Wednesday, 15 March 2017

LASTE LINN-ÜKS ÜTLEMATA ÄGE KOHT EELKÕIGE LASTELE, AGA KA TÄISKASVANUTELE!

Juba pikka aega on meil olnud plaanis minna Londonis sellisesse kohta nagu KIDZANIA

Kidzania on õppe- ja meelelahutuskeskus 4-14 aastastele lastele, aga kõige parem on seda kohta vist iseloomustada kui LASTE LINNA, kus lapsed saavad läbi rollimängu katsetada-proovida üle 60 erineva päris elu ameti. Ja mitte ainult proovida, vaid neile makstakse nende ametite proovimise eest ka raha (Kidzania raha) mida nad omakorda saavad seal laste linnas erinevatel viisidel kulutada. Eks siis nagu päris elu, aga lihtsalt ainult lastele mõeldud.

Ma ütlen ausalt, et ma ei ole kunagi varem kuskil nii erakordselt fantastilises lastele mõeldud kohtas käinud. Piletid sinna olid üsna kallid (oleneb muidugi millega võrrelda), aga samas minu arvates igat viimastki penni väärt.

Me olime juba eelmisel aastal ühe Greta vana klassiõe perega kokku leppinud, et võtame sinna mineku koos ette. (See pere on ennegi meie juures külas käinud ja kuna kõik pereliikmed klapivad omavahel nii hästi, et sellised koosviibimised pakuvad meile kõigile suurt naudingut, siis ostsustasime just nede kasuks Kidzaniasse minekul) Aeg aga lendas nii kiiresti ning pidevalt oli nädalalõppudel igasugu muid tegemisi planeeritud, kas siis meil või sellel teisel pere, et asi aina venis ja venis. 
Lõpuks otsustasime, et see oleks tore koht kuhu minna Greta sünnipäeval ja serveerisimegi seda sellele teisele perele justkui kutset tulla Greta sünnipäeva sinna veetma koos meiega. Juhtuski nii, et 5 märts sobis hästi ka sellele perele ja nii me Kidzania poole lõpuks 'sammud' seadsimegi.

Koht ise asub Londonis, WESTFIELD ostukeskuses. Tegu on ühe meeletult suure ostukeskusega kus erinevate poodide pindala ulatub kokku ligikaudu 150 000m2, ehk siis umbes 30 jalgpalliväljaku suuruse maaalaga.
Ostukeskuse autoparkla ise oli juba vaatamisväärsus omaette :) 
Õnneks olid igal pool sildid väljas kuhu mingisse poodi (restorani, kinno, Kidzaniasse jne) minnes oleks kõige parem parkida, sest muidu oleks seal parklast juba ainuüksi soovitud kohta minek omajagu aega võtnud. 
Kidzania asub Westfield ostukeskuses suure M&S and Gap-i vahel. Seal kus lennuki nokk seinast välja ulatub.

Kidzania kogemus algabki nii, et sa juskui oled-lähed lennujaamas check-in-i. 
Isegi piletid näevad välja kui päris pardakaardid
(see pilt on internetist võetud, sest ma ei taibanud meie omadest pilti teha)
Ma hoiatan igaks juhuks veel kord ette ära, et selles postituses saab olema hirmus palju pilte. Kahjuks väga palju ilusaid fotosid jääb sellest postitusest välja, sest ma ei saa siia panna pilte kus Greta on koos oma sõbranna ja ta vennaga peal. Seda enam, et nende laste ema on Greta koolis õpetaja. 
Mõne üksiku pildi ma siiski nihverdan siia postitusse sisse, et Gretal oleks tulevikus ikka võimalus vaadata ja meenutada kellega tegu oli, aga suurema osa ilusaid pilte, kas olen välja jätnud või siis näod ära udustanud.  

Sellel pildil on siis näha kuidas inimesed ootavad, et chek-in teha.
See osa saalist nägi täpselt selline välja nagu üks lennujaam välja näeks. Neil oli isegi eraldi immigratsiooni osa. Selle kaudu lahkuti hiljem Kidzaniast. 

