Oeh, kohe üldse pole blogimise tuhinat peal. Mul on nii suur tahtmine maja ära 'sorteerida', aga seda teha just enne jõule on natuke hullumeelne. No ma pean silmas siis sellist PÕHJALIKU sorteerimist, pööning kaasaarvatud. Teen seda praegu jupp, jupi haaval ja juba olen 5 kilekotitäit asju heategevuspoodi viinud, aga see on väid väike osa sellest mis veel ees ootab. Paremad asjad on ikka plaan kevadel müüki panna, aga seniks need eraldi kastitesse kokku korjata ja siis üldse maksulisse panipaikka paigutada. Mul on nii vaja, et majas valitsek 'õhuline' tunne ja, et kõik oleks korras ning kola vaba ning NAUTITAV!
Tegelikult tahtsin hoopis koolijuttu taas rääkida. Greta on tänaseks terve veerandi juba koolis käinud ja eile õhtul oli esimene lastevanemate koosolek.
Koolieluga on üldse sellised lood, et mul on tunne nagu ma oleks tööle läinud. See on uskumatu kui palju informatsiooni, üritusi, tegemisi, suhtlust koolieluga kaasneb. Mu lootus, et kui Greta lõpuks kooli läheb saan natuke rahus hingata on tänaseks küll vaid hea nali. Ma saan päevas juba nii palju kooliga seoses olevaid emaile, et ma tõsiselt kaalutlen endale kooli jaoks eraldi emaili aadressi tegemist.
Ok, iga jumala päev nüüd õnneks mitte, aga näiteks eelmine nädal sain ühel päeval 11 emaili. Viis nendest olid küll tänu avaldavad emailid ühele emale, kes väikese lõunasöögi kõigile teistele vanematele korraldas, aga siiski email mida ma lugesin ja mis kooliga seoses olid.
Sellele lisaks siis terve rida emaile koolilt erinevate kuupäevadega, mis millalgi toimub ja mida mingi ürituse tarvis oleks vaja teha. Näiteks:
1. Meeldetuletus, et jõulukaardide viimane tellimis kuupäev on see reede.
2. Jõululaada jaoks vajaminevad asjad.
3. Kuidas registeerida aega lastevanemate koosolekule internetis (6 nov õhtul kell 6 avati internetis registreerimis leht kuhu pidi teatud andmetega sisse registreerima ja siis endale sobiva aja valima, nende hulgast mis veel vabad olid, et õpetajaga jutule saada).
4. Email neile kellel see registreerimine ei õnnestunud ja kes uut päeva ja aega vajasid.
5.Koolinädala uudisteleht.
6. Greta klasside (ehk siis kõige väiksemate) newsletter. Neile on see eraldi, et vanematel oleks parem ülevaade mida nende lapsed nädala jooksul koolis on teinud.
No ja enam vähem samasugused emailid igal teisel päeval.
Eile aga käisime siis Greta õpetajaga rääkimas. Me proovisime ühe hilisema aja saada, kuna Pete tahtis ka hirmsasti kaasa tulla, aga kuna Pete alustas just uue töölepinguga siis kohe esimesel nädalal ei olnud tal võimalust veel oma kella järgi tööle minna ja jõuda kella 18.00 kooli õpetajaga rääkima. Lapsehoidjat mul ka polnud kuskilt võtta seega tuli Greta minuga kaasa (see oli lubatud ja koolis oli teisigi lapsi kes vanematega kaasas olid).
 |
| Koer tuli ka otseloomulikult meiega kaasa |
Kooli uksest sisse astudes avaneb selline vaade. Paremat kätt puidust uste taga on kooli aula-saal-söögisaal. Kohe vasakul on teine koridor mille lõpus on Greta klass.
Nagu ma juba maininud olen siis Greta koolis on igal klassis mingi puu nimi ja Greta on Willow klassis (Paju). Ukse peal on seega vastava puu pilt, kuigi hetkel on see lastevanemate nimekirjaga kaetud. Koridoris tavaliselt laudu ja toole ei ole, aga koosolekute ajaks olid need sinna pandud, et oleks kuhu välja panna laste vihikud ja kaustad vanematele vaatamiseks.
Kuna Gretal tuli pissihäda peale siis ma läksin meelega temaga WC kaasa, et näha milline see välja näeb. Kujutate ette ma isegi tegin pilti :) Nägi väga puhas välja, vähemalt tüdrukute oma küll.
Greta õpetaja lubas mul lahkelt klassis pilte teha. Ma tegelikult olin just enne tõmmanud ka internetist paar pilti, et siia blogisse panna, aga kuna ma nii kaua jokutasin selle postitusega siis nüüd sain kohe ise koha peal ka pildistada :) Need internetist võetud postitan siia allapoole. Seal on koolielu paremini näha kuna tehtud kooliajal.
 |
| Greta on oma näo eriti massivsena jäädvustanud :) |
Õpetaja ütles, et Gretale meeldib koolis kõige rohkem sõpradega mängida 'ehitus' nurgas Lego duplode ja loomadega. Sel ajal kui me seal õpetajaga rääkisime hakkas Greta ka kohe nendega mängima. Ma ei teadnudki, et ta nii suur duplo fän on, kuigi kodus ta ikka mängib ka nendega vahetavahel. Peamiselt siiski puidust klotside ja playmobil asjadega, aga sellest juba eraldi postituses.
Sel nädalal kirjutab kogu klass ise postkaardi, mille nad siis kooli lähedal olevasse postkasti postitavad ja endale koju saadavad. Ma lähen ise ka reedel neile appi seda tegema. Iga klassi peale peab olema õpetajale lisaks 6 lapsevanemat, et lastega välja minna (umbes 4 last ühe täiskasvanu kohta).
Nagu näha käib väikeste laste koolis õppimine läbi mängu. Otse loomulikult on kirjutama õppimist palju põnevam teha postkaardile kirjutades kui lihtsalt vihikusse rida rea järel iga päev.
Neil on küll ka eraldi käekirja harjutamise vihik, aga sinna olid nad teinud vaid kaks lehekülge tähti ja numbreid. Enamuses harjutavad nad kirjutamist vildikaga sellise väikese valge tahvlikese peale mida pärast saab puhtaks pühkida.
Või siis joonistades. See allolev pilt on tehtud Greta esimesel koolipäeval. Greta rääkis mulle jah, et ta oli õpetetanud õpetajale kuidas on eesti keeles mummy ja daddy, aga kuna ma ise kohal ei olnud siis ma ei teadnud kuidas ta seda tegi. Nüüd siis sain aru millest jutt käis.
