PIKK MUNADEPÜHADE POSTITUS (munadest juttu aga ei tule)

Selle aastased munadepühad veetsime nii nimetatud tervise-puhkusekülas CenterParcs. Puhkuse broneerisime sõpradega (Liina ja Co) juba aasta ette. Mehed tulid sellele mõttele ja nemad valisid aja ja majutuse nii et meil naistel jäi vaid oodata õiget kuupäeva et siis näha mis kohaga ja majaga tegemist on.

Koht ise asus meist umbes 2,5 tunni kaugusel aga kuna olid pühad ja pühade aegne liiklus siis saime üsna palju ummikutes istuda ja sõidu peale läks rohkem aega. Kui me varem kodust välja oleks saanud siis oleks olukord mootoriteedel parem olnud aga me (loe siis mina) olen hommikuti aeglane.

Rentisime kamba peale 4 toalise maja. Maja nägi nii seest kui väljas väga ilus välja. Meil oli oma saun, snooker room ja igal toal oma vannituba, kaks nendest mullivannidega.

Meie magamistuba nägi välja umbes selline. Lillevaasi voodi kõrval ei olnud ja kohviga kandikut samuti hommikul voodisse ei toodud, küll aga omlett ja klaas õunamahla.

Esimesel ööl ei maganud meie peres keegi. Greta oli nii ärevil sellest et Oliver temaga ühes majas elab ja et seal nii palju asju on mida teha saab et ta suurest õnnest viskles pea terve öö. Kuna ta magas meiega ühes toas (kuna ta on veel nii väike siis ei saa me teda eraldi tuppa ühe inimese voodisse panna kuna seal ei ole mingeid ääri ja ta kukuks sealt kindlasti öö jooksul mitu korda maha) siis ärkas ta ka selle peale kui me endid voodis liigutasime ja tekiga 'krabistasime' ning kui ta ise vastu võrevoodit läbi une peksis. Mina magan alati esimesed paar ööd uues kohas halvasti kuna mul võtab võõra voodi ja patjadega harjumine aega. Me oleme Petega oma voodi kõvemat sorti madratsiga nii ära hellitatud et võõrsil magades on täitsa häda. Oma voodi vastu ei saa isegi mitte kõige kallima hotelli voodi. Õnneks kolmandaks ööks olime me oma tegemistest nii väsinud et kellegil ei olnud energiat öösel üles ärkamiseks.

Hommikuti käisid meil pardid akende taga sööki nõudmas. Ühel hommikul lapsed toitsid neid natuke aga kui teisel hommikul nad meilt enam midagi ei saanud siis jalutasid nad rahulikult järgmise maja juurde lootuses et ehk sealsed inimesed on lahkemad.

Kui alguses keerles Greta maailm pidevalt Oliveri ümber (seda küll rohkem jutuga kui tegudega) siis üsna pea sai tema lahutamatuks lemmikuks Liina ema, Nana. Vot Nana on selline tegelane kellel on energiat kahe eest ja kes ise lapsi õhutab kivihunnikute ja aedade otsa ronima. Hüpitab ja kiigutab neid ning laseb süles pikalt istuda. Kui tavaliselt on meil issi see kes selliste asjadega tegeleb siis Nana trumpas issi suure kaarega üle :)

Nana algatusel pidime Gretat kõndides hüpitama :)

Center Parcs on puhkuseküla. Küla asub metsas kus inimesed saavad palju värskes õhus olla ja spordiga tegeleda. Külas on eraldi kolm suuremat ehitist millest üks on spa koos kõik võimalikke protsetuuridega, teiseks spordikeskus ja kolmandaks restoranide ja poodide keskus kus asub ka suur ujula. Sellele lisaks on külas järv kus saab erinevaid veesporte harrastada, liuväli ning suurel hulgal võrratuid mänguplatse. Majutus on mööda küla laiali erinevate suuruste ja tegumoega majades vastavalt hinnaklassile. Üldse on külas nii umbes 900 majutust. 

