Friday, 20 March 2020

TERVITUSED...

Kui ma oma viimase postituse pealkirjaks kirjutasin 'KÕIK ON PEA PEALE PÖÖRATUD', siis ma otseloomulikult ei osanud ilmaski ette näha, et kuu aega hiljem põhimõtteliselt ongi kogu maailm pea peale pööratud!!

Kui aus olla, siis kuna me olime siin juba nii pikalt stressis igasugu isiklike asjade pärast olnud, siis selleks ajaks kui Covid-19 hakkas Euroopat vallutama, olime me juba nii tühjaks pigistatud, et koroonaviiruse pärast pole meil veel olnud energiat piisavalt stressamagi hakata. 

(kKoroonateemadel hakkan eraldi postitusi tegema, sest kuna tegu on ikka ajaloolise sündmusega, siis tahan seda ka oma blogisse kindlasti talletada ja teid ka igasugu teiste postitustega 'lõbustada').

Tänaseks oleme me küll õnneks juba enamustele meid puudutavatele küsimärkidele lahendused saanud, aga enne, kui ma siin oma pika jutuga alustan, tahan ma TÄNADA KÕIKI neid inimesi kes mu viimast blogipostitust kommenteerisid, mulle 'kirju' ja ka fotosid endast ja oma peredest saatsid ja WhatsApp-i vahendusel ühendust võtsid! 

MA OLEN TÕESTI VÄGA, VÄGA LIIGUTATUD ja mul polnud õrna aimugi, et nii paljudele inimestele, ühel või teisel põhjusel, meie pereblogi nii väga meeldib ja nii palju korda läheb! Alles eile kirjutas mulle üks mu sõbranna, kes oli ühe oma tuttava käest kuulnud, et mul on plaan blogi kinni panna ja see tuttav olevat mu sõbrannale kurtnud, et ta on selle üle nii nördinud ning kurb. :-)
Ehk siis SUUR TÄNU TEILE KÕIGILE NII ILUSATE SÕNADE EEST!
Need lilled on teile

Mis aga puudutab blogi, siis olen otsustanud, et blogi ma veel kinni ei pane. Küll aga olen mõelnud sellisele lahendusele, et arvatavasti hakkan osasid postitusi lihtsalt mustandisse kirjutama (selliseid kus on Gretast rohkem pilte) ja kui ma siis ühel päeval lõpuks võtan vastu otsuse blogi parooli alla panna, siis saan need postitused väga kergelt mustanditest avaldada (vanemate postitustega ei tahaks ma seda praegu väga teha, sest see tähendaks siis seda, et suur osa mu blogist kaoks ära). Sedasi oleks vähemalt mu blogi kogu aeg ühes kohas olemas, sest minu jaoks on nii tähtis, et see blogi püsiks tervikuna. Ma ei taha kuidagi siit osa meie elust välja jätta või siis kahe erineva blogi vahel jagama hakata. 

Kui aga teistest probleemidest rääkida, siis ma olin täielikult ära unustanud, et Inglismaal antakse märtsi alguses teada, kuhu teiseastmekooli su laps koha saab. Ma mäletasin, et seda öeldakse alles aprillis, aga seda arvatavasti sellepärast, et aprillis saavad vanemad teada kuhu ALGkooli keegi koha on saanud. Kujutage siis ette, kui ma meile niigi stressirohkel ajal saan ühel õhtul sõnumi Greta sõbranna emalt, kes mulle järgmise nädala alguseks 'good luck' soovib. Ma olin täitsa segaduses et millest ta räägib ja miks mulle head õnne soovib. Küsisin isegi Gretalt enne kui sõbranna emalt seletust pärima hakkasin, et ega tema juhuslikult pole on sõbrannale midagi rääkinud (sest me rääkisime sel ajal Petega kodus igasugustest asjadest ja plaanidest ja ma kartsin, et võib-olla on Greta midagi valesti aru saanud või mingit kuuldud infot sõbrannaga jaganud, mis siis omakorda on 'Chinese whispers' vormi võtnud ja ta vanemateni jõudnud). Pärast tuli välja, et see ema pidas silmas teiseastmekoolikohtade teada andmist ja hoidis meile pöialt, et Greta saaks sisse kooli kuhu kõik sisse saada soovivad.

