MEIE SUVEPUHKUSE ALGUS

Eelmine nädalalõpp oli meie jaoks täis võrratuid elamusi. See oli meie selle suve puhkus ja ühtlasi ka meie pulma-aastapäeva kingitus meile endile. Tavaliselt ühte ööd kodust eemal just suvepuhkuseks ei nimetata, aga kuna välismaale sõit on hetkel nii keeruliseks ja kalliks tehtud ning Petel ei tasu vaid Inglismaal puhkamiseks töölt vabu päevi võtta, sest  see ei oleks kaotatud raha väärt, siis olimegi sunnitud leppima vaid nädalalõpu puhkusega.

Oh kuidas ma tahaks, et ma suudaks kõik need elamused siia kohe ruttu kirja panna enne, kui emotsioonid vaibuvad ja uute sündmuste materjal peale tuleb, aga selleks, et seda saavutada, oleks mul võlukeppikest vaja. Mul on nimelt telefonis hetkel üle 600 pildi mis nüüd kõik sorteerimist ja töötlemist vajavad, enne kui ma nad blogisse ülesse saan panna. Sellele lisaks on mu arvuti kõvaketas nii täis, et mul ei mahu need pildid enam arvutisse ära (mu iPhotos sisaldab hetkel 35 065 fotot!!!).

Pusingi nüüd siin tasapisi ja proovin osasid vanu fotosid eest ära kustutada, et uutele ruumi teha ning samaaegselt proovin siis ka uusi postitusi blogisse kirjutada.

Sellest kuidas meil nii tore nädalalõpp õnnestus organiseerida kirjutan ma lähemalt mu järgmises postituses. Praegu näitan ma teile vaid paari pilti ühest väikesest Inglismaa linnakesest kus me ööbisime.

Sõit sinna kestis meie kodust umbes 2 tundi (143km).

Tegu on ühe väga, väga vana linnaga, mille nimeks on MALMESBURY ja mis asub Inglismaal Wiltshire maakonnas.

See on üks vanemaid linnu Inglismaal. Kuna siin asub mitmeid mageveeallikaid, siis juba rauaajal asusid siia inimesed elama ja ehitasid kindluse. Anglo-Saxonite ajal (alates aastast 410) ehitati siia klooster mis sai ruttu kuulsaks kui 'õppekeskus'. Raua-ajal püsti pandud kindlus osutus hiljem aga heaks kaitseks viikingitega sõdides. 

Tänapäeval on Malmesbury kuulus eelkõige just seal asuva 675-ndal aastal ehitatud kloostri tõttu. Sellest kloostrist kirjutan ma natuke rohkem hiljem. 

Aastal 1066 oli Malmesbury üks tähtsamaid linnu Inglismaal ja sellepärast asub nüüd selle linna piirides üle 300 kaitseasluse hoone (listed buildings -Grade I ja Grade II). Seda on rohkem kui üheski teises Inglismaa linnas.

Siit mõned pildid 

Malmesbury klooster (Malmesbury Abbey)

Meie sõitsime sinna linnakesse sellepärast, et seal asus meie öömaja. Sellest öömajast teen ma eraldi postituse, sest see oli lihtsalt VÕRRATU kOHT koos IMELISTE INIMESTEGA ja vajab kohe kindlasti eraldi postitust. Meie öömaja asus kohe kloostri kõrval. Tegelikult oli see kunagi ammu osa kloostrist, aga sellest ka juba mu järgmises postituses.

Kuna me võõrustajad teadsid, et me jõuame kohale kella 4-ks (me tegime teel sinna väikese peatuse Swindon-is, kus me käisime natuke uudistamas outlet ostukeskuses), siis parkisimegi Malmesbury jõudes kõigepealt auto öömaja juurde ja läksime võõrustajatele tere ütlema. 

Meie öömajal olid sellised suured väravad

Ja siit vaid üks väikene pilt selles, milline vaade meile majale lähenedes kõigepealt avanes.

Kui meile oli ära näidatud kus me tuba asub ja tehtud maja peal väikene ekskursioon, siis otsustasime minna linna peale jalutama ning õhtust sööma. Võõrustajad soovitasid meile paari kohaliku restorani ja me valisime algul välja pubi nimega 'The Whole Hog'. Panime telefoni teel laua kinni ja kuna meil oli veel küllalt aega õhtusöögini, siis kõigepealt uudistasime meie võõrustaja aias ringi ning alles siis läksime linna peale jalutama. 

See oli see pubi kus me algul sööma oleks pidanud, aga kuna me leidsime linna peal jalutades ühe palju ilusama koha söömiseks, siis tühistasime oma broneeringu. 

