna vastumeelne või ebameeldiv, siis kui mõnikord ongi midagi mida sekka öelda, siis jääb just nende minu jaoks ebameeldivate kommenteerijate pärast ütlemata. Ja siis ma mõtlen, et milleks mulle seda kõike üldse vaja on. Ühe enam ja enam tunnen, et ma justkui kasvan sellest blogimaailmast vaikselt välja. Mulle meeldib oma blogi pidada, sest see on meie päevik, aga ma ei taha enam, et kõik inimesed saavad seda lugeda ja siis selle põhjal meid hinnata.

      Delete
    2. Hihhii Maria sinu blogi on üks neist millest mjna kuidagi puudust tunnen ❤️

      Delete
  2. Mul oleks küll südamest kahju, kui Sa blogi kinni paneksid. Aga ma olen tänulik, et avaliku blogimise tõttu olen tohtinud Sind ja Su peret kohata ja teiega koos olla. Ehk saab see kunagi taas võimalikuks, kui teile ka peaks sobima.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No mu email jääb ju ikka alles ja FB-s ja Instas tegutsen samuti edasi :-)
      Kokku saame kindlasti kunagi veel :-)

      Delete
  3. Põhiseadusega säilib sul alat Eesti sünnijärgne kodakonsus. Põhimõtteliselt saad omada mõlemat ja ei pea loobuma, käid Eestis pikendamas. Nii teevad kõik.
    Millegipärast arvasin et sul juba ammu UK kodakondsus olemas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, ma tean seda et Eesti kodakondsust ei saa mult keegi ise ära võtta. Ma pidasin pigem silmas seda, et kui peaks loobuma, siis ma olen jõudnud sinna punkti, et ma olen valmis Eesti omast vabalt loobuma.

      Ma ei ole endale varem UK kodakondsust teinud, sest mul pole selleks mingit erilist põhjust või vajadust olnud. Kui ma siia algul tulin, siis ei olnud Eesti veel isegi mitte Euroopa Liidus, aga ma sain kohtu kaudu eriloa siia jäämiseks. Algul oleks UK pass aidanud (aga ma poleks siis seda nagunii saanu), aga pärast polnud enam vahet.

      Delete
  4. Jaa, just tahtsin sama öelda. Sünniga saadud Eesti kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta, see on põhiseaduses kirjas. Nii et võid täiesti vabalt kaht passi omada ja kasutada neid siis vajaduspõhiselt :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah ma tean seda :-) Seletasin asja eelmises kommentaaris.

      Delete
  5. Eks blogi kinni minemisel oleks ikka kahju - siin on nii tore lugemas käia ning eks ma olen lugemas käinud juba 5-6 aastat regulaarselt vähemalt, kuigi kahtlustan, et tegelikult hoopis kauem ja lihtsalt ei mäleta. Pole küll kunagi kohtunud ning eludki on väga erinevad, aga ma olen siit blogist saanud nii palju infot igasuguste asjade kohta, alustades reisiinfost ja lõpetades raamatute jt soovitustega, et ainuüksi juba selle "varamu" kadumisest oleks kahju, rääkimata siis sisust, st teist ja teie perest, endast. Kui pakutakse võimalust piiratult edasi lugeda, eks tuleb üritada parooli küsida ;)

    Vaatan, et maja kohta pole keegi kommenteerinud. Kas äkki on tegu olnud nö linnumajaga, kus tuvid elasid?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! :-)

      Jaa, tegu ON tuvimajaga. Seal kasvatati tuvisid tuvipirukate/kookide (pigeon pie) tarbeks vanasti. Natuke nagu tänapäeva kanala.

      Delete
  6. Mina kurvastan väga kui blogi kinni läheb. Aga samas austan ka Sinu soovi pääseda võõraste inimeste negatiivsetest kommentaaridest. Eriti on mulle meeldinud kõik reisimise ja losside külastuse postitused. Aitäh nende eest. Ja kaunist kevadet, Saaremaal sajab praegu laia lund. H Saaremaalt

    ReplyDelete
  7. Minul ka oleks väga kurb meel, sest olles ise õpetaja, loen suure huviga Su kooliteemalisi postitusi. Muid ka. Oled üks viinastest blogijatest, keda ma püsivalt jälgin. Kui Sina blogi kinni paned jääb mulle ainult üks blogi veel lugeda. ☺
    Aga loodan, et fb ja instas veidi uudiseid ikka jagad.
    Tegelikult saan Su mõttekäigust täiesti aru.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sille, ma naersin lausa kõva häälega Su kommentaari peale, aitäh Sulle selle eest!