Puhkuse ajal külas autosid ei ole. Reede hommikuti lahkuvad inimesed kes on külas puhkamas olnud nädalaalgusest peale ja kella 3 ajal saavad uued külalised külla sisse sõita. Esmaspäev ja reede ongi ainukesed päevad kui külas autosi sõitmas võib näha. Meil lubati meie maja juurde sõita kella 3 alates. Pidime oma asjad maha laadima ja auto uuesti parklasse viima kuhu me talle uuesti järgi läksime alles esmaspäeva hommikul.

Küla mapp

Sellised nägid välja küla kõige kallimad majad- Treehouse. 'Puumajades' on oma saun (eeslaste jaoks ei midagi erilist siin aga küll), infrapunane saun ja õues asuv hot tub ning mängudetuba koos kõik võimalike viimaste tehnika vidinatega. Seest näevad tõesti ilusad välja aga neil puudub aed (kuhu saaks hommikuti lastekarja jooksma lasta) - samas aga kui sul on ümberringi suur mets siis ega aeda polegi ju tegelikult vaja.

Oma jalutuskäikudel leidsime ka sellise majakese. 

Kuigi maa-ala on üsna suur siis on kõik tähtsamad kompleksid nii ehitatud et vahemaad ei ole rohkem kui 20 minuti kõndimise kaugusel. Mägesid oli aga küll suurel hulgal nii et ronisime pidevalt kas mäest ülesse või jooksime mäest alla. Gretat ei näivad need mäed heidutavat- marssis innukalt nii ülesse kui alla. 

Need kes kõndida ei soovinud nende jaoks käis külas ringi väikene roheline rongike.

Meie käisime sellega ühel korral sõitmas ja meile sattus nii tore rongijuht kes ise kutsus lapsi veduri vilet laskma ja oli nõus ka fotode jaoks poseerima.

Nüüd väike tutvustus asjadest mida külas teha sai. Spordialade nimekiri oli pikk millest sai igaüks ise valida 
endale sobivat ala. Kahjuks küll olid vaid ujumine ja mänguväljakud tasuta ülejäänud kõigi sportialade eest pidi eraldi maksma (ja mitte just odav). Siit mõned neist: vibulaskmine, ratsutamine, golf (lastele ja täiskasvanutele), sulgpall, tennis, lauatennis, squash, racketball, rulluisutamine, keegel (lastele, täiskasvanutele), biljardisaal, puudel ronimine, Quad Biking, laser combat, Paintball, jalgpall, uisutamine, purjetamine, mägironimine, Paddleboarding jne. Väiksematele lastele oli samuti erinevaid tegevusrühmi maalimine, käsitöö, ballet, piraadi mängud jne. 8 aastased lapsed said juba enam vähem kõiki neid asju teha mida täiskasvanudgi.

Siit üks minu lemmik ala mida ma ehk järgmisel korral kui sinna läheme sooviksin proovida. 

Meile hakkas hirmsasti meeldima see traadi otsas sõitmine. Tundus väga lihtne. Saime juba nii kaugele et isegi Liina ema oli nõus osavõtma kuid siis tuli välja et traadi sõit on puudel ronijatele, et kui oled hakkama saanud ronimisega siis on traadi sõit nagu auhinnaks. Kui aus olla siis ma väga kurb selle üle ei olnud kuna ma ei olnud 100% kindel et ma ikka oleks julgenud selle traadi otsas üksinda rippuda.

Liina emale jäi silma et metsas olevad puud olid kõik väga sirged ja mets oli hästi hoolitsetud kuid samas väga ehtne ja looduslik. Ei mingeid ise istutatud lilli või iluaiandust.