See pubi nägi ja lõhnas natuke liiga palju õlle järgi ja oli lärmakaid inimesi täis ning kuigi restorani osa oli eraldi ruumis, siis seegi osa ei näinud just eriti ahvatlev meie jaoks välja. 

Kohe pubi lähedal asus aga üks Itaalia restoran mille menüü ja miljöö meile palju rohkem meelt mööda oli ning läbi mingi ime õnnestus meil sinna ka kohe vaba laud saada, Kõikidele teistele, kes peale meid restorani tulid või helistasid, öeldi et esimest vaba lauda on võimalik alles kella 21.15-ks saada (me istusime kohe baarileti juures ja seega kuulsime igat telefoni kõnet).

Me jäime oma õhtusöögiga VÄGA rahule. Eriti veel Pete!

Peale sööki jätkasime oma jalutuskäiguga, sest me polnud jõudnud veel selle väikese linnakesega korralikult tutvuda ning kell oli ka alles 7 õhtul.

Selliseid erinevaid kujukesi nägime linna peal üsna mitmeid. Pärast tuli välja, et neil oligi linna peale igale poole erinevaid hernehirmutisi püsti pandud ja inimesed said neid siis üles otsida. Neil oli selleks kohe eraldi kaart olemas, aga kuna kell oli palju, siis oli turismibüroo juba kinni aga meil õnnestus nii mõnigi hernehirmutis ka ilma juhisteta ülesse leida. Või noh õigemini need jäid meile lihtsalt jalutades ette :D

Kaks elusat 'hernehirmutist' :D

See oli osa veskihoonest, aga me ei jaksanud enam veskit lähemalt uudistama minna. Tegelikult ega ma ei teagi, kas seal oli midagi rohkemat uudistada, sest me ei läinud võlvi alt sisse. Võib-olla oli tegu lihtsalt elumajaga, mis asus vana veski majas ja sellepärast siis ka selline nimi. 

Imetlesime niisama jõe Avonil ujuvaid luikesid ja pardikesi.

Muideks The River Avon tähendab tõlkides River River ehk siis jõgi Jõgi, sest sõna Avon on tulnud kõmri sõnas AFON ja tähendab jõge.

Paar toredat sildikest ka. 

Meil nimelt ei ole enam maskid kohustuslikud, aga osa poode või asutusi siiski soovitavad maskikandmist. Loomulikult tehakse seda meil, nagu inglastele ikka omane, üli viisakalt ja heatahtlikult :D

Veel paar tee peal leitud hernehirmutist.

Kloostri endine külalistemaja 'The Old Bell Hotel' pärineb juba 13. sajandi algusest. Hoonet laiendati ja muudeti 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses ja alates 1530 aastast kasutati seda William Stumpe riidetehasena (mingil ajal oli William Stumpe ka kuulsa kloostri omanik). Tänapäeval toimib see hotellina ja väidetavalt on tegu Inglismaa vanima hotelliga. Ma oleks tahtnud seda hotelli ka seest näha, ukselt piiludes nägi väga ilus välja. Vaatasin just internetist ja sain kinnitust, et tegu on imelise kohaga.

Siis jõudsimegi oma jalutuskäiguga tagasi kloostri juurde. Ma ei hakka siia kogu kloostri ajalugu ümber tõlkima, sest kuna on tegu väga vana ehitisega siis loomulikult on selle ehitise ajalugu samuti väga kirev ja sündmusrohke, aga panen mõned pildid ja paar tähtsat märget, sest see klooster on ka meie majutuskohaga väga tihedalt seotud.

Kunagi oli see klooster kolm kord suurem kui praegu ja kattis ka maa-ala kus meie ööbimiskoht asus. 

Seda küll keegi täpselt ei tea, aga jutud käivad, et aastal 1542 lõi välk kloostri torni mille tagajärjel üle poole kloostrist hävis. Ehk siis just see pool, kus meie öömaja praegu asub. 

Pildid siit 

Siit on hästi näha mis osa kloostrist on hävinud ja mis veel tänapäeval püsti.

Klooster on ka tähtis selle poolest, et sinna maeti aastal AD 941 Inglismaa esimene kuningas, Æthelstan.

Ja olimegi ringiga tagasi meie öömaja juures

Ma loodan nüüd kuskilt ekstra aega ja arvutiruumi näpata, et kiiresti ka järgmine postitus meie ööbimiskohast valmis saada. Kuna mul on nii palju imelisi pilte, siis ma juba tean, et nende sorteerimine ja töötlemine ei saa kerge olema, aga ma proovin tubli olla.