      Sinu üks viinastest blogijatest :-D :-D

      Delete
  8. Ühinen nukrutsejatega - kuidas ma nüüd "reisimas" käin:) ja Inglismaa järgmise astme koolisüsteemi kirjeldusi ootasin ka suure põnevusega... Aga olles ise isikliku blogi kunagi sulgenud, mõistan tegelikult täiesti.

    Üks asi aga, mida kohe teha saaksid, oleks blogi otsingumootoritest maha võtmine (seadetest). Klassiblogi pidades tean, et see toimib väga hästi - blogi pole võimalik leida otsingusõnade abil, loevad vaid need, kel leht lugemisloendis või aadress täpselt tipitud - ühesõnaga, need, kes juba pikalt sulle kaasaelanud on. Nii välistad vähemalt juhuslikud siiasattujad, kes tegelikult ei tea sinust midagi, samuti ei satu su lehele need, kes guugeldavad nt mõnda raamatu pealkirja, mida oled tutvustanud või näiteks trükivad otsinguks "rüütli loss" vms.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ma võtsis blogi otsingutemootorist maha juba eelmisel aastal ja vahetasin Knight's Castle blogipealkirja ka eestikeelse vastu ära. Peamine põhjus muutuseks ongi pigem eelkõige just Gretaga seotud. Kui ta täisnime google-dada, siis ei tule küll kuskilt midagi temaga seotud välja (ja õnneks on ka olemas hetkel üks ülikuulus Greta, kes otsinguga kohe ette hüppab), aga ikkagi. Ma pean lihtsalt mõtlema. Ma kohe kuidagi ei taha oma blogi Wordpressi üle viia, kuigi seal saaks osa postitusi ilusti parooli alla panna ja probleem oleks koheselt lahendatud.
      Võib-olla aitaks ka kui ma lihtsalt ei panegi enam siia Gretast pilte kord kui ta on suurde kooli läinud, sest koolist saab ju ka ilma Gretat näitamata kirjutada (suurde kooli ei saakski vanemad sama vabalt sisse kui algkooli, seega ega mul ei olekski temast võimalik mingied pilte eriti koolis teha).

      Ma ei tea, ma ei tea :-I

      Delete
  9. See oleks jube kurb, kui su blogi ära kaoks. Harjunud vahel lugemas käima, sul on ilusad pildid ja väga sisutihedad postitused 😊

    Ma olen nyyd Soomes kohe 15a elanud. M6tlen samuti kodakondsuse vahetusele. P6hjuseks on poeg, kes kohe saab 12a ja täiskasvanuna peaks Eesti s6javäkke minema.
    Minu arust oleks see ebaaus, sest tal pole Eestiga midagi pistmist.
    Järelikult peame kodakondsust vahetama m6ne järgneva aasta jooksul.

    Aga edu, mis otsuseid sa iganes pead tegema. Ja ilusat kevadet 😁

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, sul on sel juhul jah nats keerulisem olukord, kui poja sõjaväe peale peab mõtlema. Meil Gretaga õnneks seda probleemi pole :-) ja Inglismaal pole sõjavägi õnneks ka kohustuslik (mõeldes kõigile teistele siinsetele noortele poistele).

      Aitäh ilusate soovide eest!

      Delete
    2. Ma ei usu et ta peab sojavakke minema, seaduses on vist sees et kui alaliselt on elatud valjapoolt Eestit siis ei laiene sojavaekohustus. Uuri tapselt jargi. Mina kusisin UKs saatkonna kaest ja vist oli et kui on ule viie aasta mujal elatud enameuse ajast siis ei kutsuta sojavakke. Mul on kull poiss UKs sundinud aga tal oli ka Eesti pass.

      Delete
    3. Aitäh Kaie, pyyan uurida.
      On minugi poiss Soomes syndinud ja siin elanud kogu elu.
      Oleks kyll tore, kui ta Eesti s6javäkke ei peaks minema.

