ROTTERDAMI TURUHOONE

Viimasena läksime Rotterdami turuhoonega lähemalt tutvuma. Me olime sealt juba korra kiiruga läbi käinud, sest parkisime ju auto turuhoone alla, aga nüüd oli siis aeg seda kohta natuke pikemalt uudistada.

Turuhoone ümbrus

Rotterdami Market Hall näeb tõeliselt võimas ja väga huvitava arhitektuuriga välja. Hoone sai valmis 1. oktoobril 2014. Turuhoonele lisaks on majas 228 korterit, 4600m2 äripinda, restoranid/kohvikud ning neljakorruseline maa-alune autoparkla. Huvitan on ka see, et hoone on ehitatud 14-sajandi küla peale ja ehituste käigus leiti 7-meetri sügavuseselt 10-sajandi talu. Majas oli kaks ahju ja paar kaminat. Market halli all asuvate kesktreppide juurde on välja pandud ka paar arheoloogilist leidu inimestele vaatamiseks. 

Eriti ilusaks muutub ehitis veel pimedas. Meil ei õnnestunud turuhoonet küll hilisõhtul näha, aga siit üks pilt mille ma internetist võtsin.

Siit pildilt on natuke näha ühte vanaaegset vaasi, mis ehitustööde käigus leiti

Need mustad ruudukesed pildil on korteriaknad

Pete näeb ühte inimest aknal

Seda rohelise pluusiga :-)

Sinna turule oleks vabalt võinud paariks tunniks imetlema jääda. No nii palju igasugu huvitavat söögikraami. Tegelikult ei midagi erilist, aga kõik nägi lihtsalt väga ilus välja.

Üsna varsti panime tähele, et iga restorani või söögiputka ette oli välja pandud näidistoidud! Kui me sellist vaatepilti esimest korda nägime, siis me ei saanud, et kas see on sinna välja pandud maitsemiseks või millega on tegu. 
Ma ei tea, kas see ongi Hollandis sedasi kombeks või vaid sellele turuhoone restoranidele ja toidukohtadele omane, aga igal juhul nägi see väga kummaline välja. Minult võttis selline vaatepilt küll igasuguse isu ära minna ühte nendesse restoranidesse sööma, sest see jättis natuke nagu mingi vabriku mulje kus toit justkui lindilt tuleb. Restorani minnes on ju just põnev näha milline sinu tellitud toit välja näeb alles siis, kui see sulle lauale tuuakse. 
Aga eks see ole harjumuse/harjumise või maitse asi. Mulle tundus selline väljapanek ka veel kõigele lisaks raiskamisena.

Turg oli üsna suur, aga lõpuks ostsime me vist vaid natuke ühte suitsuvorsti maitsta, friikartuleid ja natuke magusat.

Eriti muinasjutuline nägi seal välja üks lett/pood 'Only For The Sweethearts'. No tõesti nagu näitus. Me seisime selle leti ees ega osanud midagi valida, sest kõik asjad nägid nii ahvatlevad ja ilusad välja. 

Kuna tegu oli sügisega, siis nägid kõik sokolaadid välja sügiseteemalised. Ma kujutan ette, et eri aastaaegadel ja tähtpäevadel on nende temaatika ka vastavalt kaunistatud. Võrratult ilus!

Lõpuks siiski suutsime oma valikud langetada ja Greta ostis natuke kaunistatud sokolaadipuulehti oma klassile jagamiseks, ühe väikese purgi sokolaadi parimale sõbrannale sünnipäevaks ja ühe suure H tähe (H nagu Holland) koos väikeste suveniirpuukingadega endale mälestuseks. No kui ma ütlen, et Greta ostis, siis tegelikult ostis H tähe talle Pete ja mina ostsin ülejäänud sokolaadid :-).

See oli tõesti kõige ilusam sokolaadipood mida ma eales näinud olen. Isegi pakkepaber oli neil nii nunnu.

Pete šokolaadi sel korral ei soovinud, aga ma ostsin talle ühest koogiletis väga omapärase välimusega koogikese.

Nägi teine nii velvetine välja

Turutuuri lõpetasime supermarketi külastusega. Ma tahtsin enne kojusõitu veel paar asja meile kaasa osta ja midagi söögipoolist pikaks autosõiduks.

Supermarketis jäi esimese asjana silma meeletult suur kogus kile/plastikpakendeid. Meil on ka poodides palju toite kilesse pakendatud (kuigi nüüd järjest vähem, kui näiteks kaks aastat tagasi), siis millegipärast seal poes tundus seda kilet veel kuidagi eriti palju olevat. Võimalik ka, et tegu lihtsalt ühe seda tüüpi poeketiga ja teistes poodides nii palju kilet ei kasutata. 

Pete ei tahtnud meiega poodi kaasa tulla ja jäi poe ette ootama. Lubasime Gretaga poes imekiirelt ära käia ja kuigi me valisimegi omad kommid ja muu kraami üsna ruttu välja, siis pidur tuli hoopis kassas peale. Nimelt ei olnud seal poes võimalik VISA kaardiga maksta!! Pidi olema kas sularaha või mingi teine kaart (kas Maestro või Master, ma ei mäleta enam). Mul muidugi sellist kaardi ei olnud ja sularaha eurodes ka mitte, samas ma ei tahtnud kuidagi ka oma kraami poodi jätta ja tühjade kätega välja jalutada. Ma ei mäletagi kuidas see asi lõpuks lahenes, kas kutsusime Pete kohale ja tal oli sularaha, või saime kuskilt automaadist raha välja võtta, aga lõpuks saime siiski asjade eest makstud ja autosse.

Head aega

Kella kahe ajal lahkusime Rotterdamist ja hakkasime Prantsumaa poole sõitma.

Ma ei mäleta enam kaua meil sõit aega võttis ja kas me vahepeal ka kuskil laadimas käisime, aga Calais Eurotunnelis olime kindlasti kella 18.30 ajal. Ka ei mäleta ma mis kellaks meil oli tagasisõit broneeritud, kas me olime kohal varem ja pidime ootama või lihtsalt laadisime auto ja sõitsime rongile, või jõudsime just õigel ajal kohale ja laadimiseks ei jäänud palju aega. Pigem on mul tunne, et rongidega oli taas mingi jama ja me ootasime pikalt rongilemineku järjekorras. 
Aga lõppude lõpuks ei ole sellel mingit vahet ja hea ongi, et selliseid asju enam ei mäleta, sest peamine ju ikka see et reis tore oli ja nähtud kohad meeldisid.

Üsna uskumatu, et ühe lühikese nädalalõpu sisse nii palju on võimalik ära mahutada ja nii palju uut ja huvitavat näha. Kahju oli, et rongi hilinemine meil natuke plaanid sassi ajas ja meil ei õnnestunud Delftis ühtegi muuseumisse minna, aga ehk sõidame sinna uuesti mõnel teisel korral.

Tegelikult oli nädal hiljem üsna kõhe kuulda, et Rotterdamis kas võeti kinni või kahtlustati mingeid mehi terrorismis ja üks osa linnast pandi mitmeks tunniks täielikult lukku. Õnneks ei juhtunud see asi sel ajal kui meie seal olime, sest siis ei oleks me tagasi koju pääsenud õigel ajal. Mäletamist mööda aga midagi hullu ei juhtunud ja keegi kuskil viga või surma ei saanud, seega lõpp hea, kõik hea.

Osa kaasaostetud suhkrulaadungist ;-)