Check-in-i oli vaja siis selleks, et igale KidZaniat külastavale inimesele sellised spetsiaalsed natuke kella meenutavad käepaelad külge panna ja lastele algkapitaliks vist nii umbes 50 KidZania raha anda. 
Photo Siit
Nendel randmepaeltel oli mitu otstarvet. Esiteks turvalisus.  Kõik pered või grupid checkiti sisse kui üks ühik, ehk siis kui mõni laps oleks tahtnud niisama sealt Kidzania linnast välja kõndida, siis ta ei oleks seda ilma ta vanemate loata (või inimeste, kellega koos sisse tuldi) teha saanud. Kohe oleks alarm huilgama hakanud. Alarm oleks ka huilgama hakanud, kui keegi täiskasvanud oleks sealt hakanud kellegi teise lapsega välja jalutama. Et sealt üldse välja saada oli vaja ennast välja checkida ja randmepael sisaldas kõiki andmeid kellega tuldi ja mis ajal.

Aeg oli tähtis sellepärast, et pilet Kidzaniasse kehtis vaid 4 tundi. Sa said seal see ka kauem kui 4 tundi olla, aga nelja tunni möödudes ei saanud lapsed enam erinevaid ameteid katsetada.

Lastele olid need randmepaelad ka tähtsad sellepärast, et enne mingi ameti alustamist pidid nad end sisse skännima (skänner näitas kohe, et kas nende aeg on juba otsas või ei) ja pärast töö lõppu ja enne töö eest palga maksmist uuesti välja skännima. Skänniti nii, et selle kella moodi osaga puudutati ühte vastavat vidinat.

Laste linn oli kahe korruseline. Siit on näha linna kaardi koos erinevate kohtadega kus lapsed said erinevaid töid katsetada.
Ma hakkasin siia välja kirjutama milliseid igasuguseid erinevaid ameteid lapsed seal proovida saavad, aga see nimekiri oleks nii pikk tulnud, et ma jätsin ära. Ma eeldan, et enamus teist oskavad nagunii inglise keelt ja seega ma panen SIIA lihtsalt ühe lingi kust te ise saate täpsemalt näha mis ameteid pakuti ja mida täpselt iga ameti juures lastele õpetati.

Kes inglise keelt aga ei oska, siis pole ka hullu, sest järgnevad pildid ja jutt annab teile küllaldaselt hea ülevaate missuguse kohaga tegu on. Greta ja ta sõbrad küll ei jõudnud isegi mitte pooltes kohtades selle 4 tunniga tööl käia (iga töö ei huvitanudki neid), aga esimeseks korraks sellest täitsa piisab. 
Linn nägi välja enam-vähem selline
Sellelt pildilt on näha haigla traumapunkti kus lapsed said õppida ja praktiseerida mida kujutab endast traumapunktis töötamine. Kogu tegevus oli kui päris -see tähendas ka seda, et seal linnas sõitis ringi väike kiirabiauto :) (hiljem piltidelt näete)
Esimene koht kuhu Greta koos oma sõbranna ja ta vennaga tööle läksid oli haigla kirurgia osakond
Välja nägi see selline
Siin skännivad lapsed sisse ja panevad spetsiaalsed mütsid pähe. Need mütsid antakse kõigile lastele kaasa juba 
check in-is 
Iga ameti juures saab korraga tööl olla teatud arv lapsi ja iga ameti eest makstakse erinevat palka. On ka selliseid ameteid kus sa pead ise sissemakse palga asemel tegema. Sissemakse toimub siis KidZania rahas mitte päris rahas :) Näiteks üheks selliseks kohaks oli sokolaadivabrik.

Kirurgia osakonnas näitas doktor neile kuidas maksa siirdamine toimub. Kuidas hapniku anda, kuidas keha enne lõikust puhastada, kuidas lõikust teha ning mida teha kui patsiendi süda peaks äkki seiskuma.
Ega me täpselt ei teagi mida neile seal räägiti, sest meie seisime samal ajal klaasist seina taga ja jälgisime kogu seda lavastust suure põnevusega. 

Siis ühel hetkel koputas kirurgia osakonna uksele kuller (kelleks loomulikult oli ka laps), kes andis noortele arstidele üle doonorikoti milles oli voodis lamavale patsiendile mõeldud uus maks. 
See kõik toimus nii kiirelt ja sujuvalt, et ma ei saanudki algul aru millega tegu ning seepärast ei osanud ka paremat pilti sellest hetkest teha. Seepärast panen siia seega ühe pildi mille ma KidZania lehelt leidsin. 
Kui laste juhendaja oli oma õpetusega ühele poole saanud, siis teatas ta et kallid noored doktorid, teil on nüüd x minutit aega kogu see protsetuur ise läbi viia. Arvestage sellega, et kui te ajast üle lähete, siis sureb patsient ära!

