SPORDIAUTOD JA PALEE

See postitus oleks pidanud ilmuma 2018 aasta septembris, aga parem hilja kui mitte kunagi. 

Edit: Tõstsin nüüd postituse õige aasta alla :)

Käisime ühel nädalalõpul Blenheim Palees. Selle uhke palee külastusega on tegelikult ka üks eellugu. 

Nimelt, kui me Gretaga 2017 aasta suvel Eestis olime, käis Pete meie sõpradega ratastega sõitmas. Kuna Petel ei olnud siin kodus nagunii üksi suurt midagi kõik need nädalad teha, siis sai ta sõpradega kokku meie kodust umbes pooleteist tunni autosõidu kaugusel Blenheim Palee pargis (sõbrad elavad seal kandis).

Petele hakkas see koht nii väga meeldima, et ta ostis endale ja Gretale palee aastase külastus liikmekaardi, et seal ka Gretaga ratastega sõitmas käima hakata. Järgneva aasta jooksul käisidki nad seal paaril korral, aga millegipärast ei tundnud mina selle palee pargi vastu vähematki huvi ja seega nautisin sel ajal kodus üksinda olemist.

Ühel nädalalõpul, kui me taas tahtsime kuhugi sõitma hakata aga ei teadnud kuhu minna, pakkus Pete järjekordselt Blenheim lossi (palee) sihtkohaks välja. Ütles, et kuna tal on liikmekaart, siis ta saab ühe külalise tasuta kaasa võtta ning kuna me ei soovinud väljasõidu peale nagunii palju raha kulutada, siis tundus see aruka valikuna. Sel korral olin koheselt nõus ja tunnike hiljem olimegi juba teel palee poole. 

Mida lähemale me oma sihtkohale jõudsime, seda enam me nägime meile vastu sõitvaid uhkeid sportautosid. Mõtlesin endamisi, et ju siis on tegu rikkama piirkonnaga ja ei pööranud sellele algul erilist tähelepanu, aga kuna varsti oli iga teine meid ümbritsev auto juba sportauto, siis tundus asi kuidagi väga kahtlasena. 

Kohale jõudes leidsime eest paksult autosid täis oleva parkimisala. Tegu oli meeletult suure muruplatsiga ning me pidime seal omajagu aega ringi tiirutama enne, kui me oma autole parkimiseks vaba koha leidsime. Pete ütles, et ta pole varem seal kunagi nii palju autosid näinud, aga kuna tegu oli väga sooja septembri päevaga, siis arvas, et ju siis on kõik pered veel enne kooli algust viimast suvevaheaja nädalalõppu nautima tulnud.

Piletikassas tuli välja, et me olime paleed külastama tulnud nädalalõpul, mil neil toimus seal spetsiaalne üritus 'Salone Prive Classic & Supercar Day', ehk siis klassikaliste ja eriliste sportautode päev. Kõik selliste autode omanikud said soovi korral sel päeval oma autosid palee terriooriumil eksponeerida (eelnevat registreerides siis ikka). See ühtlasi seletas ära ka selle, miks me nii palju sportautosid kohalikus piirkonnas nägime. Kõik need autod ei võtnud loomulikult näitusest osa, aga paljud külastajad sõitsid näitust uudistama oma sportautoga. 

(Lossis toimub igal aastal väga palju erinevaid nädalalõpu üritusi. Näiteks Lillenäitused, pop ja rock kontserdid, söögifestivalid, koertenäitused ja show-d, PROMS kontserdid, 50-ndate Ameerika autode näitus, jooksu ja triatlon võistlused, keskaja odaturniirid (ma ei tea kuidas jousting tournament eesti keeles oleks) jne.)

See 'special' päev tähendas meile aga kahjuks seda, et kuigi Petel oli palee liikmekaart ja sissepääs tasuta, siis sellistel spetsiaalsetel nädalalõppudel tuli ka liikmetel ürituse eest eraldi maksta. Ma enam ei mäleta palju see oli, aga igal juhul mitte odav, seda enam, et meie plaan oli ju odav väljasõit teha. Oleks pidanud enne kodust lahkudes kontrollima, aga me ei osanud sellise asjaga üldse arvestadagi. Kuna me olime juba üle tunni sinna sõiduks kulutanud ja meil ei olnud ühtegi paremat plaani varuks ka, siis ei jäänudki meil kahjuks midagi muud üle, kui see lisakulutus teha. Hirmus kahju oli küll makstud rahast, seda enam, et meist keegi ei ole autode fänn, aga tühja sellest. 

