HÄDA EESTI KEELEGA JA NÄDALALÕPU ÜLEVAADE

Greta laulab hommikul köögis ühte koolis õpitud mulle tundmatut jõululaulu. Minu käest küsib, et kas ma tean, et ….. on alati kõver ja mitte kunagi sirge. Ma küsin uuesti, et mis asi? Greta ütleb, et ….. aga mina ei saa pihta, mis sõna see selline on. Küsin uuesti ja proovin kuulata kas ta proovib ütelda inglise või eesti keeles, aga tulemuseta. Greta seletab midagi jääga seotud, aga ka siis ei suuda ma välja nuputada mis asi see selline olla võiks. Lõpuks ütlen, et vabandust aga ma tõesti ei tea mis asi see selline on.
Greta ütleb mulle selle peale:'Sa pead minema kooli siis kui sa ei tea!':)

Tegelikult ma käisin juba ta koolis. Pakkusin ennast eelmiseks reedeks neile abiks. Neil oli vaja appi vanemaid, kes saaks lastega hommikul postkastini jalutada ja tagasi, et postitada laste pool kirjutatud postkaardid.
Mõtlesin, et see on hea lihtne asi ja ei võta kaua aega ning panin oma nime kirja. Kokku oli vaja 6 ema, iga nelja lapse kohta üks (mõnel oli vaid 3 last).

Reedel kooli jõudes, anti mulle kätte pakk nelja postkaardiga, laste nimekiri ja clipboard väljatrükitud tabeliga. Tuli välja, et lihtsalt jalutamisest oli asi kaugel. Pidime lausa mini õpetajad olema ja jalutades laste tähelepanu pöörame ümbruskonnale. Vaatama mis kujundeid me enda ümber näeme, sügismärke, silte ja majanumbreid jne. Pärast klassi tagasi jõudes, kogusime oma väikese grupi kokku ja lapsed pidid siis meile kordamööda nimetama asju mida nad nägid. 

Minu grupis oli Greta, ta sõbranna ja kaks hästi mõnusat poissi. Need poisid küll tahtsid suurema osa ajast omavahel vaid mingeid superman jutte rääkida, aga samas olid just nemad need kes enda ümber väga huvitavaid asju märkasid ja hiljem neid ka mäletasid.
Greta ja ta sõbranna samas, aga ütlesid, et nemad ei mäleta midagi :)

Ma siin ütlen, et õpetajad on ikka küll imeinimesed. Kuidas nad suudavad ja oskavad lapsi ennast nii hästi kuulama panna ja neile üldse midagi õpetada. 
Mina küll ei suudaks, tervele klassile kohe kindlasti. Õpetaja  töös on nii palju asju mis mulle teha meeldiks AGA õpetaja ma ise küll olla ei tahaks. Hoopis keegi teine aga see on jälle omaette jutt :)

See kooliskäik, aga tõi mulle esile ühe väikese probleemi. Nimelt räägib ja mõtleb Greta minuga vaid eesti keeles. Ühtpidi ma olen loooooomulikult väga uhke selle üle, aga see tähendab seda, et kui ma tahan teine kord veel neile niimoodi kooli appi minna siis Gretast pean ma eemale hoidma. 
Nimelt kui ma oma 4 lapselise grupiga töötasin siis rääkisin ma ainult inglise keeles, ka Gretaga. Greta aga rääkis mulle vastu vaid eesti keelt. Teised lapsed loomulikult ei saanud midagi aru ja noh tühja sellest, aga samas ei olnud ka Greta võimeline grupitööst 100% osavõtma tänu sellele. 

Näiteks olen ma kindel, et ta ei osanud mulle nimetada asju mida ta jalutuskäigul nägi, kuna ta ei teadnud osade asjade nimesid eesti keeles. Näiteks nagu aiakäru, labidas, sügavkülmik, number 98 jne. 
Ma oleks täitsa huvi pärast tahtnud teada, et kas kellegi teise küsides ja inglise keeles vastates oleks ta nähtud asjade nimekiri pikem olnud või ei.  