Kuna meist keegi ei olnud seal laste linnas varem käinud ja kuna see kirurgi amet oli lastel esimene töökoht, siis selline käsklus tuli neile algul šokina. Nad ju ei teadnud naist varem kuulates, et nad peavad pärast sama protseduuri aja peale läbi viima ja seega ehmatasid korraks ära, et kas nad üldse enam mäletavad mis järjekorras midagi tegema peab. 

Meid, seal akna taga, ajas laste hetkeline šokk ja segadus vaikselt naeru kihistama. Õnneks me lapsed toibusid üsna ruttu ja asusid kiiresti tööle. Greta sõbranna vend, kes on tüdrukutest paar aastat vanem (kui ma ei eksi siis 10-ne aastane), on super lahe tegelane ja tema siis pani kogu meeskonna kiirelt tööle. 
Meeskond töötas koos imetlusväärselt hästi. Lapsed suutsid automaaselt ilma eelneva kokkuleppeta omavahel ära jagada erinevad töökäigu etapid ja seega ei jäänud keegi 'mängust' välja. 


Siit on näha seda kiirabiautot millest ma eelnevalt mainisin. Siin pildil on auto teel tulekahju sündmuskohale. 
Samal ajal said meie lapsed maksa siirdamisega suurepäraselt hakkama, said oma palga kätte (6 Kidzod) ja astusid järgmise ukse juures olevasse järjekorda. Kohaks siis endiselt haigla, aga seekord beebi hooldus osakond. 

Järjekordadega oli nii, et mõnes kohas pidi natuke ootama ja mõnes kohas said lapsed kohe tööle hakata. Kõige kauem me vist ootasimegi seal beebi hooldus osakonnas. Osa kohti olid muidugi rohkem populaarsed kui teised, aga üldiselt leidus alati mingi koht kuhu sai kas siis kohe või peale lühikest ootamist sisse. 
Ma ei oska öelda, kas olukord on seal alati üsna rahulik või on seal ka vahel pikemad järjekorrad töökohtade juures. Väga hulluks ei tohiks asi minna, sest piletid peab kellaajaliselt ette ära ostma, ehk siis inimeste arv on piiratud. Samas meie käisime seal pühapäeval kell 1 päeval ja siis oli üsna palju rahvast, õhtuks kella 5 ajaks oli koht aga peaaegu tühi. Koht ise on lahti kuni kella 7-ni õhtul. 

Beebi hooldus osakond oli muidugi see koht kuhu Greta kõige rohkem minna tahtis. 



KidZanias liikusid ringi ka professionaalsed fotograafid, kes lastest erinevatel tööpostidel pilti tegid. Fotograaf skännis laste käepaelad kas enne või pärast pildistamist oma masinasse ja pärast oli meil võimalus minna eraldi fotostuudiosse kus me saime kõiki meie lastest tehtud pilte vaadata ja soovi korral ka osta. 




Lastel oli võimalus ka mööda maja seina üles ronida (mägironijad), aga selle tegevuse eest pidid nad oma teenitud rahaga maksma. Meie lapsed ei olnud sel korral mägironimisest huvitatud.

Linnast ei puudunud ka loomulikult tuletõrjekeskus kus kõik väikesed poisid ja tüdrukud said tuletõrjujate rolli katsetada. Selle töö eest palka ei makstud, vaid soovijad pidid ise oma rahakotti kergendama.

Nende rollimäng algas kõigepealt tuletõrjejaamast kus neile anti teada, et linna üks hotellidest on leekides. Noored tuletõrjujad pidid siis endale kiiresti mundrid selga panema ja tuletõrjeautosse hüppama. 



Kui nad sündmuskohale jõudsid (kuhu oli kohale jõudnud ka kiirabiauto) blokeeriti tee mõlemalt poolt ja tuletõrjujad said kustutustöödega alustada. Kiirabitöötajad hoolitsesid samal ajal sündmuskohal vigastatute eest.