Veel tuli piletikassas välja see, et Pete-i liikmekaart oli juba mõned nädalad tagasi aegunud ja me kõik oleks pidanud ka lossipiletite eest maksma, aga õnneks oli piletimüüja siiski nii kena, et ta pani liikmekaardi kuupäeva suhtes silmad kinni ja me pääsesime sisse siiski vaid autoshow eest makstes. :)

Panen siia alustuseks pildid mis ma Blenheim palee veebilehelt võtsin. Mul endal polnud võimalust selliseid fotosid teha ja kui aus olla, siis kuna kohapeal oli nii palju rahvast, siis meil ei olnud võimalust seal eriti isegi vabalt ringi kõndida. Kuna ma ei teadnud ega uurinud eelnevalt mingit infot selle palee kohta, siis olin kohale jõudes üsnagi üllatunud, et tegu on nii võimsa kohaga. Oleks ma enne internetist kasvõi paari pilti vaadanud, siis oleks osanud ennast natuke paremini ettevalmistada ja kohapeal ka natuke teadlikumalt ringi uudistada. Samas kuna seal oli nii palju inimesi ja õues oli meeletult palav, siis ega me ei olekski jaksanud seal kauem olla kui need kaks ja pool tundi mis me seal veetsime. 

Blenheim Palee on ehitatud looduslikult nii kauni koha peale.

See Palee, mis on ühtlasi ka üks suurimaid Inglismaa maju, ehitati aastatel 1705-1722 ja määrati 1987. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ja nüüd terve hunnik pilte sportautodest, mille vastu me üldse huvi ei tundnud, aga millest ma siiski pilte tegin. Neid oli seal hullult palju. Me kõikide juurde ei läinud isegi mitte pildistama. 

Selle pildi pealt on natuke ka palee esist näha

Samal ajal toimusid mingid võidusõidu võistlused kuskil teises riigis mida asjahuvilistel oli võimalus suurtelt ekraanidelt paleeplatsil seistes vaadata.

2018 aasta juulis, kui Donald Trump UK visiidil oli, lennutati ta Blenheim Paleesse UK peaministri Theresa May-ga piduliku õhtusööki sööma.

Pilt siit

Pilt siit

Lõpuks jõudsime palee sissepääsu juurde ja läksime paleed seest poolt uudistama. Kuigi tegu on meeletult suure ehitisega, siis külastajatele on avatud siiski üsna väike osa kogu sellest võimsast paleest. 

Hetkel kuulub palee Charles James Spencer-Churchill, 12. Marlborough hertsogile, kes ka seal palees elab. Tegu on ühe huvitava tegelasega. Ta on 11. Marlborough hertsogi ja ta esimese naise Susan Mary Hornby vanim poeg. Spencer perekonna liikmena on ta endise peaministri Sir Winston Churchilli ja printsess Diana (sündinud Lady Diana Spencer) kauge sugulane. Aastal 1995 istus ta ravimiretseptide võltsimise eest kuu aega vanglas. Aastal 2007 mõisteti ta kuueks kuuks kahekordse ohtliku autojuhtimise ning teisele autojuhile kallale mineku eest vangi. Sellega seoses jäi ta ka kolmeks ja pooleks aastaks ilma autojuhilubadest! Kõigile oli hästi teada, et ta oli narkootikumide sõltlane. Ta oli pere must lammas. 

Pete kannab ranitsat kõhul sellepärast, et ta kogemata kuskilt midagi kotiga ümber või maha ei lükkaks. Välisukse peal olevad töötajad palusid tal kotti kas käe otsas kanda või siis kõhul tassida. 

