Monday, 6 September 2021

LAPS LÄKS KUUENDASSE KLASSI

Gretal algas täna kool (tegelikult käis ta juba eelmisel nädalal kahel korral korraks koolis, ühel korral koroonatesti tegemas ja teisel tunniplaani kätte saamas). Sel aastal ei olnud mul talle kooli alguseks mitte ühtegi asja vaja osta. Koolivorm ja kingad on kõik veel parajad, kirjutusvahendid ka veel eelmisest aastast olemas ning kogu ülejäänud kraami saavad nad koolist tasuta (peamiselt siis vihikud ja päeviku, sest muud neil polegi vaja).

Meil on viimasel paaril nädalal olnud selline natuke õnnetu ilm. Ei ole olnud külm või otseselt vihma sadanud, aga lihtsalt selline hall ja igav. Ja nüüd, nagu kiuste, läks ilm just kooli alguseks äkki väga palavaks!!! Taevaisa oleks võinud need kuumad ilmad siiski lastele viimaseks koolivaheaja nädalaks kinkida, mitte nüüd kooli alguseks, aga noh on kuidas on. 
Greta tuli just koolist koju koolipluus läbimärg, aga laps ise väga õnnelik.


Gretal algas teine aasta põhikoolis ja ta läks eesti mõistes 6.klassi (Inglismaal Y8, ehk siis juba üheksas kooliaasta).

6.klass toob endaga taas kaasa üsna suuri muudatusi. Seda me teadsime juba eelmisel aastal, et alatest 6.klassist hakkavad lapsed matemaatikas, teaduses ja emakeeles õppima eraldi tasemegruppides ning prantsuse keelele lisaks hakkavad nad õppima veel ühte võõrkeelt (saksa või hispaania)

Need õpilased, kel emakeele, matemaatika või teaduse teadmised on alla soovitud taseme, või nad on hädas nende ainetega, nemad teist võõrkeelt õppima ei hakka. Nemad saavad teise võõrkeele asemel lisatunde mahajäänud põhiainetes. 

Teiseks suureks muutuseks on aga ka see, et alates 6.klassist ei õpi õpilased ka ülejäänud tundides enam oma vana klassi õpilastega koos, vaid lapsed on ka nendes ainetes teiste klassidega ära segatud ning paljud aineõpetajad on nüüd samuti uued. Ehk siis Gretal on nüüd IGAS tunnis erinevad õpilased (ja paar vana klassi last ka). Ainult klassijuhatajatundides saab vana klass täies koosseisus kokku (ehk siis kord päevas).

Eelmisel aastal sai Greta, vaatamata koroonale ja lockdownile, väga headeks sõbradeks oma klassi seitsme tüdrukuga. Kõik uued tüdrukud keda ta varem ei tundnud. Ongi selline suur tüdrukute grupp kes kõik koos suhtlevad ja kokku saavad. Nendest kahega käib ta veel eriti tihedalt läbi. Nüüd on aga nii, et ühega neist kahest käib ta vaid kehalises koos ja teisega ei ole tal mitte ühtegi tundi peale klassijuhatajatunni koos. 

Kui ma sellisest muutusest esimest korda kuulsin, siis MINA olin kohe kindlasti sellepärast palju rohkem mures, kui Greta või ta sõbrannad, sest mulle on minu kooliajast ikka nii sisse juurdunud see mudel, kus üks klass püsib enam-vähem samas koosseisus kooli algusest kuni lõpuni välja koos. 

Greta algkooliaastate jooksul olen ma küll juba harjunud sellega ja täielikult pooldan nii klasside segamist, kui ka õpetajaga iga kooliaastaga vahetumist, aga sellegipoolest tundus mulle nüüd see järjekordne täielik klasside pea peale pööramine natuke hirmutavana. Samas siinsete laste jaoks ei ole sellised muutused midagi uut ja seega ei paista nad muutustest liialt heidutatud olema isegi siis, kui nad selle käigus ei saa enam igas tunnis oma parimate sõbrannadega koos olla (loomulikult on ka lapsi, kes nendest muudatustest rohkem häiritud on, aga suurema osa jaoks ei tekita see siiski mingeid erilisi probleeme). Ühtlasi annab selline klasside segamine veelgi rohkem võimalusi uute tutvuste ja sõpruste loomiseks.

