Sunday, 29 August 2021

TÄIESTI NÄSSU LÄINUD AIANDUS

Ma iga aasta suve lõpus halan selle üle kui hullult raske see aedniku töö ikka on ja kuidas lõpuks on väljaminekud mitu koda suuremad kui kasu, aga kõigele sellele vaatamata alustan järgmisel kevadel ikka taimede ostmise ja istutamisega.

Sel suvel läks mul aiapidamine täiega metsa. Kui eelmisel aastal oli meil juba aprillis kuumalaine ja kogu suvi mõnusalt soe, siis sel aastal oli kevadel pikalt jahe ja vihmane ning ka augustikuu on olnud üsna märg. Ma tegelikult ilma üle ÜLDSE ei kurda, sest ma valiks iga kell pigem vihma kui kuumalaine. Mul hakkas juba sellest nädalasest või paarinädalasest kuumalainest, mis meid suve jooksul korra külastas, nii paha, et minu poolest oleks võinud ka kohe talv tulla ja ma oleks õnnelik olnud. 

Nagu ma mingi aeg tagasi selles postituses kirjutasin, siis eelnevatel aastatel on mul juba osa vilju selleks ajaks valmis, kui ma sel aastal alles taimi istutama hakkasin. Enne seda oli õues öösiti ikka veel liiga jahe, et tomatitaimed lageda taeva alla kasvama panna.

Ilmaga oli nagu oli, aga kõige suuremaks mureks olid sel aastal hoopis nälkjad. Eks ma maadlesin nendega juba ka eelneval ja üleeelneval aastal, aga sel aastal tundus asi veel kuidagi eriti hull olevat. Neid lihtsalt oli igal pool nii palju ja nad sõid mu taimi hullu kiirusega. Suvikõrvitsa taimed sõid nad vaat et ühe ööga ära ja ma olin sunnitud pärast uued ostma. Paar esimest korda püüdsin neid õllelõksu, aga siis sai mul väike pudel õlut, mis meil mingist peost oli vist üle jäänud ja juba paar aastat kapis istunud, otsa ja mu käsi ei tõusnud spetsiaalselt vaid nälkjate jaoks poest õlut ostma hakata (meie ise ei joo õlut). Peale selle on see ka üsna jäle vaatepilt pärast neid õlles ligunevaid nälkjaid näha ja neid siis kuskile ära visata...

Lõpuks otsustasin ikka nälkjate tapmiseks mõeldud 'kristallkuulikesi' kasutama hakata vaatamata sellele, et need võivad Jostenile ohtlikuks osutuda. Puistasin neid kohtadesse kuhu Jostenil otseselt asja ei ole ja nii, et need välja ei paistnud. See vaatepilt pärast oli tegelikult veelgi hullem, kui õlles hõljuvad nälkjad, aga neile surnutele nälkjatele sain ma hiljem vähemalt neid puudutamata lihtsalt mulla peale lükata. 

Nälkjatele lisaks kimbutasid erinevaid taimi ja lilli ka veel igasugu muud väikesed putukad keda ma proovisin kas käsitsi taimedelt eemaldada, aga korra kasutasin ka spetsiaalset tõrjet (spray). 

Herneid ei saanud ma sel aastal peaagu üldse. Esiteks olin ostnud vist mingi minisordi, mis heal juhul sirgus vaid 20cm. Paar kauna jõudis ka külge kasvatada enne, kui kas siis nälkjad või mingid muud röövikud hernetaimi hävitama hakkasid.
Ma ei mäleta enam kui palju ma nende taimede eest maksin, aga kindlasti kõvasti rohkem, kui paar kauna seda väärt olid.


Haigust täis vaarikad ja ära näritud hernetaimed


Ma ei tea, miks mul kahel viimasel aastal on vaarikataimed juba suvel kollakaks läinud ja marajad varrel ära kuivanud. Probleem ei tohiks olla ei kuivuses ega ka liiga märjas mullas. Pigem kahtlustan, et äkki tegin neile väetisega liiga. Õnneks ma paar peotäit vaarikaid siiski sain, aga noh see pigem rohkem narrimine. Praegu vaatasin, et üks uus ilusate lehtedega vars kasvab ja kasvatab ka vaarikaid, aga millal need veel ükskord punaseks lähevad?