Järgmisena läksid meie lapsed hambakliinikusse tööle
Siit näide millised infotabelid iga töökoha uksel olid, kus kirjas kui suur on palk, mitu last korraga tööle saab tulla, mis vanusest alates ja kui kaua üks töö umbes kestab.  Samuti töö üldiseloomustus



Algul arvatavasti selline üldine hambahügeeni tutvustus 
ja siis hakati hambaid välja tõmbama
Iga laps sai ühe hamba välja tõmmata. Ma ei tea millised need hambad seal suus välja nägid (need mis välja tõmmati), aga igal juhul kui need välja tõmmatud hambad patsiendi rinnal olevale paberile pandi, siis nägi see paber verine välja. Siin alloleval pildil on seda vaid natuke näha, sest välja on tõmmatud vaid kas üks või kaks hammast.
Hambakliinikusse tuli lapsi 'piinama' taas fotograaf ja sellelt pildilt on näha kuidas ta lapse informatsiooni käepaelalt  oma telefoni(masinasse) parasjagu skännib. 
Kui lapsed olid hambakliinikus töö lõpetanud ja palga kätte saanud suunasime me (täiskasvanud) nad automaatselt kohe kõrval majas asuvasse riidetööstus taaskasutus vabrikusse sisse. Seal ei olnud parasjagu ühtegi last järjekorras ja seega hea võimalus aja kokkuhoiu mõttes natuke raha juurde teenida. 

See paistis küll täitsa koolitunni moodi töö olevat. Laste näost oli näha, et nad kuulasid väga tähelepanelikult mida naine neile rääkis. Nad kindlasti arvasid, et pärast peavad jälle mingi ülesandega hakkama saama ja seega ei tahtnud ühtegi fakti niisama mööda lasta. Pärast muidugi tuli välja, et nad ei pidanudki seal suurt midagi tegema kui vaid vist ühe materjalide sorteerimise ülesande iPadil.

Siit üks pilt moedisainerite töökohast
Lastel oli võimalus kogeda mida kujutab endast töö mõnes raadiojaamas
Ühel pildil väikesed aknapesijad ja teisel pilt veel paberi taaskasutus keskusest

Lastel oli ka võimalus teha smootit ühes meil väga kuulsas Innocent smooti köögis. Selle töö eest pidid lapsed ise maksma, sest pärast nad arvatavasti said juua seda smootit mida nad seal tegid. Meie lapsed seal ei käinud


Häasti vägev nägi välja TV stuudio kus lapsed said olla saatejuhtide rollis. 
Nagu välja nagu päris stuudio
Toidupoes said lapsed olla nii ostjad kui müüjad. Ostja rollis olevale lapsele anti kätte ostunimekiri ja summa mille piirides ta raha kulutada tohib, ehk siis ostja pidi tegema õiged valikud mis hinnaga ja mis margi asju riiulitel valida.
Sokolaadivabrik

Pilt internetist
Meil siin Inglismaal taas väga tuntud müslibatooni (puuvilja ja pähkli või kuidas iganes seda eesti keelde tõlkida) firma 'Eat Natural' kus lapsed said siis neid müslibatoone valmistada

Selliseid toiduvalmistamise kohti oli teisigi. Näiteks oli seal burgeribaar kus pidi päris rahas 2 naela maksma ja siis said lapsed ise endale burgerit valmistada. Või siis wrap vabrik, kus lapsed ise jahust wrappe tegid ja neid hiljem sõid.

Linnas oli ka hotell (mitte see mida tuletõrjujad pidevalt kustutasid), kus lapsed said olla kas registratuuri töötajad, kliendid või koristajad. Lapsed õppisid töö käigus kuidas klientidega suhelda, erinevate ametitega kaasnevatest kohustustest, koostööd ja tänulikust.
Loomulikult kuulus ühe korraliku linna juurde ka üks korralik jalgpalli staadium kus lapsed said olla nii jalpallurid, golfi mängijad või tantsijad, kui ka spordikommentaatorid. Meiega kaasas olnud poiss käis seal vahepeal jalgpalli mängimas. Staadium oli ka üks vähestest kohtadest kuhu vanemad said sisse tulla ja pealtvaatajad olla (meie seda küll ei teinud).
Meie lapsed proovisid ka mehaanikute tööd

Tööriided selga ja tööle



Kiire rattavahetus

ja jälle paar pilti professinaalse fotograafi poolt
Me pärast ostsime kõik need pildid kamba peale ära, aga kuna praegu on see koodi lipakas, kus piltide interneti kood peal on, selle teise pere käes, siis ma ei saa neid ilusaid pilte siia hetkel lisada. Meile anti ka CD, aga kuna meil kodus ei ole ühelgil arvutil CD lugejat, siis ei olnud meil võimalik neid pilte CD maha tõmmata. 

Kinnisvarabüroo
Mulle meeldisid väga need väikesed lipsuga valged kraed ;)
Vahepeal olid tüdrukud juuksurid. Greta küll väga ei soovinud juuksuri ametit proovida, sest tema oleks tahtnud Poekmon nukufilmi minna tegema. Kuna aga nukufilmistuudio ukse taga oli pikk järjekord, siis ta lõpuks ikka nõustus mannekeeni juukseid kammima nii kaua kui sõbranna vend nukufilmistuudi järjekorras seisis. 