Järgmisel kooliaastal küll uut segamist ei tule ja kõik õpilased õpivad igas aines samas koosseisus kui sel aastal, aga siis 8. klassis hakkab iga laps nagunii õppima põhiainetele lisaks vaid neid aineid, mis nad ise põhikooli lõpueksamiteks välja valivad ja seega jaotuvad õpilased vastavalt sellele taas eraldi gruppidesse. 

Tunde on neil endiselt iga päev kokku 5, nagu ka kõigil ülejäänud põhikooli õpilastel ja tunniplaan on kahenädalase tsükkliga. Greta koolis on reede raha kokkuhoidmise tõttu lühem ja nad saavad kella kolme asemel koju kell 13.30.

Greta 6.klassi tunniplaan (igal lapsel on erinev)

Sel aastal on neil kahe nädala peale kokku selline number ainetunde:

Sulgudes on eelmise aasta tundide arv

6 Teadus (keemia/füüsika/bioloogia) (6)
6 Matemaatika (6)

5 Emakeel (7, üks nendest raamatukogu tund)
1 Raamatukogu tund 
3 Prantsuse keel (4)
3 Saksa või hispaania keel (0)
3 Ajalugu (3)
3 Geograafia (3)
2 Kunst (2)
3 Disain ja Tehnoloogia (3)
4 Kehaline kasvatus   (3)
2 Muusika (2)
2 Arvutiõpetus (2)
2 Filosoofia, eetika, usuõpetus (2)
2 Draama (1)
1 Kodanikuõpetus (1)

Ehk siis võrreldes eelmise aastaga on neil ühe tunni võrra vähem emakeele tunde, üks tund vähem prantsuse keelt, aga lisaks 3 tundi saksa keelt (Greta hakkab saksa keelt õppima). Kehalist kasvatust on üks tund rohkem, aga selle asemel ei ole enam eraldi tantsutundi. Greta arvab et see on siiski olemas, aga lihtsalt loetud kehalise alla. Draama tunde aga sel aastal jälle ühe asemel kaks.

Nüüd jääb vaid loota, et koroona taas koolielu ära ei riku. Praegu ei ole vähemalt Greta koolis maskid kohustuslikud, küll aga soovituslikud koridorides. Õnneks nad koridorides liiguvad vaid õue ja pärast õuest jälle tagasi klassidesse, seega need kes maski kannavad saavad seda üsna lühikest aega teha. 

Loomulikult olenevalt olukorrast võivad kõik reeglid aja jooksul muutuda.

Greta teatas rõõmsalt, et neil oli täna ka esimest korda assembly aulas olnud, nagu see tavaliselt peakski olema, aga kogu eelmise kooliaasta jooksul ei saanud õpilased koroona tõttu kordagi aulasse koguneda. Praeguste andmete kohaselt peaks sel aastal ka kõik huviringid toimuma hakkama, koorilaul ja üldse laulmised kaasa arvatud ja ma tahan südamest loota, et see ka nii saab olema.

Mis puutub laste vaksineerimisse, siis Inglismaal anti just teada, et teadlased ei soovita siin terveid 12-15aastaseid lapsi vaksineerida. Vastav artikel SIIN (Eesti lehed loomulikult sellist uudist ei kajastanud, kui muidu tõlgitakse küll igasugu mõtetuid uudiseid pidevalt Inglismaa kohta). Valitsus tahab küll seda teadlaste otsust ümber lükata ja arvata võib, et lõpuks lükkabki, aga eks siis need vanemad, kes oma lapsi vaksineerida tahavad, saa selleks õiguse ja rahu majas.  

Lõpetuseks kaks pilti sellest, kuidas Josten õhtuti meie vahel diivanil mõnuleb.




12 comments:

  1. Ilusat kooliaastat!
    Meil siin tähendab kuues klass paari uut õpetajat - üks korralise vahetumise asjus, teine pensionile läinud õpetaja asemik - ja ühiskonnaõpetuse tundi, mida varem pole olnud. Kujutan ette, et see võib olla midagi kodanikuõpetuse sarnast. Tunnijaotus käib nädala kaupa, nädalas on 5 eesti keelt ja kirjandust, 5 matemaatikat, 4 prantsuse keelt, 3 inglise keelt, 2 ajalugu, 2 loodusõpetust, 2 kehalist kasvatust, 2 tehnoloogiat, 1 muusika, 1 kunst, 1 ühiskonnaõpetus, 1 inimeseõpetus, 1 klassijuhatajatund. On kahju, et meil on arvutiõpetus ainult algklassides, aga mul on väga hea meel, et vähemalt kehalist kasvatust on üks tund vähem kui eelmisel aastal, 3 kehalist nädalas oli kaugelt liiga palju.