Mingi nädal oli neil koolis teemaks 'superheroes'. Õpetaja rääkis mulle, et lapsed, kes alles hakkavad lugema ja kirjutama, tihti jätavad kirjutades sõna keskel olevad tähed ära. Et kui nad kirjutavad siis nad kuulevad ja panevad kirja alguse ja lõpu tähe, aga keskmised tähed jätavad välja. Näiteks kui nad tahavad kirjutada DOG siis nad panevad tähele, et sõnas on D ja G aga o kaob nende teiste häälikute sekka ära.
Seda on ka näha Greta 'The Very Hungry Caterpillar' pildilt kus Greta on tahtnud kirjutada 'I ate flowers' sõna flowers-iga. Ta on paberile kirjutanud FL ja siis RS jättes keskmised tähed OWE ära. No ja tõesti kui lugeda sellist tähtede kombinatsiooni kui FLRS siis tuleb täitsa flowers moodi sõna välja :)
Sõna ATE (hääldus eit) on Greta kirjutanud ET kuna E hääldatakse 'ei' ja sinna lisades T tulebgi ju sõnaks eit, mis lugedes annaks õige häälduse (mis sest, et kirjapilt on vale).
Tuletõrje auto pildile on Greta kirjutanud sõna LADDER asemel LADR ja lugedes tulebki ju õige sõna hääldus kokku.
Oeh, õudne ikka see inglise keel küll. Tegelikult mulle nii meeldib kui lapsed sedasi oma häälduse järgi sõnu nii inglise kui eesti keeles 'valesti' kirjutavad. Samas ma tahan näha mitu aastat see aega võtab enne kui Greta lõpuks vigateta kirjutama hakkab. 100% arvatavasti mitte kunagi, kuna isegi Pete, kes on inglane, ei oska peast KÕIKI sõnu korrekselt kirjutada (mitte, et Pete nüüd mingi näitaja otseselt oleks :)
 |
| Add caption |
No näiteks kord on 'E' 'e' kord 'i' (net, sea, see).
'C' hääldatakse nii C kui ka K (cat, cup, chocolate, circle).
'i' hääldadakse nii ai kui i (ice, ink).
'O' on o, aga kui on 'OO' siis hääldatakse 'üü' moodi.
'A' hääldatakse nii 'ä' kui 'e' (apple, said).
Sellele lisaks siis veel igasugu muud tähekombinatsioonid ja need tähed mida üldse ei hääldata.
Nii paljusid sõnu ei saagi üldse välja hääldada, peab lihtsalt kirjapildi järgi pähe õppima.
Mõtlen siin, et eesti keelt on ikka nii kerge lugema ja kirjutama õppida (kuigi mul on ka eesti keelega probleeme :)
 |
| Greta kirjutas GRAPES (hääldus greips) GREPS |
Ja need on sõnad mida nad mingi aja pärast teadma peaksid. Võimalik, et selle kooliaasta lõpuks.
Greta klass hakkab nüüd tasapisi liitmist ja lahutamist õppima. Liitmisega on Greta juba eelnevalt natukene kursis olnud ja seda tänu mingitele I Pad appidele mida ta vahetevahel mängib (Greta kasutab I Pad-i väga harva).
Õpetaja ütles, et ta on Gretaga väga rahul. Ta on elav ja jutukas sõprade seltsis. Ta saab kõigiga hästi läbi ja mängib nii poiste kui tüdrukutega. Õpetajatega räägib ka, aga siis on ta palju tagasihoidlikum. Kui grupis käe püsti paneb siis vastab pigem vaikse häälega. Noh, ühesõnaga just selline meie Greta, kes võib olla ühtlasi väga tagasihoidlik ja häbelik, ning samas väga elav ja jutukas.
Ta loeb ja kirjutab just nii nagu tema eale ettenähtud ja midagi temaga ekstra õppima ei pea. Istub sirgelt, kuulab mida õpetajad räägivad, paneb hästi tähele ning on võimeline juhendeid järgima.
Õpetaja sõnul täielik muster õpilane :)
No mida sa sellise jutu peale ikka kostad. Meie oleme kooliga endiselt väga rahul ja nagu näha siis kool Gretaga ka. Kõige tähtsam on loomulikult aga see, et lapsel koolis meeldiks ja Greta jutu järgi meeldib talle seal väga.
Nii palju siis lastevanemate koosolekust.
Greta klass 'phonics' tunnis, ehk siis häälikuid ja tähti õppimas. Nagu näha siis sellist Eestis klassikalist laudade taga istumist siinsetes koolides ei toimu (vanemates klassides on küll ka lauad igal ühel olemas, aga ka siis ei toimu kogu koolitöö vaid ühe laua taga istudes).
 |
| Greta istub all paremas nurgas |
 |
| Greta õpetaja. Hästi energiline ja tore tädi :9 |
 |
| Greta õpetajale lugemas |
Pilt paralleelklassist
See on see klassiruum mis suvel hoovi peale ehitati, kuna sel aastal avati kahe klassi asemel kolm 'esimest' klassi.
Igal klassil on kaks õpetajat (kellest üks on siiski 'pealik') ja üks abiõpetaja. Siin pildil on Greta teine õpetaja kunstitundi juhendamas.
Kunstitunde viiakse läbi eraldi ruumis mis on Greta klassi ja ühe paralleelklassiga ühenduses. Nad kasutavad seda ruumi vaheldumisi. Lapsed käivad seal maalimas või kleepimas (või mida iganes tegemas) jao kaupa. Sedasi saab õpetaja nendega individuaalselt suhelda.
Üldse on kogu klass väikesteks gruppideks jaotatud ja siis iga grupp tegeleb eri asjadega. Tähtede ja numbrite õpetus käib vaid suures grupis kõigil korraga.
Lõunat süüakse suures saalis. Hommikul söövad lapsed mingil ajal puuvilja (mis kodust on kaasa pandud) siis lõunasööki ja kuskil kella 2 ajal veel kord puuvilja või porgandit mida pakutakse kooli poolt tasuta. Järgmisel aastal saavad kõik 5-7 aastased lapsed (ehk siis kolm esimest klassi) tasuta koolilõunat.