      Delete
  10. Mingi halb tähtede seis on vist, hetkel endalgi kõik peapeale pööratud.
    Aga teie blogi meeldib tohutult, need kirjatükid ja pildid Inglismaa erinevatest kohtadest, parkidest, lossidest, need reisilood, jõululood... Lihtsalt suurepärased, alati on palju pilte, mis omakorda jutustavad lugusid.
    Minu huvi Inglismaa vastu, vist saigi teie blogist alguse.
    Aitäh blogimast ja ma loodan, et edaspidigi saab piilduda Inglismaale.

    kristiina

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul oli ka vahepeal tunne, et on halb tähtede seis. Selge see, et elus tuleb igasugu halbu asju ikka aegajalt ette, aga sel korral ripub see pingeline olukord nii pikalt me kohal ja meil kahjuks ei ole selle parandamiseks ise midagi palju teha.

      Aitäh Kristiina nii ilusate sõnade eest blogi kohta :-)
      Ma blogides ei mõtle eriti kellegi meeleheaks blogimisele (no välja arvatud mu ema, kellele kõik Inglismaa losside ja parkidega seotud ka meie elule lisaks väga meeldib ja koolijutud osadele õpetajatele kes ma tean, et nad mu blogi loevad :-)) ja seda meeldivalt üllatav on nüüd kuulda, kui paljudele täiesti võõrastele ka meie blogi naudingut pakub.

      Delete
  11. Tere! Olen blogi pikaaegne lugeja, kuigi kunagi kommenteerinud ei ole. Tahan võimalust kasutada juhuks kui blogi täitsa kinni läheb ja tänada väga informatiivse ja armsa blogi eest. Kuna mul üks lastest Gretaga täpselt sama vana (isegi sama kuu ja kuupäev : )), siis loen kooliteemasid alati väga suure huviga. Ja raamatuteemad on alati suured lemmikud (selle kaudu ma kunagi blogi üldse leidsin) ja loomulikult pildid.
    Aitäh, et oled lubanud oma toreda pere ellu piiluda!
    Jane

    ReplyDelete
    Replies
    1. Appi kui äge, et sul on TÄPSELT sama vana laps kui Greta!
      Palju õnne juba ette ära järgmiseks neljapäevaks! :-)
      Koolijutte on kindlasti veel tulemas enne kui ma kas siis blogi sulgen või midagi muud muudan.
      Ja tänud ilusate sõnade eest!

      Delete
  12. Mul tõmbus süda valust kokku...lugesin ridade vahelt - mõtlen ja mõttes soovin, et süda lepib lahendusega. On olukordi, kus kaaludes ühte või teistpidi - on keeruline leida õiget teed, tagantjärgi vaadates näeme alati midagi, mis võinuks olla paremini. Usu, oluline on teha endaga rahu. Inimene on kord juba olend, kes kahetseb nii tehtut kui ka tegemata jäänut, mu vanaisa ütles seepeale alati, et rahutu hing ei leia iial väljapääsu.

    Blogi osas - minu blogi oli alates 2007ndast avalik... ühel hetkel panin luku taha...ja kui luku taha läks, hakkasin harvemini kirjutama ja vahepeal ei kirjutanud üldse (ei kahetse, sest ega see kaotatud ridu tagasi ei too - mis tehtud see tehtud ja küllap oli õige). Nüüd kirjutan aegaajalt taas (aitäh Sulle!), ent ei ole leidnud seda õiget soont. Loevad peamiselt sõbrad, kes elavad kaugel, kuid tahavad saada osa mu mõtetest, tegemistest (kuigi mulle tundub, et liiga argised).

    Kuula Jaak Joala laulu "Unustuste jõel" - mulle andis see jõudu, see on nagu sild olnu, hetke ja tuleviku vahel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hoia oma südant! :-)
      Meie kõige sitem olukord hetkel ei ole kinni meie otsuste langetamises, vaid selles, kas valitsus ühe otsuse vastu võtab või ei võta ja kui võtab, siis kuidas see hakkab kogu süsteemi mõjutama. Sellest kõigest oleneb sel juhul ka meie olukord. Ei ole valesid või õigedi otsuseid mida me ise mõjutada saame, hetkel on kõik teistest kinni. Peame vaid oma 'saatust' ootama ja siis sellega leppima ning 'carry on' nii hästi kui saame.