Nii, et järgmine kord pean ma seda arvesse võtma ja õpetajaga eelnevalt plaanima kui neile klassi appi tõttan. Vale oleks Gretat sundida minuga inglise keeles rääkima.

Sama probleem hakkab kindlasti olema tulevikus kodutöid tehes. Kogesin seda juba mingil määral eile. Nimelt lugesime eile Gretaga kooliraamatut ja kirjutasime Greta c tähte ning ma palusin tal nimetada paar asja mis algavad c tähega. Teatud jutu rääkisin eesti keeles, kooliraamatust loetus tekstid inglise keeles. Greta esimene vastus oli 'kiisu'. Ütlesin talle, et sõnad peavad inglise keeles olema aga üsna varsti sain aru, et vist oleks parem kui Pete selle küsimuse esitab. Petega rääkides ladus Greta kohe terve rivi c tähega algavaid sõnu ette. 

Nüüd ma siis mõtlengi siin, et huvitav kuidas meil see õppimine tulevikus väljakujunema hakkab? Palju ma üldse talle abiks saan olla?
Kuidas teie (kes te siin Inglismaal elate) oma kahekeelse lapsega koolitöid teete? Äkki oskate midagi soovitada?



Nädalalõpust nii palju, et reedel tuli meile Jakar külla ja jäi meie juurde kuni pühapäevani. 
Tema on see mees kellega me väga põnevalt tuttavaks ja headeks sõpradeks saime. Nimelt mingi 7 aastat tagasi tellisime me Eestist endale terve hunniku neid puidust lamba kiigutoole ja toole mida Tallinnas pea igas suveniiripoes müüakse. Jakar sõidab suure veoautoga Inglismaa ja Eesti vahet ja tema oligi see mees, kes selle lambakoorma meieni tõi. Juhtus aga nii, et kui ta meieni jõudis oli tal hirmus kõhuvalu ja palavik ja palus kas meil ei oleks võimalik teda kuskile haiglasse toimetada (suure rekkaga juba haiglaukse ette ei sõida :).

Lugu lõppes sellega, et tal lõigati pimesool välja ja sellest ajast alates oleme head sõbrad. Kui Jakar meie kanti satub ja tal tööde vahelt aega on siis tuleb ta meile külla. Tihti aga, kuigi ta sõidab Inglismaa ja Eesti vahet pea üle nädala, sõidab ta põhja Inglismaa kanti ja meile juurde ei satu. Sel korral aga oli tal lausa kolm vaba päeva ja võimalus need meiega veeta. Tuli välja, et viimane kord oli ta meil 3 aastat tagasi. Näinud olime me teda küll Skype vahendusel, ja mina Eestis käies, aga siiski viimati kui ta meil käis oli Greta mingi aastane.
Greta ja Jakar olid suured sõbrad. Onu mängis Gretaga, näitas talle 'Masa ja Karu' multikaid ja koos vestlesid nad Skype-s Jakari perega.

Juhtus ka nii, et just sel laupäeval kui Jakar meil oli tulid meile me teised sõbrad külla. Seltsis ikka segasem :), seda enam, et Jakaril oli sel laupäeval veel ka sünnipäev.

Pildistamise ajaks oli toit juba söödud.

Laupäeva hommikul, kui mina Jakariga poodides käisin (pole vist kedagi kes Inglismaale tulles poodides ei tahaks minna :), käis Pete Gretaga Londonis loomaias. Ma küll ei tea kust mu mehele tuli pähe selline 'outing' ettevõtta päeval kui me veel õhtuks külalisi ootasime, aga ära nad seal käisid ja ellu jäime kõik. 

Nii, et hirmus kiire ja väsitav nädalalõpp oli, AGA selle eest super lõbus :)