Menüü on minu arvates väga mitmekesine. Kevadel ja suvel on üks menüü, sügisel ning talvel teine. Menüüs on alati ka taimetoidu valik. Ma ei viitsi hakata neid toite siia eesti keeles lahti kirjutama vaid panen lihtsalt pildid nendest. Kel huvi ja inglise keelest aru saavad need saavad siis lugeda.
Greta lemmik magustoit suve menüüst oli juust, viinamarjade ja crackers-itega (ma ei teagi mis need eesti keeles oleks) :)
Ma algul arvasin, et kõik koolid saavad sama toitu, aga kui ma Greta lasteaiast tuttavate laste emadega koolist rääkisime siis tuli välja, et sööki pakuvad eri firmad. Näiteks Greta sõbra ema ei maksa koolilõuna eest vaid paneb kodust ise söögid lapsele kaasa, kuna neil on koolimenüüs ka võileivad. Ta teab, et poiss valiks siis koolis vaid võileiba ja mis mõtet on siis selle leiva eest eraldi maksma hakata kui ta võib selle ka ise kodust kaasa panna. Samas tal on sellest kahju,et koolis leiba pakutakse, kuna ta tahaks, et laps koolis sooja toitu sööks.
Gretaga õnneks probleemi ei ole.
Ma küll ei tea palju ta koolis sööb, aga ta alati räägib mulle mida anti ja kas talle maitses või ei. Neid mitte maitsemisi tuleb ikka väga harva ette.
Muna pärast ta enam ei muretse ja kui magustoiduks on mõni kook või mingi muu muna sisadav asi siis Greta saab küpsist või jogurtit. Tema kutsub neid küpsiseid soolaga küpsisteks, kuna küpsise peal pidavat sool olema?! Ma küll ei tea mis küpsisest jutt käib ja ma unustasin õpetaja käest küsida. Igal juhul Gretale need väga maitsevad.
Pete praegu just ütles, et arvatavasti on need crackers.
Muideks, lastevanemate koosolekul tuli välja, et Greta õpetaja on vegan ja ta ei söö samuti muna. Seega kui neil on klassis kellegi sünnipäev siis on õpetajal eraldi kook kaasas mida nad siis Gretaga koos söövad :). Minu arvates nii armas. Õpetaja ütles mulle nii innukalt seda, et ta teab täpselt kust mida hankida neile kahele sünnipäevade puhuks:)
Siit ka üks pilt nende kooli maalapilt saadud viljadest.
Inglismaal ja Iirimal on väga populaarne selline lastemäng nagu 'conkers'. Ma tegelikult ei tea kui paljud tänapäeva lapsed seda enam mängivad, kuna paljudes koolides on see mäng ohutus- ja tervisenõuete tõttu keelatud.
Mäng kujutab endast kastanitega 'koksimist', seega mängida saab seda vaid sügisel. Ma arvan, et allolev pilt seletab hästi millega tegu. Võitjaks tuleb see kes on esimesena vastase kastani sodiks koksinud.
Miks ma sellest siin üldse kirjutan on sellepärast, et ma lugesin Greta kooli uudistelehest sellise direktori poolt kirjutatud lõigu:
Ma olin üsna imestunud seda lugedes, kuna ma arvasin, et see mäng on kõikides koolides keelatud. Tuleb välja, et Greta koolis lausa kutsutakse lapsi seda mängima. Loodetavasti on selliseid koole rohkemgi.
Lapse kooli viimine ja sealt toomine on omamoodi sund suhtlemine. Selles mõttes, et ikka peab ju teiste vanematega möödaminnes paar sõna juttu rääkima. Ega mul otseselt ei ole midagi selle vastu, seda enam, et suurem osa emasid on väga toredad, aga vahel tahaks lihtsalt minna ja tulla ning vaid omas maailmas olla :)
Kuigi kõik vanemad saavad omavahel hästi läbi on siiski nüüdseks kujunenud omad väikesed grupid kes paremini klapivad. Täiesti loogiline ju ka, kuna need kellel on pojad, need on rohkem ühes grupis ja need kellel tüdrukud, need teises.
Tegelikult on koolis asjad väga hästi ja järelemõeldult organiseeritud et laste vahel ei tekiks gruppe. Suurt rõhku pannakse sellele, et kõik on kõigiga sõbrad ja kõik hoolitsevad kõigi eest. Seda tundsin ma kohe kui ma seda kooli esimest korda vaatama läksin, et kõik on omavahel nagu suur pere.
Näiteks on Greta klassis igal tüdrukul poisist partner. Üks veerand on üks poiss ja siis järgmisel veerandil teine jne. Nagu ma tasapisi aru hakkan saama siis on sellisel süsteemil mitu head omadust.
Esiteks hoiab see ära, et kui paarides tööd teha, et siis keegi jääks 'välja' või tõrjutuks. Väikestele lastele on ju sõprus ja 'best friendiks' olemine nii tähtis, et siis oleks paarilist otsides kindlasti alati mingid konfliktid, kes kelle sõber on või ei ole. Nüüd aga teab igaüks kohe kes ta paariline on ja jutul lõpp.
2. Hoiab aega kokku, et paarilist otsida või sellega tulenevaid konflikte lahendada.
3. Aitab head suhet luua poiste ja tüdrukute vahel. Et ei oleks vaid nii, et tüdrukud on omas grupis ja poisid omas.
4. Õpetaja ütles, et kui lapsed paaris töötavad siis neil on palju vabam ja julgem oma paarilisega mingi teema üle arutada, kui seda teha õpetajaga. Teema on õpetaja antud. Õpetajaga nagunii, ei saaks kõik lapsed korraga rääkida, seega ilma paariliseta ei saaks nii mõnigi laps aja puuduse tõttu siis üldse rääkida.
Näiteks mainis õpetaja mulle, et Greta vestleb palju vabamalt oma partneriga kui ta teeb seda temaga. Greta rääkis mulle üks päev, et nad pidi oma partneriga oma lemmik kangelastest rääkima ja et neile mõlemale oli meeldinud 'spiderman' :)
Klassis on 'Pilve, Päikese, Vikerkaare' süsteem. Need lapsed kes midagi silmapaistvat teevad nende nimed pannakse vikerkaare peale. Need kes muidu hästi töötavad või midagi hästi teevad nende nimed pannakse päikese peale. Need kes lollustega hakkama saavad nende nimed lähevad pilve peale.