      Aitäh laulusoovituse eest, aga ma pean sind kurvastama, sest ma ei ole võimeline mitte midagi ei Jaak Joala, Anne Veski, Ivo Linna jne repertuaarist kuulama. See on üks osa Eestist millest ma olen täielikult eemale kasvanud ja see ei paku mulle mingit lohutust. Ainult laulupeo laule meeldis varem kuulata ja vaadata, aga peale seda, kui toimus laulupidu mille nimeks pandi 'Mina jään', sain tunda väga tugevalt sõnumit, et kuna mina ei jäänud, siis juskui pole mul enam õigust ka laulupeole...See muutis minus väga palju
      :-(

      Delete
    2. MH! Mis rumalusi Sa räägid! Sa oled oma peres eestluse hoidja, Su laps on isegi Eesti klubi organiseerinud ja räägib ilusat eesti keelt. Sul on õigus kõigele Eestiga seonduvale, millele vähegi õigust soovid! /kuri/
      Vaata tegelikult maailmakaarti. Eesti ja Inglismaa ei ole teineteisest üldse nii kaugel, kui tundub. Üks vana Euroopa kõik. Iseasi, kui oleksid nii, nagu minu USA sugulased, kes isegi FB-sse pandud sünnipäevaõnnitlust peavad Google Translate'iga lugema, sest muidu ei saa millestki aru - ja isegi nende puhul on vabandus sõjajärgne traumeeritus pagulase staatusest ja teismeliste kuuluvuseihalus.


      Mina hindan siin blogis küll väga ka teie pere tegemisi, aga ma arvan, et võõrama inimese jaoks on tõeline kullavaramu Sinu kirjeldused Inglismaa koolisüsteemist ja Su pildid kohtadest, kus olete käinud - ja neid saab küll täitsa ilma inimesteta vaadata. Iseasi, kas Sul oleks mugav hoida perepilte (näopilte) ühes ja niisama-muljepilte teises kohas, kardetavasti mitte.

      Delete
    3. Aga asi ei ole vaid pelgalt selles, kes mina olen või mida teen, vaid üldine suhtumine eestlastesse kes ei ela enam Eestis. Mulle ei meeldi just see suhtumine, et kui mu laps räägib eesti keelt, siis sellepärast on mul justkui rohkem õigus eestlusele kui neil, kelle lapsed ei räägi.
      Mina ei räägi Gretaga eesti keelt sellepärast, et mu eesmärgiks on eesti keele või eestluse elus hoidmine, vaid see tundus mulle lihtsalt ta sündides loomulikum kui inglise keeles rääkimine ja mul oli selleks sobivad võimalused olemas.

      Ma ei ole ühtegi sellist seadust või reeglit näinud mis ütleks, et eestlaseks sündides oled sa kohustatud eestlust elus hoidma, Eesti iivet tõstma ja Eesti kultuuri edendama jne. aga millegipärast leidub üsna palju eestlasi kes seda just lahkunud eestlastelt ootavad ja neid selle põhjal kas siis kiidavad või maha laidavad. Su vabadus elada seal kus tahad ja kuidas tahad on äkki justkui piiratud või tuleb teatud nõuete ja reeglitega, mille käigus su eestlus ja Eesti-meelsus äkki kõigile korda läheb ja hindamis kriteeriumiks muutub.

      Aga jah blogiga on just see asi, et ma ei suudaks pidada kahte eraldi blogi ja samas ma ei taha ka meie pere ajaloopäevikut niisama kergelt vaid Inglismaad tutvustavaks blogiks muuta :-( See on hindamatu materjal meie perele mis ma siia blogisse kokku olen korjanud ja meile kõigile meeldib aeg-ajalt vanu pilte vaadata ja meie tegemisi meenutada.

      Delete
    4. Jah, selles mõttes on Sul muidugi õigus. Kui järele mõelda, siis laulupeonimena on "Mina jään" üpris tobe ja tõepoolest sildistav.

      Isiklikult hindan päris kõrgelt neid mitmenda põlve emigrante-immigrante, kes teises riigis kasvanuna siiski oma päritolust teadlikud on ja selle teadlikkuse killukesi alal hoiavad. Rääkigu nad siis mis keelt tahes.