Kamba peale käisime pedaalpaadiga (sellist eesti keelset sõna vist ei ole olemas) sõitmas. Nana tuli meie paati Gretale seltsi aga vaevalt ta meie juhtimisest väga vaimustatud oli kuna me ei suutnud Petega kahepeale kuidagi paati korralikult keerama saada. Samal ajal kui Liina oma perega nautis järve vaateid rammisime meie kaldaid. Alles siis kui meil juba küllalt sellest sõidust sai avastasime et kui me paadi käigukangi natuke ülespoole tõstame siis keerab paat palju kiiremini kui kangi vaid vasakule ja paremale lükates. Eks me siis järgmisel korral ole kogenenumad. 

Liina näeb kuidas me taas kallast rammime

Jääväljakut nähes tuli mul kange uisutamise isu peale ja ma tahtsin kindlasti proovida kuidas Gretal uisutamine istuks. Mõeldud tehtud. Panime uisutamise aja kinni, maksime ära ja kui aeg kätte jõudis varustasime end ettenähtud kaitsevahenditega ning astusime jääle. Tegelikult ei olnud tegu päris jääga vaid mingi plastmassist pinnaga. Päris oskajatel ei ole sellise jääl küll midagi peale hakata kuna uisutada sellise võlts jää peal oli pea võimatu AGA algajatele super. Kuna see ei olnud nii libe pind kui päris jää siis suutis Greta täitsa ise püsti seista. Vähe sellest et püsti seista ta isegi suutis peale 20 minutit harjutamist jää peal täiesti üksi üsna pikalt kõndida. Mul kahjuks ei ole selle tõestuseks teile ühtegi pilti näidata kuna Pete läks poole uisutamise pealt oma mägironimist tegema ja seega ei olnud kedagi kes oleks videot või pilte teinud aga kui kellegil on seda kangesti vaja uskuda siis võite Liina või ta ema käest küsida :)
Uisutamine oli talle aga nii väsitav (oli tegelikult juba päevaune aeg ja seljataga pikk hommikupoolik täis jalutuskäike ja muidu tegemisi) et ta jäi peaaegu jääl püstijalu seistes magama. 

Ega see küll mingi õige uisutamine ei olnud, rohkem jääl kõndimine aga vähemalt tean nüüd et lapsel on hea tasakaalutaju ja et me võime teda vabalt kodu lähedal asuvale liuväljale viia. 

Vahepeal oli vaatepilt ikka selline ka

Veel broneerisime Gretale enne puhkusekülla sõitu balleti tunni. Kuna Greta on balletti tantsinud alates sellest kui ta oli 18 kuune siis tahtsin näha kuidas ta erineva õpetaja tunnis käituks ja palju ta kaasa oskaks teha. No ja tegelikult ikka ka sellepärast et Gretale meeldib hirmsasti balleti tantsida ja ma teadsin et tal oleks selle tunni üle hea meel. 

Kui me laupäeval kella 12 ajal stuudiosse jõudsime siis tuli välja et Greta oli ainuke tutu kandja. Ma siis vabandasin kõigi ees et mu laps nii roosa on ja seletasin et kuna ta on juba nii pikka aega balleti tantsinud siis meil ju kodus loomulikult balleti riided olemas. Õnneks siisgi ühel tüdrukul kes nats hiljaks jäi oli samuti balletiriided seljas seega ma eriti selle üle ei põdenud.
Rühmas oli Greta kõige noorem. Temale lisaks oli üks nelja aastane ja viiesed ning üks tüdruk kes sai järgmisel päeval kuueseks. Gretal oli tegelikult juba enne tundi üsna väsinud ja haigutas pidevalt aga õnneks pidas ilusti vastu. 

Mehed käisid ühel päeval mingil gladiaatorite võistlusel kus nad pidid aja peale mööda redeleid ja treppe ronima. Ma ise sel ajal seal kohal ei olnud aga turnimiskoht nägi välja selline.

Nii tore oli näha et sellistest turnimis harjutustest võtsid osa nii täiskasvanud kui lapsed ja nii peenikesed kui ka tüsedamat sorti inimesed. Eriti armas oli näha 8 aastaseid poisse ja tüdrukuid võistlemas täiskasvanutega samal ajal. Kõigil olid küll turvakaitsmed aga siiski väga julge neist hüpata ühelt platvormilt teisele õhus rippudes.