Mul oli selline tunne, et seda sõnumit lugedes jättis mu süda korraks löögi vahele, sest mu stressitaluvus oli niigi juba viimase peale venitatud ja nüüd siis olin sunnitud seda kummi veelgi rohkem pingule tirima. Ja kuigi me olime enam-vähem kindlad, et kui ka Gretale esimese hooga sinna meie lemmik kooli kohta ei pakuta, siis me saame asja edasi kaevata (mis on täiesti tavaline ja normaalne protsess koolikohtade paigutamise juures ja ei ole kuskilt otsast seotud kohtuga) ning väga suure tõenäolisusega oleks talle vähemalt septembriks koht olemas olnud. Samas meil lihtsalt ei olnud jõudu ja soovi niigi kriitilises olukorras veel ka sellise asjaga võitlema hakata. Me ei tahtud juurde veel ühte õhku rippuma jäävat küsimärki, millega me siis teadmata aeg elama peame.

Teada oli, et ettenähtud päeva õhtul saadetakse kõigile vastav email. Ma veetsin terve päeva kui kuumas õlis praadides. Kella 5 ajal saatis mulle üks teine ema sõnumi, et kas me oleme juba vastuse saanud, et tema on ja et tema poisid said siia meie kodulähedasse kooli sisse. Mina polnud ikka veel vastavat emaili saanud, aga see ema soovitas mul internetis ise kohaliku omavalitsuse lehele sisse logida ja sealt oma avalduselehelt vastust vaadata. Ma küll hirmsasti kartsin, aga otsustasin siiski käte värinal ja südamekloppides sellele lehele piiluda, kuigi pettumishirm oli nii suur, et hea et ma ära ei minestanud. 

Ja kui ma siis vastust nägin, siis oli mul võimatu mitte emotsionaalseks muutuda. 
Lehelt vaatas vastu sõnum, et Gretale pakuti kohta meie soovitud teiseastmekooli!!! :-) :-)
Mul oli nii hea meel et meil on nüüd vähemalt üks mure vähem, kuigi minu üllatuseks see igasugu teiste asjadega seotud murekoormat sel hetkel eriti kergemaks siiski ei muutnud.

Greta soov oli, et me talle ei ütleks, mis kooli ta sisse sai, vaid kirjutaks kooli nime kokkumurtud paberile. Kui ma talle siis seda paberit märgade silmadega andma läksin, oli ta natuke ehmatanud...aga kohe kui oli paberi avanud, siis loomulikult meeletult rõõmus!

Üleeile sai lahenduse ka üks teine küsimärk. Nimelt otsustasin ma kõige stressirohkemal ajal sisse anda siinse alalise elaniku staatuse taotluse (see ei ole kodakondsuse taotlus, vaid seda peavad kõik siin elavad EU kodanikud tegema juhul kui nad tahavad peale Brexitit siin edasi elada)!!! Mul ei olnud mingit kahtlust, et ma saan sellele positiivse vastuse, aga ei arvestanud võimalikusega, et ma pean selle jaoks mitu korda igasuguseid täiendavaid dokumente esitama. Nimelt sel faktil, et ma olen siin riigis juba 26 aastat elanud, ei ole eriti tugevat mõju, kui ma ei suuda tõestada, et ma viimase 5 aasta jooksul ei ole riigist 6 kuud eemal elanud. 

Esimese hooga küsisid nad, mäletamist mööda, infot aasta 2014, 2015 ja 2016 kohta, sest need olid aastad, kui ma Gretaga kodus olles samal ajal ei töötanud ning seega neil ei olnud mu tulumaksu andmeid mida automaatselt arvesse võtta. Esimese hooga saadetud paberitest ei piisanud ja üldse kes hoiab alles mitme aasta taguseid igasugu erinevaid maksepabereid? Õnneks sain pangast head nõu ja tõestavad väljavõtted ning kõik vajaminevad paberid ilusti alla laaditud ning nüüd siis, kaks nädalat hiljem, sain ka valitsuselt positiivse vastuse. 
Tegu ei olnudki tegelikult millegi raske või keerulisega ja igal teisel ajal ei oleks see mind üldse kõigutanud, aga nüüd tõi pinnale vanad emotsioonid ajast, kui ma palju tõsisemal noodil oma siinoleku eest võitlesin ning isegi kohtus käisin (aga hiljm sealt suure võiduga lahkusin :)