      Et Sa ühtegi seadust või reeglit eestlaseks sündmisega kaasnevate kohustuste kohta näinud ei ole - sa pole ainus, mina ei ole ka. Ainult et siin koha peal on ka niimoodi, et ühtpidi hinnatakse, teistpidi põlastatakse, olgu siis tegu rahvakultuuri hoidjate, suurperede või muidu rahvuslikult meelestatud inimestega. Minagi olen ainult kolme lapse emana kuulnud, et olen sarisigija, kujutad ette. Eestlase lemmiktoit ilmselt ikkagi on teine eestlane, nii kibedalt kui see ka ei kõla.

      Delete
    5. Mulle nii meeldis su kommentaar eestlastest välismaal. Mina näiteks isegi Eestis ei teinud kaerajaani või laulnud kooris või midagi muud sarnast. Nüüd välismaal peaks järsku "tubliks eestlaseks" hakkama. Ja muidugi see laste asi kui välismaal elad, kui Eestisse puhkusele lähed siis kuulatakse lapsed üle kõigi poolt et kas on ikka " tublid eestlased" kasvanud. Nii nõme.

      Delete
    6. Alice, ma arvan et mul olid usna sarnased tunded sinuga kui mu lapsed oild Gretaga sama vanused. See "oige Eestlase" silt kurvastas mind vaga, et ma olen kuidagi kehvem, et ei suutnud oma lapsi eesti keelt raakima sundida. Aga ma sain sellest ule ja eks neid "oigeid eestlasi"tuleb see ennast tagumikust uks paev hammustama. Kusjuures ma ei kohanud sellist halvustavat suhtumist oma pere ja soprade poolt vaid meediast ja ajakirjandusest. Nii et jatsin need lihtsalt lugemata.
      Ma ka molgutan motteid UK passi taotlemiseks, et siis on nagu molemad olemas kuna jah Eesti passi ju keegi ara votta ei saa. (vahemalt mitte hetkel)
      Loodan et su keeruline olukord laheneb. Saadan haid soove sulle x

      Delete
  13. Kahju, kui blogi sulged, aga aitäh "koosveedetud" aastate eest! Olen lugenud su kirjutisi kaua, kuskilt enne Greta sündi juba… Greta ootust, sünnilugu ja kasvamist olen saanud kõrvalt jälgida ja vaimustuda teie toredast perest. See ei ole lihtsalt meelituseks, te olete tõesti hästi vahva pere nii kitsamas kui laiemas ringis. Aga kahjuks jah on inimesi, kellele meeldib nö võõras kodus ülbitseda ja solvanguid pritsida ja seda pole kindlasti meeldiv lugeda… Olgu sinu otsus milline iganes, igal juhul parimad soovid teile edaspidiseks!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii armas! Ja uskumatu, et oled nii pikalt juba blogi lugenud.

      Ma tegelikult ei kaeba üldse negatiivsete kommentaaride peale, sest minu arvates on neid mu blogis ikka ülivähe olnud ja mind otseselt ei ole need häirinud või kõigutanud. Samas ma ei oskagi seda täpselt seletada, sest üldjuhul mind ei häiri ka mida võõrad eestlased minust või meie perest arvavad, aga kui ma juba avalikult paljastan üsnagi palju meie elust, siis otseloomulikult teeb see mind natuke rohkem tundlikumaks, kui niisama igapäevaelu elades.

      Paratamatult leidub inimesi kes on meist väga erinevad ja kellele me ei meeldi või kellele ei meeldi kuidas me elame või mida teeme jne. Elame me ju ka üsnagi teistsuguses ühiskonnas, kui Eesti seda on ja üsna paljud Eesti inimesed on väga nobedad teisi inimesi teatud kriteeriumite põhjal hindama. Ja siis ma mõtlen, et ma ei taha oma blogimisega negatiivsust ja negatiivset aurat ise meie peale kutsuda. Ma ei taha, et igal suvalisel inimesel on võimalus vaid blogipostituste põhjal meid hinnata ja arvustada ja meid justkui paikka panna, või siis ma lihtsalt ei taha, et teatud inimesed justkui meie seljataga salaja me elust nii palju lugeda saavad, aga see kõik on ju avaliku blogi puhul paratamatu.