    Sarnast, aga teaduslikumast seisukohast kirjutatud laste vaktsineerimise teemalist artiklit jagas hiljuti üks mu arstist tuttav, kes täiskasvanute vaktsineerimist toetab vägagi. Eesti valitsus aga keksib jalalt jalale ja kisab, et kõik olgu vaktsineeritud... oeh.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh!

      Kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus jne on siin tegelikult kõik ühe tunni all mille pikem nimi on PSHE + RSE + Citizenship. PSHE on omakorda lühend personal, social, health and economic ja RSE relationships and sex education. See tund on õpilatel juba algkooli algusest peale, aga teemad siis vastavalt õpilaste vanusele igal aastal :). Ma ei teagi miks ta tunniplaani vaid Citizenship-ina on kirja pandud.

      Huvitav, miks teil arvutiõpetus vaid algklassides on? Samas see vist taas sõltub koolist? Siin algab arvutiõpetus juba 5-aastastel ja kestab 7.klassini välja ning sealt edasi vaid sel juhul, kui sa valid arvutiõpetuse üheks lõpueksami aineks.

      Delete
    2. Meil on jah inimeseõpetuses suhtlemine, tervislikud eluviisid ja sex education (millel eestikeelset mõistlikku nime nagu polegi, kui ma oma laste õpitavast lähtun). Ühiskonnaõpetust on üks kord kuuendas ja teine kord üheksandas klassis, seal räägitakse valitsusvormidest, kohtusüsteemist, maksudest ja muust taolisest.
      Informaatika on riiklikus õppekavas üldse valikõppeainena kirjas, vähemalt nii lugesin mina selle välja. Meie koolis on igasugused lisa-õppeained niiehknii piiratud, sest võõrkeeli on hädavajalikust rohkem ja nad algavad varem. Muidu sõltub koolist jah, kui esimene võõrkeel algab 3. ja teine 6. klassis nagu tavaliselt (meil vastavalt 2. ja 4. klass), siis mahub sinna kõrvale igasugust muud õppimist paremini.

      Delete
  2. Ilusat uut kooliaadtat 🙂
    Soomes läksid lapsed pea kuu aega tagasi kooli, seega naljakas lugeda, et kuskil alles kool algab.
    Ma lasin oma 13 aastase vaktsineerida. Ta ise tahtis ka. Teine syst alles 2 kuu pärast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, Soomes algab alati kool juba augustis. Meil algab augustis alles suvevaheaeg :D :D (õigemini küll juuli lõpus, aga see vaid paar päeva enne augusti).
      Ilusat kooliaastat ka teile! Loodetavasti ei hakka Covid seda taas rikkuma.

      Delete
  3. Vahvat kooliaastat G'le.
    Minu laste koolides algas see kooliaasta samamoodi nagu kõik eelnevad, st õppalajuhataja ei suutnud koostada õigeks ajaks (arvutiprogrammiga) tunniplaani!!! Lihtsalt mõistus tõrgub uskumast, et sama jama igal aastal. Võiks eelnevast aastast õppida. Lapsed olid sellest selgelt häiritud (mina ka...sest igal eelneval õhtul teada saada, kuidas järgmist päeva korraldada ja ühildada vanemate töö-eluga, ärritab ka kõige organiseeritumat inimest). Poiss selgitas, et nende koolis ei taha õpetajad esimesi tunde!!! Tütre koolis vähemalt saadi esmaspäeval tunniplaan paika, loodame, et muutusi ei tule...kõige suurem hirm oli, et reedeks pannakse 7-8 tundi ja kõik rasked ained (matemaatika, keemia ja füüsika), nagu eelmisel aastal. Lapsed eelistavad, et vahepeal on midagi kerget ka nagu muusika, käsitöö vms.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kerget kooliaastat ka sinu lastele ja sulle endale!

      See on küll uskumatu, et kooli juhtkond ei suuda isegi tunniplaani kooli alguseks koostada!!! See ju ei ole häiriv ainult õpilastele ja vanematele vaid ju kindlasti ka aineõpetajatele. Ma ei kujutaks siin sellist asja kuidagi ette. Tekkib küsimus, et kui juba tunniplaani koostamine mitu aastat üle jõu käib, siis kuidas üldse ülejäänud koolijuhtimisega hakkama saadakse.