Sel ajal kui lapsed nukufilmi tegid, istusime meie kohviku laua taga ja ajasime teise pere vanematega juttu. Me olime ausalt sellest kohast sama palju vaimustatud kui lapsed, kuigi meie ise otseselt ju ühestki tegevusest või ametist osavõtta ei saanud. See teine paar on selline kellega jutt lihtsalt jookseb nii hästi ja ka Petel on alati mõnus selle pereisaga maast ja ilmast rääkida. Mul muidugi veel eriti põnev, sest kuna Greta sõbranna ema on ju Greta koolis õpetaja, siis mul oli võimalus natuke koolisisestest asjadest ülevaadet saada, kuigi ma tavaliselt temaga väljaspool kooli suheldes proovin vältida kooli teemasid.


Meie tüdrukud aga tegid samal ajal nukufilmistuudios sellise Pokemon filmi
   
Kuna tüdrukud olid üsna palju selliseid töid teinud kus pidi palju keskenduma või paigal istuma, siis nende suur soov oli järgnevaks kulleriteks hakata. See töö meeldis neile nii palju, et nad tegid seda lausa kaks korda järjest.
Töö nägi välja nii, et neile anti kolm kasti kolme erinevasse kohta kohale toimetada. Kui nad olid kasti kohale viinud, siis pidid nad saama oma paberile ka vastuvõtja allkirja.



Selleks ajaks hakkas meil juba 4 tundi täis saama, aga tüdrukutel õnnestus veel ka aknapesijad ära olla. Neile taas väga meeldis see amet. 
Muideks aknapesijatel oli teistest tehtud töödest kõige suurem palk!


See akende pesemine on tegelikult nii super süsteem. Kuna enamus majadel seal on ju klaasist seinad-aknad ja inimesi kes nende akende taga passivad palju, siis loomulikult lähevad need aknad seal ruttu sõrmejälgi täis. 
Ehk ka sellepärast oli aknapesu kohas kõrgem palk, et lapsi sinna meelitada ja majade aknad sedasi pidevalt puhastena hoida. 
Meie lapsed ei pääsenudki sinna varem, sest seal oli alati pikk järjekord, aga kuna meie 4 tundi sai täis õhtul kuskil kella 5 ajal, kui inimesi oli juba üsna vähe, siis hiljem õnnestus tüdrukutel sinna ilma järjekorrata sisse saada. 




Ja sellega saigi laste 4 tunnine tööpäev läbi ja lastel oli võimalus laste linna kaubamajja oma raha kulutama minna.

Tegelikult oli seal linnas ka eraldi laste pank, kuhu lapsed said oma raha hoiule anda ja krediit kaardi lasta teha. Panga kõrval olid ka sularaha automaadid kust nad siis hiljem oma pangakaarditega said oma Kizosi said vajadusele vastavalt välja võtta. Või siis oli neil võimalus kogu oma raha panka panna ja seda seal hoida kuni järgmise KidZania külastuseni. 




Pilt internetist
Pangakaart nägi välja selline
Pilt internetist
Meie tüdukud ei olnud pangakaardist huvitatud. Nemad tahtsid oma raha oma enda käes hoida ja seda pärast poodi kulutama minna.

Poes aga selgus, et ega seal ei olnudki eriti millegi peale seda raha kulutada. Tüdrukutel oli kummalgil 130 kidzot kokku, ehk siis nad oli 4 tunni jooksul teeninud 80 kidzot mida ei olegi nii vähe kui arvesse võtta, et paljudes kohtades oli palk kuskil 6-8 kidzot.

Tüdrukud oma raha lugemas
Lõpuks otsustasin and ühe väikese võtmehoidja osta, sest kõik ülejäänud kraam oli liiga titekas. Poiste jaoks ei paistnud seal üldse midagi olevat. Kui küsisime, siis öeldi, et neil muidu on ikka ka poiste kraami, aga kuna oli juba päeva lõpp siis kõik poiste asjad olid juba ära müüdud.