Juuni alguses nägi mu üks lillepeenar välja selline nagu alloleval fotol. Olin sinna just ostnud ühed ilusad moonid, selle kollase lilletaime ja tumepunaste lehtedega roosa õitega taime. Seda ilu jätkus mul vaid paariks päevaks.


Nälkjad tegid väga lühikese ajaga kõigile neile taimedele üks null. Allolev esimene foto on küll natuke hiljem tehtud (taimel on juba seemned küljes), aga lehed söödi pea kohe ära. Roosa õiega lill kaudus ka vaat et üleöö ja sama lugu moonidega. Õnneks ma suutsin selle kollaste õitega lille siiski päästa nälkjamürki kasutama hakates, aga teistele lilletaimedele kulutatud raha läks kõik raisku. 


Oataimi oli mul algul kokku vist kuus või kaheksa, aga praegu on alles neist vist vaid 3. Algul paistis nendega kõik hästi minevat ja nad hakkasid üsna hoogsalt kasvama, aga siis ühel hommikul läksin neid vaatama ja mulle avanes selline vaatepilt. No täitsa nutma ajas! Seda enam, et ubade ette olin ma istutanud kolm suvikõrvitsa taime ja need söödi juba paari päevaga ära ning nüüd siis oli kord jõudnud ubade kätte.


Kuidagi õnnestus mul siiski need taimed päästa ja täna näevad need, vähemalt ülevalt, väga rohelised välja ja kohe varsti saan esimest saaki korjama hakata. Ega need paar peotäit ube loomulikult poeskäimisest ei päästa, aga asi seegi. 



Roosil on samuti mingi haigus küljes. Ma peaks tegelikult putukate ja haiguste kohta juba talvel lugema hakkama, et siis suvel teaks mida ma valesti teen või mida üldse tegema peaks juba varem, et taim tervena hoida. Järgmisel kevadel ma jätan kindlasti putukatõrje ja väetamise ära. Roosidele tuleb mul alati pungade külge hästi palju väikeseid rohelisi putukaid. Sel aastal ma korjasin neid vahepeal ka käsitsi lehtede ja pungade küljest ära, aga kuna pritsisin ka mürgiga, siis ma nüüd ei teagi kas lehed lähevad pruuniks putukate või mürgi tagajärjel. Igaljuhul läksid kõik lehed üsna ruttu kollaseks ja kukkusid ära. 

Õnneks see roos on selline mis kaks korda suve jooksul õitseb ja teise ringiga oli asi natuke parem, aga sellegi poolest väga niru võrreldes eelmiste aastatega. 

Vanas kodus polnud mul selle sama roosiga kordagi mingeid probleeme. Kasvas nagu džungel.


Clematise kohta pean ma ka rohkem lugema, sest sellel taimel on juba mitmendat aastat hallitushaigus kallal (või nii ma vähemalt kahtlustan), väikestele mustatele puntukatele lisaks. Algul kasvab ilusti, aga siis hakkavad osad alumised lehed kollakaks minema ja kuivavad ära. Ma kuskilt lugesin, et siis peaks selle osa kohe ära lõikama, aga kui ma seda oleks teinud, siis poleks taimest midagi järgi jäänud. 
Mul on kodus isegi spetsiaalne Clematise raamat olemas, aga mul pole kunagi aega või meeles olnud seda korralikult lugeda. Pean ülesse otsima ja voodi kõrvale tõstma, et siis vabal hetkel lehitseda.