Aga meie pere viimase aja kõige suuremaks mureks on olnud hoopis üks valitsuse uus seadus, mille tagajärjeks on see, et alates aprillist saavad meie sissetulekud olema mitme tuhande naela võrra väiksemad ning Pete on sunnitud oma firma kinni panema. Ma ei hakka siin detailselt kogu asja ja süsteemi lahti seletama, seda enam, et eri riikide seadused on ju erinevad ning seega vajaks asi veel eriti põhjaliku lahti seletamist, aga ma lihtsalt ei jaksa ja ei näe, et see üldse mingit tähtsust teiste jaoks omaks. Pete-i sissetulekud jäävad küll tegelikult numbrite järgi samaks, aga kuna firma läheb kinni, siis peame nüüd hakkama oma palgast maksma asju, mis muidu firma kulutuste alla kuulusid ja Pete jääb ka ilma ühest lisarahast mida ta muidu oleks hakanud alates aprillist igakuiselt saama täna valitsuse ühele teisele seadusele (ja see oleks olnud väga suur summa)

See uus nõme seadus ei puuduta küll ainult meid, vaid ka väga, väga paljusid teisi lepinguga ja vabakutseliselt töötavaid inimesi (kes oma firmat omavad) ja neid inimesi on igast ametivallast (olgu nendeks siis kas IT töötajad, ehitajad, raamatupidajad, näitlejad, reporterid, saatejuhtid jne jne). Riik arvab, et läbi selle seaduse hakkab riigile rohkem raha sisse tulema, aga tegelikult tähendab see hoopis näiteks IT vallas seda, et väga paljud väga tähtsad projektid jäävad seisma (kõikidele teistele projektidele lisaks), üks osa IT vallas töötavaid inimesi lahkub üldse töölt või on sunnitu vastu võtma märgatavalt väiksemapalgalisi töökohti, mis omakorda tähendab ka siis ju seda, et hakkavad riigile hoopis vähem tulumakse sisse tooma. 

Samuti pidurdab see seadus uute väikefirmade tekkimist ja nende võimalust suuremateks firmadeks areneda, mille pealt riiks saaks taas palju rohkem tulumaksu teenida kui vaid väikefirmade pealt jne, Ehk siis on tegu ühe äärmiselt nõmeda seadusega. Veel veebruaris oli lootust, et valitsus lükkab Brexitiga seotult seaduse vastuvõtmise aasta võrra edasi, sest milleks keerulisel ajal veel ühe seadusega majandust alla tirima hakata, aga suurele protestile vaatamata seda pööret ei tehtud. 

Meile õnneks küll ei tähenda firma kinnipanek Pete töö kaotust, sest jumal tänatud, ta lepingut pikendati ning ta sai isegi valurahaks väikest kõrgendust (mis küll ei tasakaalusta seda suurt summat mida me alates aprillist kaotame hakkame, aga vähemalt natukenegi parem kui mitte midagi), aga sellest saime me 100% kinnituse alles nädal tagasi. Kuni lepingu allakirjutamiseni olin mina ikka väga mures. 
Aga ega rõõmustamiseks, või siis õigemini asjaga leppimiseks, palju aega ei antudki, sest nüüd on ju see koroona värk mis omakorda suurt muret kõigile valmistab ja teatmatuse õhku riputab. 

Ning kujutage ette, Pete peab selle eest, et ta tahab oma firma kinni panna maksma oma raamatupidajale (või siis raamatupidamis firmale) üle 1000 naela lihtsalt firma kinnipanemise eest!!! Tundub nii valena!

Kuna uus tulumaksuaasta algab aprillist ja samal ajal ka uus seadus, siis me oleme juba alustanud firma sulgemisega seotud ettevalmistusi (kuigi firma peab tegelikult enne kui täiesti kinni pannakse ja ära lõpetatakse nii-öelda kolm kuud 'magama' ning firma kinni panemine ei ole seotud mingi kindla kuupäevaga. Pete võib firma ka aastaks või mitmeks 'magama' jätta, aga ta ei leia sellel mingit mõtet, sest siis peaks ta oma raamatupidajale ikka iga kuu raha edasi maksma)...JA NÜÜD, paar päeva tagasi, kuulutas valitsus, et seoses koroona jamaga lükatakse see loll seadus ikkagi aasta võrra edasi!!!! 
Kaks nädalat enne tähtaega!!!
Nüüd siis, kui kõik firmad on juba oma seadusi ja töölepinguid muutnud ja paljude inimeste elud täielikult untsu keeratud, tulevad nad sellise jutuga välja :-(!!
Võtab täitsa vanduma! 