Kooli alguse poole pandi Greta nimi üks päev vikerkaarele, kuna Greta oli mänguväljakul oma nutva klassikaaslase juurde läinud ja küsinud, et kas ta tahab temaga mängima tulla ja teda muidu lohutanud. Õpetaja oli seda näinud ja selle käitumise kohe teistele eeskujuks toonud ja Greta nime vikerkaarele pannud. Samalaadse käitumise eest on ka teised lapsed vikerkaarele pääsenud ja sedasi õpetatakse lastele teiste tunnete eest hoolitsemist ja olema teiste vastu tähelepanelik.
Ma enam ei mäleta mis on need teised juhtumid olnud kui Greta nimi vikerkaarele on pandud.
Vikerkaarele või päikesele pääseb ka lihtsalt midagi muud hästi tehes nii, et seda meetodit ei kasutata VAID empaatia õpetamiseks.
Näiteks kui nende esimese kehalisekasvatuse tunniks kõik lapsed ülima kiirusega riided said vahetatud siis pandi terve klassi laste nimed vikerkaarele. Õpetaja oli lihtsalt nii vaimustatud sellest. Mõnikord on vikerkaarel ka õpetajate nimed olnud.
Minu arvates selline nii lihtne ja lõbus süsteem laste motiveerimiseks ja õpetamiseks :)
Gretal on tegelikult koolis ka väikene probleem sõbrannadega olnud. Nimelt on tal seal üks tüdruk kellega ta väga tihti koos mängib ja temaga üldjuhul hästi läbi saab. See tüdruk on Gretast väga vaimustatud ja tahab temaga alati mängida. Probleem on aga selles, et Greta sobib oma iseloomu poolest palju paremini ühe teise tüdrukuga, kes omakorda on ka hea sõber selle esimese tüdrukuga. Kuna see esimene tüdruk on väga enesekindel ja domineeriv siis hoiab Greta ja see teine tüdruk natuke temast eemale ja pigem eelistavad mängida omavahel. Sellele domineerivale tüdrukule aga see ei meeldi üldse, et Greta teise tüdrukuga omavahel mängib ja tihti isegi lausa läheb ja kisub nende käed lahti ning võtab Greta sõbranna Gretalt ära. Mõnikord lausa ütleb, et kuna tunneb tüdrukut juba beebist peale siis temal on õigus tüdrukuga rohkem mängida kui Gretal. Gretat muidugi ajab selline käitumine segadusse ja eelkõige muudab teda kurvaks.
Noh ütleme, et üks täielik 'kolmnurga' suhe :)
Ma olen selle tüdruku emaga ka seda asja arutanud kellega Greta rohkem läbi saab ja tal on ka kurb meel, et neil kolmel selline 'võitlus' sõprade üle käib.
Õnneks praeguseks on vist asjad natuke maha rahunenud, kuna Greta ei ole midagi kurtnud. Õpetajale mainisin ka seda ja ta oli selle üle tänulik kuna ta ütles, et siis ta teab, et kui grupitööd tehakse siis oskab tüdrukud lahutada nii, et nad kolmekesi alati koos ei oleks.
Selle probleemiga seoses olen ma nii tänulik, et neil seal koolis selline partnerite süsteem on, kuna ilma selleta oleks vist iga päev Gretal oma sõbrannadega võitlus, kes kellega paaris oleks.
Sõprannadest veel nii palju, et tegelikult elab meie lähedal üks tore tüdruk Greta klassist, kelle vanematega me Petega suurepäraselt klapime. Tüdruku nimi on Elloura ja ta ema on ameeriklane. Elloura on meie juures mitmel korral mängimas käinud ja tema emaga on väga mõnus lobiseda. Eelmine nädal kui Elloura emal oli vaja haiglasse minna tuli tüdruk juba hommikul vara meie juurde, sõi siin hommikusööki ja ma viisin siis mõlemad lapsed kooli ning seda kahel hommikul järjest. (Homme, teel kooli, võtan Greta hea sõbranna (üks sellest kahest :) auto peale ja viin kooli nii, et hakkan vaikselt taksot vist mängima).
Pete saab ka Elloura isaga suurepäraselt läbi nii, et laupäeva õhtul käisid isad lastega rakette vaatamas ja karusellidega sõitmas ning pühapäeval ühe klassiõe sünnipäeval.
Oh, neid sünnipäevapidusid on ka nüüd vaat, et igal nädalalõpul. Pete on paaril viimasel peol ise Gretaga käinud ja ta on saanud paari toreda isaga tuttavaks. Pühapäeval peolt tulles ta isegi ütles mulle, et millal klassiesindajad seda isade õhtut korraldama hakavad, et tema täitsa tahaks sinna minna ja nende isadega pikemalt jutustada :)
Greta klassi vanemad on enamuses kõik 33-40+ aastased. Osadel on paar vanemat last, aga enamustel Greta vanused lapsed väiksema õe-vennaga. Ma arvan, et nooremaid vanemaid on vaid paar tükki. Vähemalt nad paistavad välja, et nad võiksid olla nooremad. Nemad on ka need, kes pole kordagi kuhugi 'tutvumis' üritusele tulnud ja seega ei tunne ma neid eriti. Ühega ma olen kooliõuel paaril korral rääkinud ja jutu algatajaks olin mina, aga sellega on asi ka piirdunud.
Samas ma arvan, et tänu sellele, et me kõik oleme enam vähem sama ealised sobimegi me omavahel hästi kokku. Seda ma märkasin juba ka Greta lasteaias olles, et nooremad emadega oli teistel alati raske klappi saada. Mitte, et neil midagi viga oleks olnud vaid lihtsalt üle 30sed olid palju aktiivsemad ja vabamad ning suhtlemine nendega tuli palju kergemalt.
Siit pole vaja nüüd välja lugeda seda, et noortel emadel midagi viga oleks või, et nad suhelda ei oskaks. Lihtsalt see on meie (ka teiste vanemate, kellega ma rääkinud olen) tähelepanek.
Ah jah, Greta klassis on üks poiss kelle ema on Ukrainlane. Väga mõnus naine. Selline väga sotsiaalne ja sõbralik ja alati on tal midagi kellegagi rääkida. Noh selline tüüpiline tore venelane :)
Rohkem 'välismaalasi' peale minu ja selle ukrainlase Greta klassis ei ole.