Teisel päeval lasksid meie mehed mööda planku alla. 

Külas oli mitu restorani ja söögikohta, valikut igale maitsele. Need kes väljas süüa ei soovinud nende jaoks oli kohalik toidupood kust sai osta tõesti kõike eluks vajalikku.

Selline nägi välja ostukeskus ja troopilise ujula esine.

Ujulas oli mõnusalt soe vesi, laste poole peal veel eriti supikas. Ujuda sai ka õues. See et vihm samal ajal pähe tibutas ei seganud kedagi.

Kokkuvõttes tegi meist kolmest kõige rohkem sporti Greta. Kõndis palju mäest ülesse ja alla, ujus mitu korda, uisutas, ronis mänguväljakutel ning tantsis balletti. Ühe väikese inimese kohta ikka väga palju kahe ja poole päeva kohta. Magama jäi autos pea kohe kui me koju sõitma hakkasime ja ärkas maja ukse ees, oli täielikult väljapuhanud ja väga, väga õnnelik ja rõõmus-magus nagu mesi. 

Elu esimene Starbucks

Mitte just eriti vaimustatud sellest vahu piimast

Kui tavaliselt Greta räägib ikka Oliverist, nii palju kui ta teda näeb või temast midagi kuuleb, siis peale seda pikka nädalalõppu Liina perega armus ta Oskarisse (7 aastane). Tahtis Oskari käest kinni hoida ja hommikul ärgates küsis kohe kus Oskar on. Kui ma talt siis küsisin et kuidas siis nüüd nii et sa tahad poistega sõber olla kui sa tavaliselt ütled et poisid on jak ja poisid on sinised ja poisid teevad asju eraldi jne (ju nad siis nii lasteaias räägivad oma sõbrantsidega) siis Greta ütles et Oskar on Ok, et tema on hea poiss.
Nüüd kodus olles kui kuskil on mingi pilt kus poiss ja tüdruk peal siis enne oli ikka nii et üks oli emme ja üks oli issi aga nüüd on üks tema ja teine Oskar.

Kokkuvõttes ei olnud ilm just kõige parem aga kurta ka ei saa. Tavaliselt sadas uduvihma hommikul vara aga selleks ajaks kui meie välja läksime oli juba järgi jäänud. Viimane päev oligi kui natuke tihedamalt sadas siis me vaid ujusime ja sõitsimegi tagasi koju seega see ei seganud. Kindlasti kohe tegime CenterParc-is rohkem kui sama ilmaga kodus oleksime teinud.

Selliseid samasuguseid spordi-puhkusekülasid on Inglismaal kokku neli: Cumbrias, Suffolk, Nottinghamshire ja Wiltshire (kus meie olime). Sellele lisaks on veel Saksamaal (4 tükki), Prantsusmaal (4), Belgias (3) ja Hollandis (9), need võib leida siit.

Pete vennapere on Belgia ja Hollandi omades käinud kuna need on odavamad kui kohalikud ja seal on vähem inimesi olnud.

Ma olen kindel et see ei jää meie viimaseks käiguks CenterParc-i

KALTSUMI TEST

Seda, et kaltsum on vajalik inimese luudele teab vist igaüks. Täna aga sain mina isiklikult teada et kaltsum on ka väga tähtis närvi ja musklitööks. Ei ole siis vist ka ime et minu musklid korralikult ei tööta ja peale igat väiksematgi pingutust mitu päeva võtavad aega taastumiseks kuna ma ei ole viimase 4 ja poole aasta jooksul piimatooteid tarbinud. Mul ei ole õrna aimugi mis oleks minu kaltsiumi tase kehas. Ma mingi aeg tagasi küsisin oma perearstilt et kas oleks võimalik seda taset mõõta aga vastus oli et sellist testi ei ole olemas ning kuna ma ei olnud küllalt vana siis mulle ei olnud luumassi mõõtmine samuti ettenähtud. 


