Sunday, 1 April 2018

MUNAJAHT

Mul ei tulegi hetkel ühtegi teist asja meelde mis üleöö poeriiulitelt nii ruttu ära ostetatkse, kui seda on sokolaadimunad. 

Pühademunad seisavad peaaegu puutumatult mitu kuud poeriiulitel ja siis, ühtäkki, käib neist kui torm üle ja peale seda vaatab sulle poes sokolaadimunade riiuli juures vastu vaid tühjus.
Kuna siinsed lihavõttepühad kestavad 4 päeva, siis oleme läbi valusate kogemuste õppinud, et sokolaadimunad tuleb alati ikka juba enne pühi ära osta. Pühade ajal kellegile ootamatult külla minnes ongi alati probleemiks olnud see, et kust nii hilja pere lastele kingituseks pühademunasid veel leida. 

Käisimegi siis Gretaga juba eelmisel nädalal ühes suures toidupoes sokolaadimune vaatamas. Greta oli tegelikult juba varem endale ühed väikesed sokolaadimunad välja valinud ja munadest ilma jäämist me kartma ei pidanud, aga ma viimasel minutil siiski otsustasin ka Pete-i ühe suurema sokolaadimunaga üllatada. 

Päev enne pühi nägi poes pilt välja selline

 Kuigi riiulitel pistab veel sokolaadi küll ja küll olevat, siis tegelikult kõik populaarsemad ja parema kvaliteediga sokolaadimunad olid juba kas siis täiesti otsas või kohe, kohe otsa saamas. Meil väga vedas, et leidsime veel ühe väikese Lindt sokolaadijänkude komplekti mu emale ja ma sain ka ühe väga hea firma sokolaadimuna Petele. 
 Siin siis Pete sokolaadimuna ja Greta sokolaadimune täis jänkukotike. Mind tegelikult täitsa üllatas, et Greta selle kotikese suurte munade seast välja valis. Ostsin talle selle M&S poest, kus oli valikus ka igasugu teisi ilusaid ja suuri sokolaadimune, aga tema jäi oma jänku juurde kindlaks.
Reede ööseks tuli talle ka sõbranna külla. Meil on siin teiste peredega vaikselt tavaks saanud, et selliseid ööseks jäämiseid (sleepover) korraldame vaid koolivaheaegadel. Selles suhtes nii hea, et siis ei hakka lapsed neid ööpidusid liiga tihti nuruma, aga samas taas nende jaoks piisavalt tihti, sest neil on ju neid koolivaheaegu siin kooliaasta jooksul üsna mitu. 
Õpetasin lastele sel korral ühe toreda (vähemalt laste arvates) sleepover 'mängu'. 
Mõlemad tüdrukud pidid kirjutama ühe õudus või kummitusjutu nii, et see mahuks ära kolmele väiksemat sorti paberitükile. Neid paberitükke võib ka rohkem olla, aga kuna meil oli juba kell nii palju, et lapsed oleks tegelikult pidanud juba magama, siis kasutasime vaid kolme paberit. Iga paberitükk nummerdatakse kohe alguses ära, et jutu järjekord oleks teada. 

Kui jutt on valmis kirjutatud, siis lahkub üks laps toast ja teine laps kinnitab samal ajal oma jutuga paberitükid ükskõik kuhu kohta tuppa nii, et nad hiljem siiski teisele lapsele kergesti loetavas kohas oleks. Siis kustutatakse tuled ära ja tuppa kutsutakse ukse taga ootav laps, kes tuppa siseneb taskulambiga. See laps peab siis tagasi oma voodisse minema ja sealt taskulabi abil neid paberitükke otsima hakkama ning paberitel olevat teksti kõva häälega ette lugema.

Ei midagi erilist, aga kuna kogu asi toimub pimedas ja jutu sisu ka teisele (või teistele, olenevalt palju lapsi seda korraga mängib) ette teadmata, siis loomulikult pakub lastele palju elevust ja põnevust.  
Vist originaal mängu puhul oli nii, et täiskasvanu kirjutab jutu paberitele valmis ja siis 'peidab' need tuppa ära ning lapsed siis järjekorras, jagades taskulampi, loevad leht lehe haaval selle juttu ette. Mul aga endal polnud aega ega viitsimist mingeid tondijutte otsima või kirjutama hakata ja seepärast panin tüdrukud ise kirjutama :) 

Munajahti ei olnud mul ka plaanis sel aastal teha, AGA kuna juhtus nii, et Greta sõbranna just pühade ajal meie juurde sattus ja meil talle juba naugnii väikene munadepüha kingitus olemas oli, siis mõtlesin neid ikka ühe munajahiga ka rõõmustada. Las naudivad lapsepõlve nii kaua kui neil seda lapsepõlve veel järgi jäänud on.

Õnneks on tänapäeval interneti abiga üsna kerge mingid küsimused kiiresti kokku panna, kuigi vaatamata sellele jändasin ma selle munajahi koostamisega ikkagi üsna palju aega öö enne jahti. 
Kuna õues oli ilm üsna märg ja peidukohti aias ka üsna vähe, siis otsustasime kohe alguses jahi läbi viia siseruumides. 
Muna'koorte' sisse panin kokkuvolditud küsimused ja vihjed ning mõlema tüdruku jaoks natuke sokolaadimune või komme. See on täitsa üllatav kui palju kraami ühe väikese muna sisse ära mahub :)
 Josteni peitsime samuti ära
TÄHELEPANU, VALMIS OLLA, START








Sõbrannale oli kingituseks (auhinnaks) see alumine sokolaaditibu. Kuna ma ei tahtnud Gretale samal ajal tema jänkukotikest anda, siis ostustasime Greta lõpuauhinnaks panna hoopis selle kingituse, mille talle ta sõbranna oli eelmisel õhtul külla tulles juba talle kätte andnud, aga mida Greta veel ei olnud jõudnud avada. 
Tüdruku vendadele saatsime kingituseks samasugused sokolaaditibud, ainult et sinise karbi sees. 

2 comments:

  1. See õudusjutumäng on äge, panen kõrva taha! ;) Aitäh! Meil on üks suur õudukatefänn kodus.
    Mulle tundub, et mõnusast aardejahist ei kasva lapsed veel niipea välja, kui üldse. See on selline asi, mis vast igas vanuses peale läheb. Lihtsalt mõistatused peavad raskemad olema. Mu suurem tüdruk korraldas nüüd pühade ajal mitu aardejahti. Kõigepealt küllatulnud vanaemale, kelle kingi ta ära peitis ja siis vihjed kirjutas. Siis peitis noorema õe jaoks shokolaadimunad ära ja hiljem palus, kas võib minu jaoks päris mune peita :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on õigus, mulle endalegi meeldiks sellist munajahti teha just nende küsimuste lahendamise pärast :) Sinu laste korraldatud jahi näited on aga väga armsad.

      Praegu ma mõtlen küll, et järgmisel aastal ma ei viitsi enam midagi sellist organiseerida, aga karta on, et kui järgmised Lihavõttepühad kätte jõuavad, siis viimasel minutil tuleb jälle tuhin peale ja mõtlen ikka midagi välja :) Gretale üks ei viitsiks ehk teha, aga kui tal mõni sõbranna külla taas tuleks selleks ajaks, siis see annaks kindlasti natuke rohkem motivatsiooni.

      Delete