Õied kasvavad suureks, aga siis kattuvad justkui hallitusega ja kärbuvad ära :(

Vahepeal tundus mulle juba, et kõikidel me taimedel aias on mingi haigus küljes ja ainuke asi mis aitaks oleks kogu aed üles künda ja uuesti alustada. Mingi mutt vist luges mu mõtteid, sest ühel hommikul leidsin ma tagaaiast 12 mutimullahunnikut!! Mutid meil veel tõesti puudusid, nii et nüüd saime siis selle linnukese ka kirja. 

Õunapuu on meil aga tubli. Iga aasta kannab palju õunu, kuigi suurem osa neist läheb niisama raisku, sest kui ma just Petele ja Gretale neid kätte ei anna või viiludeks ei lõika, siis keegi peale minu neid ei söö. Nädalalõppudel teen küll ka apple crumble või ühte teist õunakooki, aga ega Pete ja Greta ei jaksa iga nädalalõpp ka neid süüa. Osadest õuntest saavad ka linnud kõhud täis söödud, nii et natuke rõõmu kõigile.

Kasutasin sel aastal taas õunapuu koi püüniseid ja neist paistab tõesti palju kasu olevat. Osa õunu on küll ussitanud, aga suurem osa siiski mitte. Vanasti oli vastupidi.


Viinamarju on meil järgi 4 istikut. Nendest kaks kannavad sel aastal marju ja kahel ülejäänul on samuti mingi haigus küljes. Lehed ei kasva korralikult ja need vähesedki lähevad kiiresti kollaseks/punaseks ning kuivavad ära. Kuna sel suvel on võrreldes eelmiste aastatega vähe päikest olnud, siis marjad ei ole magusad...või siis vähemalt mitte veel. Ega neid keegi peale minu nagunii ei söö ka, seega vahet pole. Tegelikult ega minagi ei söö, lihtsalt vahel mööda minnes nokin. Erinevus poe viinamarjadega on näiteks see, et meie kobarad on NII tihedalt marju täis, et sealt on üsna raske üksikuid marju eemaldada.  


Esimesed mulda pandud suvikõrvitsa taimed sõid nälkjad ära. Ostsin uued ja jätsin potti. Paari päeva pärast olin sunnitud potid lausa toolidele tõstma, sest nälkjad tulid ka terassile neid öösel sööma. Vahepeal nägid taimed juba üsna kobedad välja ja õitsesid samuti ilusti, aga siis hakkasid ka suvikõrvitsate lehed järjest kollaseks minema ja kuivasid ära. Algul tegelikult tekkis lehtedele valkjad plekid ja siis muutusid kollaseks.

Praegu on kasvamas VAID kaks kõrvitsakest, aga ühel neist paistab ots pehmeks minevat. Paar uut beebid on tulemas, aga mul ei ole nendesse enam mingit usku. Taas täiesti luhta läinud töö ja vaev.

Enam vähem sama lugu ka tomatitega. Natuke ikka oleme saanud ja natuke on veel ka tulemas, aga ma taas küsin endalt MIKS? Miks ma iga aasta otsustan nendega jamama hakata kui tegelikult naudin ma poest ostetuid tomateid palju rohkem? Ja mul on tunne, et järgmisel kevadel ei muutu midagi ja ma vean ikkagi meile taimed koju ning kogu protsess algab algusest peale :)


Liiliad olid ainukesed lilled mis päriselt terved ja ilusad püsisid ning ka nälkjate poolt söömata jäid. Nendega ei olnud mingit muud vaevaga kui vaid vahel kasta. 


Ah jah,mingi aeg tagasi õnnestus meil ka kaua oodatud aiamööbel lõpuks kätte saada, või siis üldse kõige pealt tellida. Kojutoimetamisega läks neil küll mõned nädalad rohkem aega kui algul lubatud oli, aga kuna nad andsid meile pidevalt teada mis toimub ja millal uus kojutoomise aeg on, siis me ei kaeba. Saime hästi aru, et probleemiks nii koroonakarantiinid, kui ka Suessi kanalisee kinni jäänud laev. 