Eile vaatasin meie eratervisekindlustuse lehelt erinevate tervisetestide võimalusi ja ühes nendes jäi silma et seal mõõdetakse kaltsumi taset. Nii et selline asi on ikkagi täitsa olemas. Juurde oli veel kirjutatud et see on tähtis mitte ainult luustruktuurile vaid närvidele ja musklitele ka. Nagu ma aru sain siis mõõdetakse seda kas vere või uriinitesti kaudu seega ma ei usu et tegemist on eriti kalli testiga, pean helistama ja uurima. 
Mul on see tase kindlasti nulli lähedane :)

SPORTLIKUD MUNADEPÜHAD

Pikem jutt tuleb järgmises postituses

BONJOUR

Täna tuli Greta lasteaiast koju ühe paberilipakaga. Lähemalt uurides tuli välja et see oli Madame Celine-lt, Greta prantsuse keele õpetajalt. Kuna Greta on nüüd kolmene siis saab ta lasteaias iga kahe nädala tagant tasuta prantsuse keele tunde. Igati peen värk ma ütleks. Kohe nii peen et sellelt lehet ma suur midagi välja ei osanud lugeda kuna enamus teksti oli prantsuse keeles ja mina olen selles keeles nii võhik et ma ei oska isegi järgi hääldada, lugemisest rääkimata. Õnneks et meie issi siiski nii võhik ei ole ja luges mulle ilusti paberilt teksti tõlkides et nad on õppinud trantspordi vahendeid, tundeid (see on pehme, see on kare) ja emotsioone (ma olen rõõmus, ma olen kurb, ma olen OK jne), riietusesemeid, ja pea osasid (kõrvad, silmad, suu jne) ning värve.
Veel oli kirjas mingi laul AINSI FONT FONT FONT, MES PETITES MAINS PIQUENT, SUR LE PONT D'AVIGNON ON VOYAGE ON VOYAGE SUR PONT D'AVIGNON ON VOYAGE TOUS EN ROND, LES AVIONS FONT COMME CA....
Sõnast VOYAGE võin vist järeldada et on tegu mingi reisimis lauluga.

Küsisin siis Greta käest et kas ta prantsuse keele tunnis käinud on ja mis ta asjast arvab aga ta vaatas mulle sellise näoga otsa nagu ta ei saaks minust midagi aru ja ma arvan et ega ta ei saanudgi. Sama käib kindlasti ka prantsuse keele kohta aga noh kui seda tasuta pakutakse siis las õpib. Kindlasti on neil need tunnid väga lõbusad.
Eks ma siis järgmine kord Prantsusmaale minnes lasen lapsel mulle süüa tellida :)

SÜNNIPÄEVA ESIMENE UPDATE - KINGITUSTE LAVIIN

Lõpuks ma siis jõuan nii kaugele et saan siia ehk paar Greta sünnipäeva postitust ka ajaloo tarbeks kirja. Alustame kingitustega. Viimase sünnipäevaga sai Gretale küll selgeks see et tema sünnipäev on märtsis. Kui enne oli veel jutt 5ndast märtsist siis nüüd on laps kindel mis kindel et tema sünna kestab kogu märtsikuu. Kingitusi ja sünnipäevakaarde jätkus vaat et peaaegu igaks päevaks. Iga kord kui uksekella lasti jooksis laps uksele ja sirutas juba käe välja et kingitust vastu võtta. Ma enam sünnipäevadega mingeid norme kellegile peale ei pane kuna kahel rindel võitlemisega läheks ikka väga raskeks seega keskendun jõulukinkide piiramisega ja sünnipäeva jätan rahule.
Üks päev saabus meile selline pakk.

Mul ei olnud algul õrna aimugi kellelt see tulla võis. Minu teada olid kõik kohalikud kes Greta sünnipäevast midagi teadsid juba oma tervitused teele saatnud ja seega ei olnud nagu kedagi enam järgi kes pakki oleks võinud saata. Pakk ise oli imeilusti kaunistatud.

