MUNAJAHT

Kui ma eelmisel neljapäeval poes käisin, leidsin ma täiesti juhuslikult poeriiulilt paki valgeid mune. Munad olid meil siin vahepeal üldse suur defitsiit, aga valgeid mune ei müüda meil poes ka tavalistel aegadel. Seda enam olin ma üllatunud, kui ma munakarbi lahti tegin, et kontrollida kas munad sees terved on, kui mulle sealt valged munad vastu vaatasid. Ja neid valgeid mune oli seal riiuli peal veel vaid ainult üks karp järgi jäänud. Ei teagi nüüd, et kas pood tellis valgeid mune sisse enne pühi munevärvivatele välismaalastele mõeldes või suure kriisi tõttu pandi ka 'valged' kanad mune munema. 

Õnneks ei kehti meil mune ostes ka enam piirangud, nii et sain 'tavalistele' munadele lisaks ka selle kuuese karbi valgeid mune osta. 

Kuna aga pühade ajal olid ilmad nii ilusad, siis meil polnud aega mune keeta, värvimisest rääkimata. Ma küll täna lõpuks keetsin need munad ära, aga Gretal ei olnud sel hetkel värvimise isu ja pärast polnud enam aega ja nii see asi taas soiku jäigi. Kuna munavärvimine ei kuulu siinse lihavõtte traditsiooni juurde ning Greta juba nii suur, et tal suht suva sellest kas ta saab munakoorele joonistada või mitte (ja mul endal ka), siis eks sellepärast ei võtagi meil see asi siin hästi vedu. Plaan siiski ennast homme käsile võtta ja need munad ikka enna jõule ära värvida :-)

Küll aga käisime me kõik eile aias sokolaadimune otsimas. 

Sokolaadimunad varusin ma meile koju juba üsna koroona jama alguses, sel ajal, kui poes suurt midagi peale sokolaadi ja kommide ei olnudki parasjagu saada. Ostsin ja peitsin kogu sokolaadikraami kodus erinevatesse kohtadesse nii ära, et pärast ei mäletanud enam täpselt mida ma ostnud olin või kuhu täpselt kogu kraami peitu pannud. Näiteks täna leidsin ma pottide kapist potti võtma minnes karbi sokolaadimune! 

Munajahiga pidime aga ootama kuni pühapäeva õhtuni, sest hommikul ja päeval oli õues liiga kuum sokolaadimunade jaoks. 

Greta oli esimene. Andsin talle kätte nimekirja sellest mitu muna ta leidama peab ja paari muna leidmise jaoks ka eraldi vihjed. 

Mõne muna leidmisega läks tal ikka üsna kaua aega. Greta ei pea ju kellegiga võistlema, et oma munad kiiresti kätte saada või kiiresti rohkem mune leida ja seega on ta üsna vilets otsija...tegelikult pigem vaataja/skännija. No aga ega meil kiiret ju ka kuhugi polnud seega vahet ei olnud. 

Siis oli minu kord, sest mul oli vaid kolm asja leida ja kuna ma tahtsin juba sokolaadi süüa, siis jätsime Pete viimaseks. 

Pete oli ühe mu kommipaki kreegipuu otsa pannud ja ma proovisin seda sealt siis pärast punaste, põõsa küljest maja kukkunud, lilledega alla visata. Juhtus aga nii, et igal lillel, mille ma puu otsa viskasin, õnnestus sinna kinni jääda ja pärast nägi kreegipuu välja nagu tal oleks ühel oksal punased õied. 

PS. Sokolaadimunad ja kommid ostsin ma endale ise :-) Pete pole juba 3 nädalat poes käinud ja ei teagi enam kuidas tänapäeval poeskäik välja näeb. 

Ja siis lõpuks jõudis järg Pete kätte. Tema võttis asja tõsiselt ja nautis sokolaadimunadejahti täiega :-)

Toblerone leidmine kollasest põõsast oli natuke keeruline tema jaoks :D

Sokolaadimunade jaht oli mõnus lõpp meie 'rannapuhkuse' lõpetuseks. Mul on tunne, et Pete hakkab nüüd ka järgmisel aastal munajahti nõudma.