      7-8 tundi päevas tundub hullult suure koormusega, seda enam, et eestis on ju iga aine veel kõigele lisaks NII paksult materjali täis. Palju veel selliseid asju, mis suures pildis tähtsust ei oma, aga lapsed peavad ikka pähe õppima. Teil ju vist pole ka tunnist lõunatundi, et natuke hinge tõmmata või mõne hobiga natuke tegeleda. Loodan, et nad siiski su tütrele ei pane kolme rasket ainet päeva lõppu ei pane.

      Delete
  4. Ilusat kooliaastat teile!

    Väga põnev oli ülevaade ainemahtudest.
    Kohe huviga kõrvutasin meie 6.klassi lapse tunniplaani G omaga.
    Meie koolis on 6.klassis selline hulk tunde (arvestasin ka 2 nädala mahu, et oleks võrreldav :)

    Teadus (keemia/füüsika/bioloogia). Meil on loodusõpetus: 6
    Matemaatika 10
    Emakeel (sisaldab ka kirjandust) 10
    Raamatukogu tund 0
    Prantsuse keel 8
    Inglise keel 6
    Vene keel 6
    Ajalugu 4
    Geograafia 0
    Kunst 2
    Tööõpetus 4
    Disain ja Tehnoloogia 0
    Kehaline kasvatus 4
    Muusika 2
    Arvutiõpetus 0
    Filosoofia, eetika, usuõpetus 0
    Draama 0
    Kodanikuõpetus (meil on inimeseõpetus) 2

    Meie koolis algavad kunstiajalugu, geograafia ja bioloogia 7. klassist, muud teadusained kaheksandast.
    Siit joonistubki välja, et Eesti harisusüsteemis on ainetundide maht klasside edenedes kasvav ja väga suur. Kui teil tekib vanemates klassides juba spetsialiseerumine, siis meil ainult maht ja koormus kasvab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ilusat koroonavaba kooliaastat teile ka :)

      Aitäh oma lapse tunniplaani jagamast! Mul samuti huvitav lugeda.
      Ma kujutan ette, et nii paljude tundide puhul on päevas kindlasti rohkem ainetunde kui vaid 5, nagu meil.
      Mida teil tööõpetuses tehakse? Kas see ei ole enam-vähem sama kui meie Disain ja Tehnoloogia? Meil kuulub selle aine alla 3D disain (metallitöö), graafika, tekstiil ja mood ja toit ja toitumine. Ja ma kujutan ette, et loodusõpetus on ehk nagu geograafia ja natuke bioloogiat ehk?
      Siin on kõik need ained, mida Greta praegugi õpib, koolikavas kohe kooli algusest peale, ehk siis keemiat/füüsikat/bioloogiat, ajalugu ja geograafiat õpivad juba ka 5-aastased lapsed. Emakeel ongi osaliselt kui kirjandustund kus kirjutatakse kirjandeid ja analüüsitakse raamatuid/jutte ning grammatikat õpitakse samal ajal kõige selle käigus.

      Ma arvan et kõige suurem erinevus ongi vist see, et samal ajal kui siin sama vanad lapsed õpivad nii mõneski aines palju raskemaid asju kui sama vanad lapsed Eestis, siis kuna ainetundide materjalid on väga konkreetsed ja ei ole paksult igasugu tähtsat ja vähem tähtsat infot täis, siis seda infot ei ole nii koormav õppida/omandada. Samuti kuna, eriti just algkoolis, on üks teema pea kõigis ainetes läbiv, siis on seda huvitavam õppida ja see jääb kergemini meelde.

      Tegelikult õpib Greta ju juba praegu neid asju mida tal läheb põhikooli lõpueksamites vaja ja põhikooli lõpus teevad nad keskmiselt 10-s aines eksamid (Eestis vist nii palju eksameid ei ole). Oma valituid aineid (põhiainetele (matemaatika, emakeel, teadus) lisaks) hakkavad nad õppima 8.klassis ja õpivad neid kaks aastat. Ehk siis maht on üsna suur ja need eksamid on väga tähtsad. Ja kui nad valivad üheks aineks kasvõi kehalise kasvatuse, siis ka see aine on väga mahukas ning sisaldab nii anatoomiat, kardiovaskulaarsüsteemi struktuuri ja funktsiooni, füsioloogiat jne. Ei ole tegu niisama ringi jooksmise ja harjutuste tegemisega :) Ehk siis aineid õpitakse minu meelest palju rohkem süviti, kui ehk samu aineid Eestis, aga tunniplaani üle ei koormata. Ainetunde jääb ühe päeva kohta ikkagi vaid 5. Seda ma aga ei tea, kui pikad päevad gümnaasiumi õpilastel on, sest nende programmid on omakorda täiesti teised ja nemad õpivad vaid 3 ainet.