Oeh, nüüd sai siia vist viie erineva postituse jagu juttu kokku :) Ei viitsi eraldi kirjutama hakata, kuna siis läheks veel kauem aega ja pärast ma ei mäletaks ka enam kõike. Nüüd vähemalt kõik ühe pealkirja all koos ja see kel huvi see loeb ja kel pole jätab vahele :)
Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik kolm Greta 4 aastast sõpra-sõbrannat, kes sel sügisel kooliteed alustasid kolmes erinevas koolis, armastavad koolis käia. Nendega vesteldes on märgata, et nad on palju enesekindlamaks muutunud ja hea meele ja õhinaga valmis oma koolist rääkima. Täiesti kooliküpsed :)
Nii põhjalik ja armas jutt. Küll on hea meel, et Gretal nii tore kool on ja et talle meeldib koolis käia. Ja kool tundub tõesti suurepärane olevat. Ma pole veel meie valitud kooli avatud uste päeval käinud, aga kahtlen, et seda teie omaga võrrelda saab.
ReplyDeleteTäiesti ausalt tunnistan, siis alguses olin küll kahtlev, et lapsed nii vara kooli Inglismaal lähevad. Aga nagu näha on süsteem hästi läbi mõeldud ja sobiv nii väikestele. Väga tore!
Tore, et teil on tore :)
ReplyDeleteKas lastega tegeleb ainult üks õpetaja või on tal ka mõni abiline?
Huvitav, et nii väikeste laste vanemad on 30-40, Eestis saadakse esimesed lapsed ju pigem 20nendates.
Riina, ma arvan, et voib olla ei tasugi Itaalia kooli esimest klassi Greta klassiga vorrelda vaid pigem Greta kooli 2 klassiga (siin algab kool reception klass (kus Greta praegu on), siis Year 1 ja siis Year 2 kus on 7 aastased).
ReplyDeleteYear 2 enam nii manguline koik ei ole ja ehk siis rohkem Eesti ja Itaalia kooli sarnane, kuigi Year 2 nad siin juba loevad ja kirjutavad ja teevad muud tsirkust :)
Mul on aga tunne, et Leandrole saab mis tahes koolis meeldima kuna talle ju meeldib oppida :)
Ritsik, Greta klassis on 2 opetajat (yks nendest on liider opetaja) ja 1 opetaja abi. Ma ei usu, et koik kolm korraga sama aegselt klassis on. Pigem vastavalt vajadusele ja olenevalt mida parasjagu klassis tehakse.
Inglismaal saavad ka 20 aastased emadeks (isegi 15 aastased), aga enamuses on need emad madalaklassilistest perekondadest voi sotsiaalabi peredest parit. Need kellel puudub haridus ja kes tool ei kai. Loomulikult on ka erandeid.
Aga suurem osa esmakordseid vanemaid on yle 30sed ja ka taiesti normaalne nahtus on see kui emaks saadakse 40selt. Greta lasteaias oli naiteks mitu sellist ema ja ka Greta sobranna ema oli 42 kui ta esimene laps syndis (teine 44selt).
Siin ei vaata selle peale keegi pahasti, Eestis tembeldatakse aga juba vanaemaks :)
Kahest õpetaja tööst näiteks selline näide.
ReplyDeleteÜks õpetaja tegeleb klassiga samal ajal näiteks vahetab teine õpetaja õpilaste lugemis raamatuid.
Greta saab nädalas kokku 3 raamatut mida ta peab kodus minuga lugema. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel käib raamatute vahetus, korraga on käes vaid üks raamat ja igal lapsel alati erinev.
Või siis näiteks üks õpetaja kutsub lapsi üks haaval temaga juurde lugema samal ajal kui teine õpetaja teise grupi lastega midagi teeb ja kolmas grupp lihtsalt mängib samal ajal.
Minu elukaaslase õde on ka inglasega abielus ja elavad Inglismaal. See mees on mulle ka mitu korda öelnud, et inglased ei oska kirjutada :D Ta rääkis, et neil on koju ostetud sõnaraamat, et siis mees (see inglane) oskaks ikka kõiki sõnu õieti kirjutada :D Ja, et kui tal on vaja kiiresti teada kuidas mingit sõna kirjutada, siis ta küsib naise käest (ehk siis eestlase käest), et naine oskab ka paremini inglise keeles kirjutada kui mees ise :)
ReplyDeleteVäga põnev ja põhjalik lugemine UK koolisüsteemist, loodetavasti tuleb sama põhjalikke ja toredaid järjejutte veelgi :)
ReplyDeleteTahtsin lisaks mainida, et tegelikult on Eestiski sünnitajate keskmine vanus jätkuvalt tõusutrendis ehk tänaseks päevaks ei erine sünnitajate vanus Eestis ja UK-s enam nii väga või üleüldse Euroopa Liidus riigiti. Näiteks aastal 2012 oli esiklapse sünnitaja Eestis keskmiselt 26.8 aastat vana ja korduvsünnitaja 31.6 aastat. Samal aastal Inglismaal esmasünnitaja keskmiselt 28.1 aastat vana ja teise lapse sünnitaja keskmiselt 30.1 aastat vana. Ja mingi Eurostati üldine keskmine (mean age of women at childbirth) annab sünnitaja keskmiseks vanuseks aastal 2011 Eestile 29.5 ja UK-le 29.7.
Tere Kati :)
ReplyDeleteNo ma nii küll päris ei saa öelda, kuna nii minu mees kui ka meie siinsed sugulased oskavad inglise keeles suurepäraselt kirjutada :)
Mida ma aga silmas pidasin oli see, et kuna inglise keeles on nii palju sõnu mida on võimatu mingi loogika järgi kirjutada siis sa oled lihtsalt sunnitud neid kirjapildi järgi PÄHE õppima.
Kui sa aga neid sõnu igapäevaselt ei KIRJUTA (kuigi oma kõnes kasutad) siis on lihtne unustada kuidas neid kirjutatakse. Seda enam, et tänapäeval, tänu google ja spellcheck abile, on inimesed laisaks muutunud ja seega jäävad tihti ilma välise abita hätta.
Toon ühe näite mida näiteks mu mees peast õigesti kirjutada ei oskaks (peale mõningast pusimist aga küll)
Sõnaks on KÕHULAHTISUS. Peredes kus on väikesed lapsed on see sõna väga levinud, kuna lastel on tihti kõht lahti.