Ma ei tea, meie jaoks oli see vaat et veelgi suurem laks vastu nägu, kui see seadus ise. Oseloomulikult ei hakka see firma kus Pete praegu töötab (või mõni teine suur firma) raha või aega selle peale kulutama, et oma dokumente ja seadusi uuesti ümber tegema hakkata ja seega peame oma rahale 'good bye' ütlema teadmisega, et meil tegelikult oleks olnud võimalus seda kasutada ja veel aasta otsa koguda...aga on kuidas on. Oleme sellegi eest väga tänulikud, et tööd üldse on praegusel keerulisel ajal, kui väga paljud inimesed iga järgneva päevaga järjest töötuks jäävad. 

Poisid kodukontorisse tööle minemas
Nii et jah, me elasime siin vahepeal justkui mingi musta pilve sees või mingi paha laine all . Meil läksid kodus isegi väga paljude lillede lehed ootamatult kollaseks nagu oleks tõesti mingi paha vaim meil siin ringi lennanud. Ja nüüd, kui me peresisesed asjad ongi enam-vähem paika loksunud, hakkab hoopis maailm me ümber kokku kukkuma :-(


Tänane väga kurb uudis oli näiteks see, et Gretal oli täna arvatavasti selle kooliaasta viimane koolipäev. Järgmisest nädalast alates on Inglismaal koolid kinni ja karta on, et seda kuni sügiseni. Sellist asja pole siin riigis isegi mitte sõja ajal juhtunud, et koolid sedasi kinni oleks pandud.

Mind ajas see asi lausa nutma. Nii tohutult kurb on et kõigil algkooli viimase klassi lastel jääb nii tähtis ja kauaoodatud kooliaasta sedasi poolikuks ja väga suure tõenäolisusega ei ole neil enam võimalust oma kooliga, kus nad on 7 aastat oma elust veetnud, isegi korralikult hüvasti jätta. 
Ma siiski vaikselt loodan, et ehk juuniks (kolme kuu pärast) on kogu koroona asi selle võrra maha rahunenud, et neil on võimalus vähemalt juuliks kooli tagasi minna, aga ma ei tea kui tõenäoline see lootus on. 

Samas loota ju võib ja lootma peab.

Püsige terved!

14 comments:

  1. Ohkan sügavalt. Seadustega on samamoodi ka EV-s - mõjuanalüüsi teevad inimesed, kes reaalse majaanduse või eluoluga kokkupuute punkte omavad vähe. Paberil võivad palju asjad ilusad paista. Kunagi lahkusin just seetõttu riigisektorist töölt, et mulle oli vastuvõetamatu nö seaduste väljatöötamise poliitika (viimaseks piisaks karikas oli üks ettevõtja, kelle soovidest lähtudes disainiti talle sobiv määrus, kus ta ainsana ka kvalifitseerus).
    Mul on kurb lugeda, et ei osata ettenäha võimalike muutusi inimeste elus ja kui sügavalt see puudutab ning selle mõju pikemas perspektiivis. Igasuguse muudatuse tegemine võtab aega, ent 2 nädalat enne muudatuse jõustumist tõmmata pidurit ja üritada kõike tavalisse rööpasse juhtida on ilmvõimatu, seda on võimalik teha üksnes arvutis, et tõmbad juhtme välja ja seal olnu talletub kui on salvestatud. Tegelikus elus aga on kaos.

    Kallistan Sind ja Sinu pere mõttes. Mul on nii kahju, et maailm on pöördunud ning miski, mis oli tavapärane - on muutunud kättesaamatuks. Aprillis me tõenäoliselt ei kohtu :(

    Lastel on kurb, eriti neil, kes lõpetavad kooli...see on üks suur samm väikese inimese suureks kasvamise teekonnal ... ja paljud sel aastal lõpetajad jäävad seda mäletama kui sündmust, mis tõi kaasa muutused, mida nende vanemad ja vana-vanemad ei ole näinud...kui siis vana-vana-vanemad.

    Hoidke endid ja oma lähedasi ning suhtleme taas.
    :) Mul on põskedes lohud :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ega see riigijuhtimine pole kerge töö. Kahjuks jääb alati olema nii võitjaid, kui ka kaotajaid. Hea on kui jääb vähemalt võimalus ennast kohandada ja me oleme selle võimaluse eest tänulikud. Mõnede teiste inimeste jaoks on see palju suurem löök kui meile. Elu on lihtsalt selline ja elus on alati nii üles kui allamäge minekuid.