Nüüd on meil küll see mööbel juba mõnda aega siin olnud, aga külalistega pole meil sellegipoolest olnud võimalust aias istuda. Ilm ei ole ka selline olnud mis õhtul aeda istuma kutsuks, kuigi on endiselt üsna soe ning nädalalõppudel käime me ise kuskil ringi sõitmas. Mööbliga aga oleme väga rahul. Plaan on väikseid seljatoe patju juurde osta, aga mitte enam sel aastal, sest pole mõtet neid talveks kuuri niisama järgmist suve ootama jätta. 

Sellel pildil on üks tool puudu ja need kaks väikest patja kuuluvad tegelikult keerutooli juurde.  

Tänaseks on ka teine aiapaneel värvitud ning samuti need tumepruunid aknaraamid valgeks. Kahe esimese aiapaneeli peale on meil plaanis osta veel eraldi üks kõrgendav osa ning siis veel ka maja seina äärde wisteria puu, aga seda taas mitte vastu talve, vaid pigem kevadel. 
Terass näeb küll endiselt nii jube välja, et ma isegi ei hakanud sel suvel oma aega ja energiat selle pesemise peale raiskama. Loodan endiselt lotovõidule, et heledad plaadid saaks lasta maha panna, kuigi meist keegi lotot ei mängi :0

Tegelikult me aiamööblit selle koha peal ei hoia, sest siin ei ole õhtupoolikul enam päikest, aga ma algul lihsalt proovisin eri variante.

Vot sellised aialood siis täna. Võttis küll mitu päeva aega, et see postitus lõpuks valmis kirjutada, aga valmis ta sai. Kui ma nüüd sama tubli ka kõigi ülejäänud postitustega oleks, siis oleks tore, aga ma ei usu, et ma enne kooli algust siia just eriti tihti pääsen. Aga ma proovin...


EDIT 26. september
Et ei jääks muljet, et kogu aiandus on lõplikult untsu läinud, siis lisan siia väikese update-i septembri lõpus toimuvast olukorrast.
Rohelised oad on tänaseks tõhusalt kasvanud ja me oleme vähemalt 4 õhtusöögi jagu ube saanud. Hästi hea ja värske maitsega. Just korjasime siit ühe hunniku ube õhtusöögiks



Samuti oleme paar peotäit ilusaid vaarikaid saanud ja tomatid kasvavad samuti edukalt edasi, kuigi suured tomatid lähevad aeglaselt punaseks.

13 comments:

  1. Saan vaid kaasa tunda. Mulle ei ole antud rohenäpu annet, vaatan vanema põlvkonna väikeseid pingutusi, mis kannavad vilju...ja ohkan vaid...ma ei saa aru, mida valesti teen, et mul ei kasva, ei õitse, ei vilju...neid "ei" sõnu võib teisigi lisada.
    Mingil hetkel avastasin, et taimedel on ka "hädad", võtsin kasutusele rohelise seebi lahuse. Roosidest loobusin, sest igipõline võitlus lehetäidega (need rohelised putukad)...oli üsna lootusetu.
    Suvikõrvitsad, salatid, spargli panevad nahka jänesed ja kitsed...mõtlesin, et järgmine aasta panen kastidesse, ent jänest ei hoia ka kast tagasi, ta sõi isegi võõrasemad, mis terrassi ääres kasvavad, juureni ära. Lisaks tegi pesa terrassi alla...ja ei jaksa loodusega võidelda.

    Ehk on mõni rohenäpp, kes sulle head nõu jagab ja kust saan ise ka midagi kõrva taha panna, meelde jätta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu kõige suurem probleem on nälkjad ja seda just ajal kui taimi ja lilli peab istutama ja nad on varajases kasvueas. Praegu on mul ka aias nälkjaid näha, aga millegipärast ei ole nad enam mu lilledest üldse huvitatud.