Kui Greta lõpuks koju tuli ja ümbriku avas vaatas meile vastu rukililledega ümbrik

ja ümbriku seest tuli välja kaart mida ma nagu kuskil olin juba näinud. Siis jõudis mulle kohale et tegu Mermaid-iga kelle blogist ma seda kaardi enne olin näinud, vaadake ise siin see on :) Väga äge kaart ja

veelgi ägedam pakkepaber mille sündi saab näha siit. Ma võin teile öelda et päriselus näeb nii kaart kui ka pakkepaber palju ilusamad välja kui ühegi pildi peal. Tõeline kunstiteos. 

Ega Greta küll pihta ei saanud kellelt see kink tegelikult tuli, kuigi ma näitasin talle arvutist Annabeli pilte, aga rõõmus oli ta sellegi poolest. Nii et suured tänud Mermaid-ile meeldiva üllatuse eest!

Sugulastelt tellisime sel aastal puidust autoparkla. Läksime jälle ühise kingi peale välja et vältida 4 väikest kingitust. Gretal oli üks plastmassist parkla juba olemas mis võttis palju ruumi ja mis mulle eriti ei meeldinud ning mille lifti oli nii raske opereerida, et keegi pidi pidevalt last sellega aitama. Kuna Gretale meeldib autodega mängida siis ma arvasin et ehk talle meeldiks midagi sellist. Kui aus olla siis mul võttis üsna palju aega et väljamõelda mida sugulastelt paluda kuna tundus et Gretal on juba kõik võimalikud mänguasjad olemas. Õnneks nüüd, pea kuuaega hiljem, võin tõdeda et kink on läinud asja ette ja et Greta mängib sellega üsna tihti. Veel on sellega see hea asi et Gretal on palju sõpru kes on poisid ja nüüd kui nad külla tulevad on nad sellest parklast väga vaimustatud ja on rõõmsad et Greta juures on autosid millega mängida. Muideks ma olen aga täheldanud et eriti just poiste lemmikuks meie juures on kujunenud puidust mänguköök. Mõned kokkavad seal kuni koju minekuni ja autod jäävad üldse tahaplaanile. Plastmassist autoparkla on aga juba uue õnneliku omaniku leidnud.

Meie üheks kingituseks Gretale oli elektrooniline hambahari mida Greta on juba pikka aega soovinud. Kuna seda saab kasutada alles alates 3ndast eluaastast siis me lubasime talle et kui ta 3seks saab siis saab ka selle hambaharja. Nüüd jõudis siis see aeg lõpuks kätte ja laps oli üli õnnelik. Algul küll keeldus sellega hambaid pesemast kui mootor töötas aga Pete õelaps lahendas selle probleemi meile ära öeldes Gretale lihtsalt et ava suu ja torkas põriseva harja talle suhu. Greta ei teinud sellest mingit suurt numbrit ja tegi mida tüdruk käskis ning peale seda on meil hari igapäevaselt kasutuses.

Siit siis ülejäänud kingid

Ma olin kindel et sain siia kõik kingid 'kirja' aga ikka tuli välja et ühe pehme karumõmmi, mis naabrimehed kinkisid, suutsin  väljajätta ning ühed näovärvid (facepainting) mille saame kätte peale munadepühi. Raha sai ka aga noh see juba otsas seega pilti ei ole ega tulegi :)

Nii et võite ise näha et ega see ikka normaalne ei ole kui üks väike laps üle 20 kingi sünnipäevaks saab aga nagu ma mainisin ei suuda mina enam selle vastu võidelda ja ainukeseks eesmärgiks on et ehk järgmisel aastal õnnestub meil sünnipäev koos kõikide kinkidega ühel päeval maha pidada kogu märtsikuu asemel.

