Saturday, 15 September 2018

HELLEMANNI TORN

Kahel järgmisel fotol paistab Hellemanni torni asemel tegelikult hoopis Munkadetagune torn mida vanasti kutsuti ka Süütenööride torniks, sest kuni 18 saj lõpuni kasutati torni laskemoonalaona.

Linnamüürile ronisime me aga siiski Hellemanni torni kaudu. Kui ma ei eksi, siis pilet sinna maksis 3 eurot. Tornis sees ei ole midagi erilist vaadata, aga tornist avaneb ilus vaade linnale ning eks see ole ikka omamoodi elamus 13 sajandi linnamüüril kõndida (ok seda 13 sajandi osa on seal imevähe järgi, aga sellegipoolest ajalooline ehitis mis seal juba sajandeid seisnud on)


Turist turistidest pilti tegemas :)


No vaadake ise kui ilus oranž katuseussike

Ja siin teine natuke pikem


Tegelikult oli seal müürin üsna kõhe kõndida. Kohati oli jalgealune nats väljapoole kaldu ka nii et mina liikusin suurema osa ajast seinale lähedal :).  
Minust ei oleks vanasti küll mingit sõdurit saanud kes mööda müüri ringi oleks jooksnud ja linna vaenlaste eest kaitsnud. Vanasti oli ju veel ka see ehitis vaid puidust ja kindlasti värises nagu tarretis iga kord kui sõdurid seal peal ringi sebisid. Prrr...




Kui müürilt alla tulime jalutasime Raekoja platsile

Mööda minnes astusime korraks ka Raeapteekisse sisse. 
Taas üks selline koht mis arvatavasti peamiselt turiste ligi tõmbab ning kodueestlastele ehk juba midagi nii igapäevast, et nad ei pane selle olemasolu enam eriti tähelegi. Samas soovitan kindlasti ka kohalikel sinna mõnikord sisse piiluda. Ma olen ise Raeapteekis mitmel korral oma elujooksul käinud, aga iga kord vaatan mulle vastu justkui mingi uus koht. 








Üks rüütel jalgu puhkamas





Ilusate piltide hulka ka üks natuke vähem ilus pilt.
Vähemalt on mees otsekohene ja aus ;)

Poes jäi meile silma selline ilus pudel toonik vett. Kuna meile Pete-ga meeldib vahetevahel toonik vett juua, siis ostsime selle pudeli prooviks. 
Ma tahaks lausa oma silmaga neid inimesi näha kes on võimelised 'Lord' käsitöötoonikut jooma...ning seda ka nautima!!! 
Jumal tänatud et ma ei hakanud seda õudust suure sõõmuga kurgust alla kallama, sest mulle aitas ka juba imepisikesest tilgast, et peaaegu oksele hakata. Midagi nii rõvedat ei ole ma vist küll kunagi veel maitsnud. 


Andsin emale ka maitsta, sest tema on tihti igasugu imelike asjadega palju leplikum, aga ka tema tegi jubedat nägu ja laitis joogi maha. 
Nii et ilus nägu, aga s..t sisu!

3 comments:

  1. Nudisti Rabarbara on aga tõeliselt hea vahuvein... nii et seda võite järgmine kord proovida :)

    Mis Raeapteegis põnevat või tagasikutsuvat on? Ma olen käinud aga pole nagu mõtet olnud, et uuesti tahaks minna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seda kui hea see Rabarbara vahuvein on, ei saa me kunagi teada, sest me ei tarbi alkoholi :)

      Ega seal Raeapteegis ei olegi otseselt midagi põnevat, aga eks aastatega ole ka seal asju muudetud ja eksponaate juurde pandud või vahetatud. Minule isiklikult avaldas sel korral elamust see vaade mis Raeapteeki aknast Raekoja platsile avanes. Kuna samal ajal oli platsil ka laat ja päike paistis, siis oli kerge ennast korraks keskaegsesse Tallinnasse ette kujutada. Välja pandud esemeid ja vanu rohupudelid jne olid samuti taas huvitavad vaadata. Ma ütleks, et asjalikum kui mõni väike muuseum mille eest maksma peab.
      Ja ega ma ei pidanudki silmas või soovitanud, et kõik peaksid seal kindlasti korra aastas käima, aga kui näiteks viimase 10 aasta jooksul ei ole käinud, siis minu arvates on see piisavalt tore kohake, et korraks sisse astuda...aga eks see olene ka inimestest :)

      Delete
  2. Hästi, et te šampust ei joo. Nimelt läksin õnge sellega, et soovisin EV 100 tähistada eesti vahuveiniga ja sai üks ostetud, olenemata päris kõrgest hinnast. Aga piduliku sündmuse puhul võis ju natuke lubada. Peotuju sai kannatada ja maitseelamus saamata, tegu oli ilusasse pudelisse valatud gaseeritud halvaksläinud õunamahlaga.

    ReplyDelete