      Infot ja erinevaid nõuandmisi on internet täis, mul on ka paar raamatut ja kuna me oleme nüüd ka Wisley aia liikmed, siis meil on võimalus tasuta nõuandeid ja abi (kas telefoni või emaili vahendusel) nende ekspertide käest küsida. Ma peaks seda infot ja abi küsima siis, kui taimed ei ole veel kasvama hakanud, aga siis mul pole meeles, sest on teised asjad millega tegeleda ja siis kui juba putukad küljes, siis on juba hilja. Ühesõnaga selleks, et probleem likvideerida pean ma ennast kokku võtma, aga ma pole piisavalt motiveeritud, et selle kõigega jamamiseks aega varakult leida.

      No ja oma osa on igal aastal ka ilmal ja selle vastu pole mul midagi teha :I

      Delete
  2. kahju kui kõik kasvamapandu untsu läheb. Selle kirjutise alguses mainitud kollase lille kohta, selle nimi on muideks lupiin, tahan öelda, et ole temaga ettevaatlik, ta paljuneb nagu hull ja võib kogu aia vallutada.Õitsemisjärgselt tuleks varred maha võtta, et seemned ei jõuaks valmida ja mulda pudeneda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lupiin, muidugi lupiin!! Ma teadsin selle lille nime, aga pea läks postitust kirjutades täiesti tühjaks. Teadsin et on midagi rubiini laadset, aga ei jõudnud lubiinini välja :D :D

      Aga suur tänu selle paljunemise info eest. Nüüd on juba hilja, aga järgmisel suvel ma kindlasti eemaldan need seemne siis juba varakult ära.

      Delete
  3. Tigude vastu aitab ainult nende korjamine ja hävitamine. Netis on soovitusi, kuidas seda teha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma tean seda, aga ma lihtsalt ei suuda neid nälkjaid pooleks lõigata. See on nii jäle, ma olen proovinud :(

      Delete
    2. Aitab ka keeva veega üle kallamine.

      Delete
    3. Kersti, nälkjad tegutsevad öösel kui me magame :0. See on uskumatu kui palju kahju nad suudavad vaid ühe ööga teha!

      Delete
    4. Jah, tean. Mõtlesin et keeva veega üle kallamine lihtsam kui pooleks lõikamine :S
      Eestis möllab mingi võõrliik mis õnneks pole veel Hiiumaale jõudnud.

      Delete
  4. Meil jõudsid isegi tuppa, esikusse läbi mingi ava elektrikastis, maja alt järsku? Ei tea. Igatahes tegutsevad rohkem öösel, ära tunned limaste jälgede järgi. Vanasti oli meil koer ja vist sõi ära aga nüüd nägin jälle lima põrandal ja üks hommik pimedas esikus astusin ühele peale, õnneks olid sussid jalas. Käis jõle lärtsakas, mul läks süda pahaks kohe. Õnneks mees korjas laiba üles. Nii et ole õnnelik et veel tuppa pole jõudnud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oo, ma tean seda jäledat tunnet. Me vanas kodus tungisid ka vahel nälkjad kööki. Siin käivad meil aga alati suve alguses sipelgad majas külas. Nemad õnneks nii jäledad ei ole kui nälkjad ja me leidsime nüüd ka väga hea sipelgapüünise seega järgmisel suvel peaks sellest probleemist kiiresti lahti saama.

      Delete
  5. Võta suuremat sorti kilekott,põhja kalla soola ja sinna korja nälkjad, vahepeal raputa neid soola sees, sest nad hakkavad ruttu ülespoole ronima. Parem videvikus ja pimedas toimetada, kui nad välja ronivad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nälkjad tegutsevad jah sel ajal kui me magame ja seega ma ei kujuta ette, et ma öösel kottpimedas aias soolakotiga istuks ja nendega tegeleks :D.
      See nälkjamürk, mida me kasutame toimib väga hästi, aga see võib Jostenile ohtlik olla ja sellepärast ma ei julge seda igale poole panna. No ja on ka ohtlik siilidele kes nälkjaid söövad, aga siile on üldse looduses nii väheks jäänud, et nende pärast ma väga ei muretse... kuigi eks üheks põhjuseks miks neid nii vähe on ongi see, et nad söövad mürgitatud nälkjaid ja surevad ka ise läbi selle :(.

      Delete