LÕBUSTUSPARGIS

Kuna reedel töötas Pete pool päeva kodust siis otsustasime seda ära kasutada ja ülejäänud ajaga lõbustuspargi külastuse ette võtta. Kuna me elame lõbustuspargile nii lähedal siis oleme me need õnnelikud elanikud kes igal aastal 4 vabapääset parki saavad. See on tõesti super suur säästmine kuna rahaliselt oleks see käik meile 3le maksma läinud peaaegu £80. Eelmistel aastatel on meil alati kaks pääset kasutamata jäänud kuna Greta oli siis veel alla 90 cm pikk ja seega sai sisse tasuta, sel aastal aga juba üle ja seega alles jäi vaid üks pilet mille kinkisime ühele perele. Kui aus olla siis ma ei oskagi öelda kas koht seda suurt summat on väärt või ei. Kui ühe korra peaks ise maksma siis ehk oskaks selle nurga alt vaadata. Lõbustuspargile lisaks on seal ka veel väike loomaaed, väike osa kus farmiloomi saab katsuda, akvaarium (siis selline kus haisi ja troopilisi kalakesi saab vaadata) ning hülged või merelõvid teevad eraldi välis basseinis trikke nii et tegemist küllaga. Samas on kõige väiksematele seal üsna vähe sõite. Sel aastal õnneks pääsesime mõnele uuemale sõidule ka kus me enne ei olnud käinud. 

Minu lemmikud, roosad lendavad elevandid

Koolivaheajal ja nädalalõppudel ei tasu sinna parki üldse minna kuna siis vist seisadgi terve päev järjekordades. Tegelikult saab ka osta oma tavalisele piletile lisaks £50 maksva fast track pileti mis laseb sul kõikidele sõitudele eelisjärjekorras peale minna. Meie oma tasuta pääsmeid koolivaheajal kasutada ei saa ja eelmistel aastatel oleme üldse läinud sügisel kui kõik on juba maha rahunenud (Gretat saab ju veel kooliajal sinna viia). Sel korral oli aga väga ilus ilma ja kuna läksime mitte hommikul vaid kella 2 ajal siis oli pargis üsna palju inimesi juba. Õnneks pikalt järjekordades siiski seisma ei pidanud ja mõne karuselliga saime isegi 4 korda järjest sõita ilma maha tulemata.

Selle sõidu peale ei läheks ma ka siis kui keegi mulle peale maksaks.

Tegelikult oli meie väike inimene üsna väsinud. Seljatga oli juba 4 tundi lasteaias veedetud aega ja eelmisel päeval ära jäänud päevauni aga õnneks ikka pidas vastu kuni pargi kinnipaneku ajani.

Selle all oleva paadiga sõitsime 4 korda järjest. Algul ma ei julgenud sinna minna kuna mulle vanas eas enam ei meeldi igasugu loksutused ja metsikud keerutamised seega saatsin Greta issiga. Nad tegid esimese sõidu ära ja see näis nii relaxing et ma läksin ka sõitma. Kuna järjekorda ei olnud siis sõitsime 4 korda järjest ja oleks ehk sinna jäänudgi aga kartsime et jääme magama.

Väikeste laste sõitudel oli meil mõnikord Petega probleemi et endid autodesse ära mahutada

Mõnus perekondlik pealelõuna oli. Kahjuks küll kui koju hakkasime minema siis tuli välja et lõbustuspargi ees oleval teel oli suur õnnetus juhtunud ja osa teest kinni pandud (hiljem kuulsin et keegi oli surma saanud). Kaugelt nägime et kohal oli 3 tuletõrje ja kiirabiautot ja veel topelt number politseiautosid. Istusime autoparklas pea 20 minutit järjekorras et välja pääseda. Mul sai ootamisest lõpuks isu täis ja kuna lõbustuspark me kodule tegelikult nii lähedal on siis kõndisime Gretaga hoopis koju.
Pilte kui Greta esimest korda lõbustuspargis käis saab näha siit. Seal rohkem pilte akvaariumist.