Igaüks teab ja kasutab seda sõna oma kõnes, aga kui kirjutamiseks läheb siis on enamus vanemaid hädas (välja arvatud kui tegemist peaks olema arstiga :)
Sõna kirjutatakse nii DIARRHEA või DIARRHOEA!!!
hääldatakse /ˌdaɪəˈriːə/
Ma kahtlen kui paljud eestlasedki selle õigekirja peast teaksid :) :)
Seega mida ma oma jutuga öelda tahtsin oli, et samal ajal kui eesti lapsed näiteks 10 aastaselt juba kõhulahtisus kirjutada oskavad siis ma ei usu, et Greta seda 10 aastaselt inglise keeles korrektselt kirjutada oskas. Seda enam, et neid selliseid 'võimatu' kirjapildiga sõnu on inglise keeles nii palju mida nad sõna sõna haaval peavad siin iga päev kirjutama õppima.
Eesti keel on selle kõrval ikka väga lihtne lugema ja kirjutama õppida eestlasele endale :)
Tere Kerli,
ReplyDeleteJah, eks see esmasünnitajate vanus tõuse ka eestis tasapisi aastatega.
Samas mulle on jäänud mulje, et 40 aastastele sünnitajatele vaadatakse Eestis ikka väga halva pilguga ja kutsutakse juba vanaemadeks samas kui UK ei ole see midagi erilist :)
Mind isiklikult ei häiri üldse kui vanalt keegi lapsi saab.
Küll aga häirib see kui inimesi jätkuvalt lapsi sünnitavad ja siis neid riigikulul kasvatavad. See on väga suur probleem meil siin UK-s. Enamalt just sellelse gruppi kuuluvadki need emad kes noorelt emaks saavad ja nende number on üsna suur.
Pole neil ei haridust, ega korraliku tööd, nii nagu ei ole ka nende vanematel ja karta võib, et ei saa kunagi ka olema nende endi lastel.
Väga kurb nõiaring :(
Ma arvan, et kooli järjejutte tuleb kindlasti veel :)
väga huvitav kirjutis , ja milliste roredate fotodega illustreeritud! Küll on tore et Greta kooli läks, nüüd saame sedasi põhjaliku ülevaate Inglismaa koolielust koos pildinäidetega. Paistab küll et klassid on sisustatud väga lapsesõbralikult ja ka õpisüsteem tõesti hästi läbi mõeldud, ja mis peaasi - tore et Greta rõõmuga kooli läheb ja sealolekut naudib! Hästi tore episood oli see õpetajaga mitte-muna toidu jagamine, see on nii armas :)
ReplyDeleteEga see mis see inglane mulle ütles, et nad kirjutada ei oska, see oli ka selline pooleldi naljaga öeldud :) ta just mõtles ka seda, et mõndade sõnade õigekirja peadki pähe õppima :) Lihtsalt, see et sa mainisid, et sinu mees ei oska kõiki sõnu õieti kirjutada, sellega tuligi meelde mis mulle üks inglane selle kirjutamise kohta ütles :)
ReplyDeleteNiiet jah, olen sinuga nõus, et lihtsalt läheb meelest ära kuidas mõnda sõna kirjutama peab.
Itaalias tundub, et 40 ongi just see kòige òigem aeg lapsi saama hakata. Mulle alles òeldi, et ohhoo, varakult alustasid, et pole veel 40 ja juba kolm last. Siin ma vaatan, et need kahekymnendates synnitanud vaat et isegi hàbenevad seda, hakkavad end vàlja vabandama, et miks nii vara.
ReplyDeleteKool on tòesti teil armas, huvitav vaadata, aga jah, ega eriti eesti vòi itaalia koolidega vòrrelda saa, systeemid liiga erinevad. Greta esimene klass tundub pigem meie lasteaia viimase aasta moodi.
Ma ei tea kas see on lihtsalt fotode pealt jààv mulje, aga kool tundub kuidagi vàga stimuleeriv, minu jaoks vist liiga. Seinad igast kirjutisi ja pilte tàis, palju asju koos, kirju. No vòrdluseks kasvòi klassiuks - suur puu, seal nimekiri peal, klaasil veel mingi tekst ja all suurelt opetajate nimed. Meil siin on ukse peal 1B, seegi suhteliselt vàikselt ja ongi kòik. :)
Suusi, aga oleks ju üsna masendav ja sünge kui 4-5 aastased peaksid sellises Eesti mõistes tavalises klassiruumis üle 6 tunni päevas mööda saatma :) (tegelikult on nad selle 6 tunni ajal ka väga palju aega õues)
ReplyDeleteLasteaias on ju ka mänguasju ja värke ja üldmulje kirju.
Greta koolis ei ole klassidel numbreid vaid on puude nimed. (Minu teadmist mööda ei ole siin Inglismaal üheski algkoolis klassid kas tähtede või numbrite järgi jaotatud vaid ikka mingid nimed).
Ma ei tea täpselt kuidas vanematel klassidel uksed välja näevad (nii kirjud kohe kindlasti mitte :) aga vähemalt Greta vanuste ja Year 1 klassi uksed näevad tähtlikult sellised välja.
Seda nimekirja tavaliselt seal ukse peal ei ole, see oli seal vaid lastevanemate koosoleku ajal.
Väiksed lapsed õpivad sedasi kergemini ära tundma mis puu see paju selline on, kuidas paju kirjutatakse (Willow). Lapsi suunatakse mänguliselt sõnade ja tähtedega 'sõprust' tegema ja neile meeldib klassiukse pealt oma õpetaja nime näha ja seda lugeda proovida :) Peale selle sellised värvilised uksed ju kutsuvad lapsi rohkem kui tavalised uksed :)
Teine asi on ka see, et Greta koolis pööratakse kunstile väga suurt tähelepanu ja kui ma kooliga tutvumas käisin siis üks asi mis mulle just väga meeldis oli see, et igal pool oli väljas laste tehtud kunstiteosed (ja veel väga huvitavad). See oli ka üks põhjus miks ma just selle kooli Gretale valisin.
Samas sellised värvilised väiksemate laste KLASSIRUUMID on siin igas UK koolis, see ei ole Greta kooli erapäras.
7 aastaste laste (year3) klassiruumid enam nii värvilised ole ja näevad pigem rohkem ehk itaalia kooli moodi välja.
Selleks ajaks aga kui Greta on 7 aastane on ta siin maal juba 3 aastat koolis käinud.
Oh, kui põhjalik postitus. Eile sain selle lugemisega ikka lõpule, kommentaarid jäid küll tänaseks.