      Selle aasta aprillis me ei kohtu kindlasti, aga aprille tuleb veel ;-)

      Lapsed/noored on osa ajaloost nii nagu oleme olnud meie ja meie vanemad, vanavanemad jne. Praegune olukord ei ole ju pooltki nii hull kui mõni sõda. Noored saavad praeguse olukorraga kindlasti palju paremini ja leplikumalt hakkama kui meie :-) Elu läheb edasi.

      Suured kallistused!

      Delete
  2. Mul on väga hea meel, et Greta sai sisse kooli, kuhu soovis. Pakun, et kui olukord jälle normaalseks pöörab, isegi kui see enne sügist ei juhtu, tehakse koolides suured lõpetamata jäänud õpilaste (nagu Greta) kokkutulekupeod vms, et saaks veel oma õpetajad üle kallistada ja kooli emotsionaalses mõttes ka ära lõpetada. Vähemalt mulle tundub küll Inglismaa tore koolisüsteem piisavalt toredana, et nad seal koolivalitsuses võiksid selliste asjade peale tulla.

    Meil on Eestis juba nädal aega karantiin ja tunne, nagu oleks sõjaolukord ilma sõjata. Ühtpidi on küll tore, et pommid ei vihise, aga teistpidi jällegi segane, kas sellest kõigest on ka tegelikku kasu või me lihtsalt venitame vääramatut pikemale? Ja mis pärast saab, kui valitsused on juba harjunud inimestelt nende elementaarsete õiguste (reisimine!) naksti äravõtmisega, selles mõttes, et reisikeelu peale ei hakanud rahvas mässama, teeme veel mingeid piiravaid otsuseid ja läheb läbi…? Muidugi, me oleme niigi hästi elanud, pole iialgi päris soda näinud, see on ilmselt luksus.

    Aitäh lillede eest, väga ilusad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja, kohe kindlasti korraldatakse midagi kord kui elu jälle normaalseks muutub, aga ega see ei asenda kõiki neid asju mis ära jäävad :-( :-(. Samas hetkel muidugi keegi veel ei tea kui kauaks koolid kinni jäävad. Praeguse arvestusega 4 nädalaks (et siis lihavõtte koolivaheaeg sai ekstra 2. nädalase pikenduse) aga kool arvestas kohe ka sellega, et see paus võib ka kuni kooliaasta lõpuni kesta.

      Ma proovin varsti ka koolist ja meie 'sõjaolukorrast' ja Greta sünnipäevast ja ühest mõisast ja Londoni Potteri etendusest jne kirjutada :-)
      Kallistused teile kõigile ja püsige terved!

      Delete
  3. Mäletan hästi pinget ja mure, kui tüdrukud peale kooli lõpetamist edasiõppimise osas ülikoolidelt ja kolledžitest vastuseid ootasid. Nii et saan väga hästi aru sellest pingest :-) Õnneks olid enne seda kõik koolid elukohajärgselt paika pandud. Mingi võimalus oleks olnud taotleda kohti mujale, aga kumbki ei tundnud selle järgi vajadust.
    Maailm on nii uppi keeratud praegu, et sellised väikesed normaalsed mured, nagu järgmine kool, tuletavad meelde, et elu peab ju edasi minema. Ilmselt ei saa see aga enam kunagi päris sama olema. Hakkame rääkima enne ja pärast koroonaajast. Tunnen samas iga keharakuga, et tahan kella tagasi keerata ja jätkata nii, nagu kõik oli...
    Edu ja tervist teile sinna kaugele!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin on ka kõik elukohajärgselt, aga kui lapsi on rohkem kui koolikohti (ja pea igal pool see just nii on), siis kõik ei mahu lihtsalt kodukoha kooli või siis kodu lähedal ei olegi ühtegi teiseastmekooli. Siin on rangelt soovitatud, et soovinimekirja tuleks panna umbes 6 kooli (esimeseks kõige enam soovitud kool jne). Kui sa seda ei tee ja paned kirja vaid ühe kooli kuhu lapsele kohta pole, siis võivad nad su lapse ka kuskile teise linna kooli saata. Kui aga annad nimekirja siis nad hakkavad selle nimekirja järgi kohti otsima :-).

      Positiivsust, usku ja lootust tuleb hetkel säilitada ning nädal korraga elada. Kui praeguses koroona kriisis hakata asju pikalt ette ennustama ja analüüsima, siis võib ju täiesti ahastusse ja masendusse langeda. Inimesed on sõdu üle elanud ja ikka edasi läinud ning kõik tuhast uuesti ülesse ehitanud. Saadi sellega varem hakkama, saadakse ka nüüd.
      Palju tervist ka teile!