Raamatukogu

Mulle tuli see suureks üllatuseks, et Blenheim palee oli Sir Winston Churchill-i sünnikodu. Ta küll elas seal vaid kaks esimest eluaastat, aga siiski. Ma olen Churchilli hilisemas kodus, kus ta oma elu viimased 40 aastat ja natuke rohkem elas, Chartwell-is, mitmeid kordi käinud, aga pole kunagi selle peale tulnud, et ta sünnikoduks nii uhke palee võiks olla.

Ma nüüd enam ei mäleta täpselt, aga kui ma ei eksi, siis see tuba oli või selles toas sündis Sir Winston Churchill. Sellist suurt paleed arvesse võttes tundus see tuba küll kuidagi väga väikene ja pime ning justkui kuskil nurga taga koridoris asuv. Võib-olla kui kardinad ei oleks olnud ette tõmmatud, siis oleks tuba avaramana tundunud ning aknast oleks avanenud ilusad vaated ning see siis ühtlasi ka toa natuke hubasemaks muutnud. Aga võib-olla asus ta päris tuba hoopis palee kuskil teises osas ja oli sinna lihtsalt Churchilli näituse tarbeks üles ehitatud.

Voodi külge oli kinnitatud 5-aastase Winstoni juuksed/lokid mis küll kaugelt nägid välja nagu kakajunnid :D

 

Palee ülemisel korrusel asus üks väikene interaktiivne muuseum, mis rääkis külastajatele huvitavaid lugusid palee minevikust rohkem kui 300 aasta tagasi.

See on küll vaid lillepeenra labürint, aga tegelikult on palee juures ka üks ilmatu suur päris labürint. Meie seda oma silmaga sel korral kahjuks ei näinud, sest lossi hakati varsti sulgema ja meil oli aeg lahkuda.

                                     Päris labürint näeb välja aga selline

Pilt siit

Sellega lõppeski me väikene paleetuur. Seal oleks saanud küll vabalt veel pool päeva aega veeta, sest näiteks aias ja pargis ei jõudnudki me enam jalutada. Selles mõttes tasub ennast palee aastane liikmepilet küll igati ära. Mul endal oli lahkudes täitsa kahju, et me sinna nii pea uuesti tagasi ei lähe. Oleks ma varem teadnud, et tegu sellise võimsa kohaga, siis oleks kohe kindlasti Pete tasuta ühe inimese kaasavõtmise soodustust usinamalt kasutanud (ma tegelikult praegu ei teagi enam, kas ühe tasuta külalise saab iga kord kaasa võtta, või see soodustus on vaid ühekordne). Aga noh, õnneks on pensioniaeg alles ees ja küll meil siis on aega käia ja imetleda nii palju kui süda lustib. 

Paleest lahkudes veetsime veel omajagu aega suveniiripoes. Ma ei mäleta mida me sealt poest ostsime, küll aga on mul praegugi veel kapis selle suveniiripoe plastikaatkott alles :)

Tagasi autosse minnes leidsime eest juba peaaegutühja parkimisplatsi. Imetlusväärne oli see, kui puhas parkimisplats välja nägi.

Kuumalaine jalajälg.

Selline tunne nagu pilt oleks kuskil kõrbes tehtud. 

Kogu tee oli kuivanud

Kui Greta lõpuks auto juurde jõudis oli ta nii väsinud, et kukkus kokku. Tegelikult vist nii ikka ei olnud, aga seda pilti vaadates jääb küll selline mulje.

Aa, selle paleega oli veel ka selline lugu, et paar nädalat peale seda, kui meie seda paleed külastasime, varastati sealt üks üleni kullast vetsupott ära. Poti väärtus oli 4,8 miljonit naela. Palee kindlustusfirma lubas isegi sellele, kes poti tervelt tagasi toob, auhinnaks 100 000 naela. Mitte just paha auhind vanglas istumise asemel, kuigi ma ei tea, kas vargad, kes poti tagasi oleks toonud, oleks samas ka vanglakaristusest pääsenud. 

Igal juhul õnnestus politseil ka paar inimest arreteerida, aga ma ei tea mis sellest potiloost lõpuks sai. 

Pilt siit 

Ja siin üks artikel selle potiloo kohta.