Siin on olnud pikka aega vaikus. Tänu koolivaheajale ja mõningastele teistele sündmustele oli elu oma tavalisest rütmist väljas seega kirjutamiseks ei olnud enam ruumi.
Tänaseks on koolivaheaeg läbi. Kohe on ka lõppemas Pete 'koolivaheaeg'. Läbi on ka üks mõnusamaid nädalalõppe üle pika, pika aja. Nädalalõpp mis algas juba neljapäeva õhtul.
Kahte päeva mahtus nii palju. Pikad jalutuskäigud Londonis, Tate Modern, näitus 'Art Under Attack' Tate Britain-is, River Bus, 'Strada', Covent Garden, Foyles-Londoni suurim raamatupood, 'Philomena' kinos, metrood, rongid, bussid, Old Vic teateris 'Much Ado About Nothing', shopping, shopping, shopping…
Tänaseks on Mäemamma juba tagasi oma mägede keskel. Järgi on jäänud vaid südant soojendavad mälestused…
ja oma uute Playmobil asjadega mängiv laps :)
Smile!
:-)
ReplyDeleteoeh, maakad ei ole muidugi sellise meeletu linnameluga harjunud. Mul käib siiani pea natuke ringi.
Nüüd pean siin maal tasapisi asjadel seedida laskma, köik "kuulsad" tsitaadid mälestuste kövakettale seivima ja mönulema teadmises, et nii toredad söbrad ja nii kirjud kohad on olemas!
So yes, one in a million weekend :-)
Ja elagu Teie, Judy, Graham ja tema vend Gordon ;-), kiilakas onkel Pete'i körvalt, plika roosa pidzhaamaga, tömmu piletipoika laeva pealt, and last but not least, äratoksitud nina ja varbaga kujukesed!
Rõõmustan koos teiega :).
ReplyDeleteLondon on meie pere lemmik samuti. Eesti koolivaheajal kaks nädalat tagasi külastasime taas Londonit. Kõige tähtsam ja peaeesmärk oli Harri Potteri võtteplatsi külastamine. Tõsiusksetele fännidele väga tore paik, ka täiskasvanud huvilisele (St mulle) meeldis väga, ei olnud plastist lõbustuspark, vaid väga detailne raamatu/filmi sisse minek. Kuna peamised "must see turistikad" sai eelmisel korral vaadatud, siis sel reisil võtsime rahulikult ja käisime seal kus tahtsime. mõnus oli väljasõit Oxfordi.
Kroonijuveel, ega jah Londonit ongi kõige mõnusam külastada nii, et natuke korraga ja rahulikult.
ReplyDeleteSiin on ju nii palju mida vaadata ja kuhu minna, et kui saja asja vahet jooksma hakata siis ei tule puhkusest ja nautimisest midagi välja :)
Meie elame siin aga ka meile on Londoni südalinna külastamine (rongiga 20 min kaugusel) alati väga väsitav. Õnneks elame ise nii linna ääre peal, et pigem maal kui linnas :)
Lugesin seda oigel paeval ja alles nuud vist toibun - aga noh, ega kolmandat ratast polegi vist kunagi vaja.
ReplyDeleteOi, oi MrsB, ära ennast solvununa tunne. See oli järjekordselt selline ootamatu kiirvisiit ja ka meie omavaheline suhtlus käis kui jooksu pealt :)
ReplyDeleteMa olen surm kindel, et Mäemamma tuleb üsna varsti taas Londonisse. Kui plaanid paika loksuvad siis küll Mäemamma ka sinu oma plaanidesse sissekirjutab. Meil ei ole sinu seltskonna vastu midagi. Ta ootab põnevusega, et ka sinuga pks päev kohtuda.
Järgmine kord teeme kohe suure peo :) :) (sinu uues ja suures majas ;)
Kuulge, aga kuidas see Old Vic oli, neiud? Ma pole seni julgenud minna, aga peaks ehk plaani võtma?
ReplyDeleteIngrid, miks sa Old Vic-i kardad? Muidugi mine kui võimalus on, või mis tahes teise teatrisse. Tõeliselt mõnus elamus ka meile, kes me siin korduvalt teatris oleme käinud. Me muideks praegu just plaanime Petega Old Vic-i uuesti minemist :)
ReplyDeleteMäemamma muidugi oskaks teatriskäigust väga poeetiliselt midagi kirjutada, mina nii osav ei ole.
Meie igal juhul nautisime nii etendust kui ka muidu miljööd. No ja kui Pete juba kambas on siis on ka naer garanteeritud (kuigi kui me mäemammaga päeva Londonis veetsime siis oskasime ka meie nalja teha :).
Pete kõrval istus teatris üks kiilakas noormees, kes kogu etenduse ajal magas. Esimese osa ajal ta veel vahetevahel ärkas kas pealtvaatajate naerupursatuste peale või lavalt tulnud kõvema paugu peale, aga teise osa ajal oli täiesti Une Mati kaisus :)