      Delete
    2. Siin pannakse koolide juurde (kuni 8 klass) "vagunklassid", kui lapsi on rohkem ja ei mahu ära. Tüdrukute kooli hoovis olid nad püsti paar aastat, siis viidi ära. Maril olidki mingid tunnid seal. Gümnaasiumid on samas parajad mammutkoolid, et sinna mahub enamasti hulga rohkem lapsi, kui neid tegelikult tavaliselt on. Õppimine on ka pigem nagu ülikoolis, mis tähendab, et õpilastel on vahel ka nn vabu tunde.

      Delete
    3. Ka meil pannakse siin 'vagunklasse' kuhu saab (minu teada aga mitte selliseid, mis pärast ära viiakse, vaid ikka ehitatakse igaveseks), aga kui kool on juba ka lisaklassidega suureks paisutatud, siis ega neid kaste lõputult lisada saa. Ja ega iga kooli maapinnal ei ole vaba ruumi, et sinna klasse ehitada. Ei saa ju ära võtta spordiväljakuid või mänguplatse.
      Ja kui sa lisad ühte, juba niigi täis, aastagruppi veel õpilasi juurde, siis läheb väga keeruliseks (kui mitte isegi võimatuks) nende laste koolitöö korraldamine (sellele lisaks ka veel spordipäevade, teatrietenduste kontserdite, väljasõitude jne läbiviimine). Ning peamine-koolidel on juba praegu rahadega nii kitsas, et on sunnitud osa töötajaid lahti laskma, kust võtaks nad raha veel omakorda uute õpetajate ja kõige muu vajaliku jaoks lisaklasside puhul?
      Ehk siis sellepärast proovitaksegi ikka kõigepealt kõik lapsed ühe rajooni või maakonna koolide vahel ära jagada, sest osades koolides on vabu kohti rohkem kui teistes, aga see tähenab siis ka seda, et kõik ei saa oma elukohajärgsesse kooli ka siis kui nad vaat et kooli külje all elavad.

      PS.Samuti ei tohi unustada, et oma pindalalt on Kanada palju, palju suurem riik kui UK, aga UK-s on 2 miljonit rohkem alg-ja teiseastmekooli õpilasi kui Kanadas.

      Delete
  4. Mul hea meel, et kooli otsus oli teie jaoks positiivne :)
    Vähemalt midagi head siin hullus maailmas.
    Soomes kool peaks l6ppema 30.mai. Ma kardan, et see kevad jääb neil fyysiliselt kyll kooli minek ära, sest epideemia k6rghetk on ees. Kurb.
    Maailm muutub. Inimesed muutuvad. Kuhu suunda, ei tea keegi...
    Jaksu ja j6udu sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kardan kah, et maiks vist ei ole see katastroof veel läbi :-(

      Samas tasub ikka positiivseks jääda ja uskuda paremat. Sedasi on kergem elada ja edasi minna. Tavaliselt just katastroofide ja igasugu suurte õnnetuste ajal hoiavad inimesed kokku rohkem kui tavaliselt. Meil on siin riigis nagunii väga levinud kogukonna hing ja inimesed alati aitavad hädasolijaid ning hädaolukordades tehakse seda veelgi rohkem. Häid inimesi on maailmas alati rohkem :-) Headus saab alguse meist endist. Püsige lootusrikkad ning palju tugevat tervist ka teile!

      Delete
  5. Kas UK koolides jätkub õpilastel koduõpe või ongi terve õppeaasta kohe lõpetatud? Kui pikalt teil kooliaasta muidu kestma pidi ja kas selle lõppedes algkooli lõpetajatele teste vms ei tehta?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kirjutan koolist ja koduõppest kohe varsti ka eraldi postituse.

      Koolid lõppevad siin tavaliselt juuli lõpus. Algkooli lõpus on suured testid, aga sel aastal jäetakse need ära. Samuti jäetakse ära 9. ja 11.klasside väga tähtsad eksamid ja ka ülikoolide lõpetamised :-( Algkooli lapsed ei ole testide ära jäämise pärast kurvad, küll aga on äärmiselt pettunud ja kurvad 9. ja 11. klasside õpilased eksamite ära jäämise pärast, sest nad on nendeks mitu aastat õppinud ja need eksamid on üsna elulise tähtsusega :-(

      Delete