ReplyDeleteJa ei kutsu siin keegi 40-aastast sünnitajat vanaemaks ... Väga väga vähesed saavad 40-nendates vanaemaks tänapäeval. Ja järjest rohkem sünnitatakse oma lapsed peale 35-ndat eluaastat. Mis on suur peavalu naistearstidele. Siis ei rasestu enam nii kergelt ja paljud naised vajavad viljatusravi, rasedus on keerulisem. Rasedused peetuvad või katkevad väga tihti. Meiegi "tegime" oma pesamuna 2 aastat, kuigi teiste rasestumistega polnud üldse mitte mingit probleemi .... Samuti on ka mul mitu sõbrannat hädas, kui rasedaks jäävad siis pidama ei jää, ja üks suur risk ongi vanus. Aga see selleks. Pole see teema :)
Mulle jäi ka silma et klassiruumid on hirmus kirjud. Eks lapsed ole harjunud, aga minule oleks see väga väsitav. Meil siin lasteaias on kõik mängud/asjad kapiuste taga. Aga nii et lapsed ise kätte saavad. Et üldpilt on veidi rahulikum. Ja ka lihtsam tolmu pühkida/koristada.
Sellepärast ongi siis inglastel ja ameeriklastel spellingu võistlused :) Siin nagu poleks erilist põnevust, kui vaid siis mõne keerulisema sõnaga. Mina ei tea ühtegi kaashääliku või täishääliku reeglit, aga kuidagi ikka tunnetan ära kuidas sõna kirjutatakse. Õnneks pole mu lastel ka õigekirjaga probleemi.
Tegelikult meenutab see kool ka veidi meie lasteaeda. Siin ka ju alates 4-aastastest hakkavad õppima tähti ja muud individuaalselt koos õpetajaga ja siis osa asju teevad ka rühmas. Ainult kodutööd ei anta ja magada saavad :) Lugema vist veel õptama ei hakata, aga kooli minnes peavad oskama lugeda kõik. Minu lapsed on viie aastaselt lugema õppinud.
Greta on ikka väga tubli ja see õppimise süsteem on ka põnev.
Kerstil on tuline õigus vanemaealiste naiste emaks saamise koha pealt. Omal tulid samasugused mõtted pähe. Ja naised pole siin ainsad "süüdlased", ka vanade meeste sperma pole enam see ,mis noortel, nii et üha rohkem tekib geenimutatsioone ja sellest tingitud haigusi.The Times kirjutas vastavatest uurimustest erinevates maades, mis seda kinnitavad.
ReplyDeleteKersti, meditsiiniline pool meditsiiniliseks, see on iga vanema sünnitaja enda mure. Ma pidasin silmas seda, et teised kaaskodanikud Eestis vaatavad vanemaid, eriti 40seid sünnitajaid negatiivsemalt kui mujal maailma.
ReplyDeleteMa arvan, et seda suhtumist on parem näha kui Eestis väljaspool elada ja teiste maadega võrrelda. Ajakirjandus ajakirjanduseks, ma olen sellist suhtumist märganud ka oma Eestis elavate sugulaste ja tuttavate hulgas :) Loomulikult ei käi see KÕIGI Eestis elavate inimeste suhtes vaid on üldmulje.
Ma arvan, et kogu elu siin riigis on paljudele väljaspoolt tulnutele kirju ja väsitav :)
Meie siin oleme sellega harjunud ja mujale minnes tundub just, et elu seal oleks liiga rahulik ja igav.
Ideaalne on kui oleks tasakaal, natuke mõlemat :) :)
Mina pole küll mitte ühtegi negatiivset kommentaari kuulnud 40-nendates sünnitaja kohta. Kuigi mul on tutvusringkonnas neid ikka palju. Just imetletakse ja kiidetakse. Praegugi mul üks tuttav saab kaksikud :) Ainult positiivne reaktsioon.
ReplyDeleteKui ma naistearstilt uurisin munajuhade läbilõikamist siis naistearst ütles et aga kui tuleb 44-aastaselt uus armastus ja soovid veel lapsi :D kuigi teised arstid on mul selle kategooriliselt ära keelanud.
Aga see pole ka teema kus vaielda. Maailm muutub, arvamused ja suhtumised muutuvad. Mitu tuttavat on isegi saanud samal ajal nii lapse kui ka juba lapselapse :)
Kusjuures mina ka Kerstiga nõus ses osas, et minu meelest ka ei suhtuta 40 aastasesse sünnitajasse Eestis imelikult ainuüksi vanuse pärast, kui ta muidu on igati tore ja kena inimene. Aga tõepoolest kuna kunstlik viljastamine on väga kallis ja sellest räägitakse meedias palju, et vanuse kasvades on raskem rasestuda, siis inimesed ikka mõtlevad tõsiselt just sellest vaatenurgast lähtudes.
ReplyDeleteÜleüldiselt aga on Eestis kindlasti senimaani igasugust veidrat hirmu ja sallimatust erineva nahavärvi, usu või kasvõi puuetega inimeste suhtes. Erivajadustega lapsed on meil näiteks endiselt peidus ja tänavapildis näha ei ole.
Greta kooli poole pealt tahtsin küsida veel selle kohta, et kuidas on õpetajatega järgmistel aastatel, kas õpetajad jäävad ikka samaks ka seal Year1-s ja Year2-s? Just lugesin ühte samasugust kirjeldust USA-s õppivast lapsest. Neil oli nii, et iga aasta läheb laps uude klassiruumi+uued õpetajad igal aastal.
Muidu ma mõtlen võrdluseks, et kas meil on erakordselt jutukad õpetajad lasteaias või mis...Kui Greta klassis oli vanemate vestluseks ette nähtud 10 min, siis meil lasteaias on ette nähtud 1 tund, aga tavaliselt läheb kõigil vanematel mingi 1,5 tundi :D Nii et arenguvestlusi peetakse 2 nädalat jutti.
Ärme hakka vaidlema jah :)
ReplyDeleteSee lihtsalt minu nägemus, et suhtumine Eestis negatiivSEM (mitte negatiivne) kui siin.
Eri nahavärvi inimesed, geid, puuetega inimesed on veel täiesti omaette teema, aga sellel teemal ma sõna võtta ei taha. Sõna 'neegri' kasutamisest tulnud arutelu ajab mul juba karvad nii turri, et ma parem elan siin omas mullis edasi ja teised öelgu või tehku mida tahavad :)
Aga tagasi kooliteema juurde.
Kerli, Gretal saab minu teadmist mööda järgmine aasta uus õpetaja olema ja kindlasti uus klassiruum. Siin nii ei ole, et mitu aastat sama õpetajaga samas klassis.