      Delete
    2. Meie lapsel on päevas ainetunde tõesti rohkem kui teil, tema päevad kõiguvad 6-8 tunni vahel.

      Mis nüüd tööõpetusse puutub, siis see on kindlasti kõige stagneerunum osa Eesti haridussüsteemis. Meie koolis tähendab see tüdrukutele õmblemist, tikkimist, kudumist ja heegeldamist ning poistele puutööd. Valida lapsed ise ei saa, kas lähevad puutöösse või hakkavad tikkima, see on soopõhiselt määratletud. Lisaks on tüdrukutel koormus sellest tulenevalt meeletu, ega need meetritepikkused sallid, kindad, sokid, kleidid, põlled tunnis ei valmis, need tuleb kõik päris lühikese aja jooksul kodus valmis toota.
      Disain ja tehnoloogia oleksid just need, mida lapsed tegelikult õppida ja katsetada sooviksid, see paneb nende silmad särama ja on ka tavapärases elus kasulikud. Loomulikult on muhutikand ilus, aga kui palju on neid tüdrukuid, kes reaalselt seda hilisemas elus tegema hakkavad, tõenäoliselt mitte palju.

      Just need ajaga kaasas käivad õppekava osad on teie puhul need, mis nii inspireerivad tunduvad :)

      Delete
    3. Meie lapsel on tööõpetuses lisaks puu- ja metallitööle ka kokandus, mida kõik alati väga ootavad.
      6. klassi loodusõpetus ja üldse teise kooliastme loodusõpetus on hästi jabur. 4. klassis õpivad nad loodusõpetuses geograafiat, astronoomiat ja anatoomiat, 5. klassis muuhulgas ka keemiat ja füüsikat, aga 6. klassi põhiteemaks on Eesti loodus, aialoomad, metsataimed jne. See on tegelikult kõige lihtsam (sest ei ole abstraktne, vaid on käegakatsutav) ja võiks olla 4. klassis, aga näedsa...
      Kehalises kasvatuses on meil põhirõhk ringijooksmisel. :( Aga emakeeles-kirjanduses tehakse draamaõpet ja loovkirjutamist ja igasugust muud asja, mida keelega teha saab, nii palju, kui tundide maht võimaldab.

      Delete
    4. Rebane, ma mäletan veel oma kooliajast kuidas mu ema minu käsitöötunniks kindaid ja kampsuneid kudus ning kindad pandid isegi hiljem laste Loomingumajja näitusele välja :D :D
      Õpetajad ju saavad kindlasti ise ka aru, et osadel lastel aitavad emad need tööd ära teha, aga vaevalt keegi sellisele lapsele halba hinnet paneb. Pigem ehk saavad nõrgema hinde just need lapsed, kes ise pusivad ja teevad nii palju kui suudavad. Tegelikult peaks ju vastupidi olema.

      Reet, tore et teie koolis see tööõpetuse asi tänapäevasemalt toimib (eeldan, et puu- ja metallitööd teevad ka tüdrukud), aga siit tuleb taas välja see kui suured on erinevused kooliprogrammides ja selles, kuidas mingi kool oma tööd organiseerib. Minu arvates oleks õiglasem, kui üks seadus kehtiks kõikidele õpilastele olenemata koolist ja et kõik lapsed (nii poisid kui tüdrukud) saaks tööõpetuses teha erinevaid alasid.
      Gretal on sel kooliaastal kehalises, nii poistel kui tüdrukutel, 13 erinevat spordiala millele nad keskenduvad (poiste ja tüdrukute omad erinevad natuke). Saab näha kas nad neid kõike ka teha saavad, aga ehk õnnestub. Sel nädalal oli neil näiteks esimene tund kooli jõusaalis kus nad erinevate masinatega tutvust tegid. Gretal olid järgmisel päeval lihased täitsa valusad nii et paistis et tegi korraliku trenni :)

      Delete