Greta sõbranna vend otsustaski siis hoopois oma raha KidZania panka panna, aga kuna seal oli palju rahvast ja oleks kaua aega läinud (kaardi printimine jne), siis lõpuks otsustas ta raha lihtsalt koju kaasa võtta ja järgmine kord KidZaniasse tagasi tulles kasutada. 
Gretal jäi ka 50 kidzot järgi järgmiseks korraks. 
Vahepeal helistas Gretale vanaisa Eestist, kes Gretale sünnipäeva puhul õnne soovis.
Enne koju minikut veel ka väikesed jäätised, mida me läksime sööma KidZania teatrisse. Teatris saab vaadata KidZania teatrikooli õpilaste etendusi ja sel ajal kui me jäätis sõime nägimegi me ühe väikese nukuteatri etenduse ära.
Ei läinudki kaua aega kui lastele lõi suhkur pähe ja neil tuli suur tantsimis ja naljatamise hoog peale. Kuna nad aga olid tööd teinud ja vaeva näinud, siis olid nad ka igati ära teeninud ühe väikese tantsu sessiooni tühjas teatrisaalis :)

Sellega me põnev päev lõppeski. Kui ma algul arvasin, et võib olla õnnestub mul vahepeal ka korraks ostukeskuses olevatesse poodidesse põigata (seal ostukeskuses on ka suur Lindexi pood), siis kord kui ma Laste Linnas sees olin, ei tulnud mulle poed üldse meeldegi. Me saabusime KidZaniasse kella 1 ajal päeval ja lahkusime kell 7 õhtul. Koju jõudsime alles kella 8 ajal. Greta oleks pidanud juba ammu voodis olema, seda enam, et järgmine päev oli koolipäev, aga polnud hullu. Ikkagi sünnipäev!

Panen siia lõppu ka ühe KidZania reklaamivideo klipi kust on näha, et lastel on võimalus Kidzanias ka lennuki juhtimist katsetada. Mäletate seda pilti postituse alguses kus lennuki nina ostukeskuse seinast välja ulatus? Vot selles lennukis kogu see õppus toimubki. Me kahjuks ei pannud seda võimalust seal olles isegi mitte tähele, aga järgmine kord võib olla Greta soovib ka piloodi ametit proovida.


EDIT: Tuleb välja, et KidZanias korraldatakse ka ainult täiskasvanutele mõelduid õhtuid :)

Koolivaheaegadel sinna minekut tasub vältida, sest siis on seal väga palju rahvast. Samuti ei tasu sinna kohe hommikul minna, vaid kõige parem aeg ongi vist nii kuskil kella 13.00 alates, sest kuskil 5 ajal on see koht vaat et juba rahvast tühi.
Meie lapsed jõudsid 4 tunni jooksul teha 10 tööd. 

Internetis pakutakse aegajalt sooduspakkumisi Kidzaniasse, nii et kindlasti tasub enne piletite ostmist neid pakkumisi otsida.

11 comments:

  1. Vägev! Lihtsalt vägev! Eestiski võiks selline "mängulinn" olla. Suvel Londonis viin lapselapsed kindlasti sinna.

    ReplyDelete
  2. ÜLIÄGE koht, päris vahva oleks isegi seda külastada :)

    ReplyDelete
  3. Ma ei tea, päris ilma lasteta vist ikka nii vägev ei oleks :) Kui aus olla, siis ega ma ei teagi kas nad laseksid vaid täiskasvanuid ilma lasteta sinna niisama vaatama.

    ReplyDelete
  4. Tänud Sulle vahva postituse eest. Vaatasin juba eelnevalt Kidzania lehte ja sattusin vaimustusse...kahjuks sel korral vist ikka meie plaanidesse ei mahu :( Jääb sügisesse.

    ReplyDelete
  5. Piret, parem jah eraldi reisu peale jätta, sest Kidzania peale läheb ikka kogu päev kirja :)

    ReplyDelete
  6. Mille eest kaasasolev lapsevanem nii palju maksma peab?

    ReplyDelete
  7. Hinnad sõltuvad päevast ja kellaajast. Ma ei tea, minu arvates ei ole täiskasvanu pilet nüüd nii kallis. Meie maksime 18 naela ja keegi meist neljast täiskasvanust ei nurisenud hinna üle, pigem just rääkisime, et see on tegelikult igati oma hinda väärt. Aga eks see olene kuidas kellegile. Üldiselt meil siin ei ole täiskasvanute ja lastepiletitel suurt vahet ei teatris, näitustel või mingis tite farmis, nii et isegi hea et sel korral peaaegu poole odavamat piletit meile pakuti :)

    ReplyDelete
  8. Väga kift koht! Aitäh tutvustamast ja maailmapilti avardamast ;-)

    ReplyDelete