Ühtepidi see mulle ei meeldi teist pidi jälle meeldib. Kui satub olema hea õpetaja siis loomulikult oleks väiksele lapsele tore kui ta selle sama õpetajaga edasi läheks, AGA kui näiteks õpetajaga klappi ei ole siis oled sellise õpetajaga mitu aastat 'kinni'.
Õpetaja vahetudes muutuvad minu meelest koolilapsed ja õpetajad aegamööda nagu suureks pereks. Õpetajatel on paljude lastega aastane side olnud ja lastel erinevate õpetajatega.
Eks seda näita loomulikult aeg kuidas Gretale selline vahetus mõjub. Mind igal juhul selline vahetus ei häiri.
Klassiruumid ei saa juba sellepärast samaks jääda, et klasside välimus, õppevahendid ja kujunuds on vastavalt eale. Samuti klasside juurde kuuluvad mänguväljakud.
Greta koolis on nooremad lapsed maja ühel poolel ja vanemad teisel ja neil on eraldi mänguväljakud.
Kas klassiruumid ka vanemate laste poole peal iga aasta vahetuvad, seda ma ei tea. Greta klass järgmisel aastal aga küll.
Jah, kuulsin oma tädilt, kes on Eestis algklasside õpetaja, et Eestis kestab vanematega vestlus tunni. Ta veel kurtis, et tihti ei anna vanemad talle teada, et nad tulla ei saa ja siis ta istub seal tunni tühjalt ja ajab neid telefoni pidi taga või lihtsalt ootas järmisi vanemaid.
Siin ei tuleks tunnine vestlus kõne allagi. Miks peaks õpetaja kaks nädalat järjest iga päev hilja õhtuni koolimajas istuma? 30+ tundi ekstra tööd tegema, tavalisele tundide ettevalmistusele ja tööde parandamisele lisaks. Koolipäev lõppeb ju siin peale 3 päeval ja mõnel isegi hiljem.
Ja mida sa seal tunni jagu ikka räägid (eriti Greta vanuste puhul). Siis läheks juba niisama vestluseks ja selleks ei oleks ka vanematel aega :)
Kui kellegil on mingi probleem või teema mida pikemat arutamist vajab siis saab eraldi aja kinni panna ja seda teha. Pisi küsimused ja mured saab õpetajaga räägitud ka last kooli viies või sealt tuues ukse peal.
Kogu info koolielu kohta saadetakse meile vaat et iga päev emailide näol koju kätte ja koolil on k aaktiivne koduleht.
Ma ei tea, võib olla on vanemates klassides vestluse aeg pikem aga tund kohe kindlasti mitte :)
Meil sõimerühmas kestis arenguvestlus vast 5 minutit :) Suhtlen ju kasvatajatega iga päev kui lasteaias käin ja kui mingi mure siis saab kohe sellele lahendust. Arenguvestlusel tuli mul vaid täita ankeet, üks küsimus mida mäletan oli et kas ta paneb ise riidesse ja kas oskab minna iseseisvalt trepist alla vms.
ReplyDeleteAga koolis ei suheldagi enam vanemaga vaid õpetaja suhtleb lapsega ja vanem istub kõrval. Siis läheb juba pikemalt. Laps on varem e-koolis täitnud ankeedi ja siis seda arutatakse õpetajaga. Teemadeks on siis sõbrad, õpetajad, õppeained, rõõmud, mured :) Eelmisel aastal toimus arenguvestlus vaid Johannesel. Mulle sobis :) Kuna mul lastega ja õpetajatega probleeme pole siis ma ei näegi sellel mõtet. Kui mingi probleem tekib siis leian sellele lahenduse kohe iseseisvalt ja ei jää arenguvestlust ootama.
Kõige tihedamalt suhtlen paari vanemaga Johannese klassist kuna meil on järgmised samaealised lapsed ja käisime koos beebikoolis. Teisi vanemaid näen vaid klassi koosolekul kuna me muul ajal üldse koolis ei käi. Lasteaias ka eriti kellegiga ei kohtu, sest hommikul viivad Marta suuremad tüdrukud ja õhtuti on ta tihtipeale viimane ...
Vot siis sellised lood siinpool sood :)
Oi, ega see kirju koolijutt ei olnud kriitika, lihtsalt tähelepanek, mis voib olla ei yhtigi reaalsusega, vaid on tingitud fotodest. ( tundsin su vastustes soovi kaitsta...)
ReplyDeleteMa kyll eesti klassiruumidest suurt midagi ei tea, aga vaevalt needki tanapaeval tumerohelised on nagu kunagi meie ajal. Itaalias on nad minu arvates kyll lapsesobralikud, on neilgi asju seinal rippumas, aga seda koike on kuidagi palju vähem. Ja kooli nad lahevad siin 5-6 aastaselt, Atol ja sinu Gretal on vanusevahet koigest aasta ja moni kuu, molemad alustasid esimese klassiga. Et polegi suurt vahet. Ja no see uks ja puu oli lihtsalt naitkeks hea, mitte et mul puu vastu midagi oleks.
Mind lihtsalt yllatas see kirjusus, kuna laste ylestimuleerimisest raagitakse ju kogu aeg nii palju, seega oli see kuidagi ootamatu näha sellist kirjut kooli.
Ei, ei oligi hea, et seda mainisid. Panigi mind elu üle mõtlema :) :)
ReplyDeleteNoh, selles mõttes, et ma jõudsin järeldusele, et elu Inglismaal (siin kus meie oleme) ongi tegelikult väga kirju võrreldes eluga näiteks Itaalias (kuskil väiksemas linnas või)Eestis.
Meil ei räägi keegi ülestimuleerimisest :) Oleme kõik niigi ülestimuleeritud ;)
Näiteks paljud me sõbrad kes meile siia külla on tulnud ja meie ostukeskust külastavad on maininud, et neil pärast lausa pea käib ringi :) Samas meie oleme nii harjunud, et ei pane seda üldse tähelegi. Lülitume automaatselt üleliigsest välja või sõidame lihtsalt nädalavahetusel kuskile mõisa aeda :)
Tegelikult ma arvan, et piltidelt võib olla tõesti tundub väga kirju. Võib olla ka sellepärast, et oli õhtu ja akendest ei tulnud valgust ning tuleb põlesid.
Päeval klassis olles sellist tunnet ei olnud. Võib olla ma olen ka selliste klassidega nii ära harjunud kuna enne ma ju töötasin tihti erinevates koolides :)