      Need mõtted on aga sellised ajutised ja teiste inimeste vaikne arvustamine meid ju tegelikult otseselt ei kahjusta. Kõige rohkem ma mõtlen ikka selle peale, et kuidas meie pere blogi edasi pidada nii, et mõni Greta teiseastmekooli õpilane teda internetist ei leiaks. Ma ei taha teda ju justkui me elust välja lõigata või ära ka peita ja praegu paistab ainukese võimalusena kas blogi parooli alla panna või vaid ise endale kirjutada :-(

      Delete
  14. Nõustudes paljude eespoolkirjutanutega - kole kahju oleks, kui enam ei saaks su pere tegemistest lugeda. Aga saan ka sellest aru, et blogi sulgemiseks on omad põhjused. Igatahes olen aastatega su pere tegemistest "sõltuvusse" langenud. Eriti, kuna mu oma lapsed samas kultuuriruumis elavad. Õpetajana naudin su kooliteemalisi kirjutisi ja reisiteemadest olen inspiratsiooni saanud. Ning need fotod! Läbinisti tuttavat Eestimaad ja Tallinna oled sa sellistest rakurssidest näidanud, et teeb kurvaks, et ma ise seda kõike märganud pole. Aitäh selle kõige eest!

    ReplyDelete
  15. Tere!

    Mina tahan sind ka tänada väga toreda, ausa ja südamliku blogi eest! Minu jaoks on ära tüüdanud, et Eesti blogijad ainult toodete reklaamile ja "unpacking" stiilis postitustele keskendunud on. Kurvaks teeb see tohutu arulage tarbimine ja selle propageerimine.
    Kas sinu blogi puhul jätkamiseks ei tuleks kõne alla variant, kus sa kõik varasemad postitused nimede ja piltidega eemaldaks siit ning edaspidi kirjutaksid sa ilma päris nimesid kasutamata ja ühtegi lapse/mehe/enda näoga pilti ei paneks? Sa oled küll pikalt Eestist eemal olnud, aga minu meelest on just see blogi ja eesti keeles kirjutamine olnud sinu armas katkematu side sünnimaaga :)

    ReplyDelete
  16. Ei mäleta enam, kuidas ja millal siia lugema juhtusin... Aga tore blogi on ja kooliteemad ja reisiteemad on kõnetanud enim. Loetu põhjal paistab, et oled väga põhjalik ja üksikasjadeni süvenev inimene, usun täiesti, et mõtled ka blogismisteema enda jaoks väga läbi. Loodan, et pole oma kommentaaridega pahandanud, need pole iial olnud pahatahtlikud.
    Olen ka ise mitme aasta eest blogi sulgenud ning jätkan kirjutamist vaid kutsetega inimestele. Variant oleks muuta osa postitusi "draftideks" ja uued kirjutada nii, et vajalik anonüümsus säiliks. See on muidugi hull töö ja võtab aega...
    Loodan, et saad peagi selgust segasesse aega ja kõik läheneb parimal võimalikul moel!
    (Ka meie peres on üks Greta-vanune laps kasvamas.)
    Soovin te perele kõike paremat! Täna eelistan kommenteerida ilma nimeta.

    ReplyDelete
  17. Alice, oled väga väga tubli, et võõrsil kasvava lapsega emakeeles räägid! See on temale hindamatu väärtusega rikkus kogu eluks. Inglise, prantsuse, saksa ja mistahes suuri keeli õpitakse elu jooksul niikuinii. Mulle väga meeldivad su postitused rohkete imeilusat fotodega.

    ReplyDelete
  18. Hiline õhtu ja mõte väga ei lippa. Aga mulle tundub et kuskil ma midagi sarnast juba kirjutanud hehhee. Aga see selline pooleldi privileeg kellegi elust sedasi osa saada. Ma loen su blogi ammu enne Greta sündi ja isegi ei tea kust siia jõudsin :) aga ma olen samade mõtete lainel selle kodakondsusega mis sina. Aga see summ ikka päris krõbe. Kuid ma näen et mida aeg edasi seda kaugemaks eesti jääb kuidagi. Ks ma ise nii palju muutunud tõesti või ka Eesti muutunud. Ja see muutus mida ma näen ei meeldi mulle üldse. Mina olen alati sind sügavalt imetlenud et Greta eesti k räägib. Aga nagu sa mainisid, tundus õige ja oli võimalust. Minule tundus õige aga võimalust polnud, nii et mul laps eesti k ei räägi kahjuks. See toob kaasa just selle sugulastega sideme puudumise aga noh, taga nutta kah ei tasu. Ma küll alti ei nõustu sinuga kõiges aga leian et sa oled väga äge ja loodan et tuleb see hingerahu varsti :)

    ReplyDelete