Lugesin Mallu blogis kiusamise postitust ja selle postituse kommentaare ja ma tunnistan, et olen lausa shokis.
Kus on nende kiusatavate laste vanemad?
Kuidas on võimalik, et su last kiusatakse mitu aastat järjest ja sina kui vanem, kas siis ei märka seda või ei võta oma lapse kaitseks midagi ette?
Kus on õpetajate silmad? Selge see, et ega siis keegi õpetaja ees kedagi ei kiusa, aga ega see kiusamine siis nii nähtamatu ka olla ei saa, et kiusatava lapse käitumisest seda juba näha ei oleks.
Kuidas on see võimalik, et kui keegi võtabki julguse kokku ja läheb koolijuhtkonnalt abi paluma siis jääb ta tihti abita? Ainult ÜKS kommentaar Mallu blogis näitas, et kool võtab kiusamist tõsiselt ja reageerib sellele õigete meetoditega ja mis peamine paneb sellele STOPI.
Laps tuleb koju ja proovib ennast sukkapükstega üles puua kuna ta lihtsalt ei saa aru MIKS just teda kiusatakse! Mul oli nii raske neid kommentaare lugeda, kuna need tegid mind nii kurvaks ja samas nii vihaseks just eelkõige vanemate ja õpetajate-koolijuhtkonna suhtes.
Ma üldse ei räägigi nendest juhtumitest kus kiusajaks on hoopis õpetaja! Kuidas saab selline õpetaja üldse oma töökohta säilitada???
Mõni aeg tagasi juhtusin lugema ühe teise eesti naise blogi, kes Inglismaalt tagasi Eestisse kolis. Ka tema kirjeldus kuidas õpetajad ja koolijuhtkond tema lapse kiusamisse suhtuvad jättis mul täitsa suu lahti. Kuidas on see üldse võimalik JA KUST SELLINE SUHTUMINE ÜLDSE TULEB? MIKS?
Kiusajatel peab KOHE kratist kinni võtma. Tihti ei saa kiusajad ise arugi, et nad kedagi kiusavad, kas siis oma nooruse või oma empaatia võime puudulikuse tõttu. On vaja autoriteeti, täiskasvanud inimest, kellele sellest KOHE teada anda ja kes peab sellele KOHE reageerima. Olgu siis tegu kas või mingi solvava märkusega või niisama tögamisega. Kui selline käitumine kellegile haiget teeb siis ei ole vahet, kas kedagi aetakse noaga taga või vaid sõnadega, see lihtsalt ei ole aktsepteeritud ja see tuleb lõpetada.
See ei ole normaalne, et väike (või suur) laps peab AASTAID kiusamise all kannatama. See ei ole normaalne kui kedagi kas või kuid kiusatakse. Ma saan aru, et ütlemisi ja muid lahkhelisid tuleb ikka ette ja see on normaalne, AGA teiste JUUKSEID PÕLEMA panna või pidevalt emotsionaalselt ja füüsiliselt terroriseerida, no see on küll täiesti lubamatu.
Mis veel kõige kurvem selle juures on on see, et need kiusamis armid ju jäävad kogu eluks ühel või teisel moel. Mõni tunnistab, et kiusamine tegi neid tugevamaks ja nad on nüüd ise julgemad ning otsekohesemad teistele otse näkku ütlema mida arvavad.
Minu arvates on see vale. Minule meeldiks tugev ja otsekohene olla sellepärast, et minu ümber on olnud hoolitsevad ja mõistvad inimesed. Minu arvates on see õige, et just seda me ka oma lastele õpetame, OLLA SALLIV ja HOOLITSEV teiste vastu. Kõik inimesed ei peagi meeldima. Kõik ei saagi meeldida, samas aga ei ole kellegil mingit õigust sellepärast kedagi kiusata (veel vähem aastaid).
Keegi kommenteerijatest ütles, et 'Lihtsalt tuleb see aeg üle elada'!
No minu arvates EI TULE!!!!!
Ma ei tea, võib olla olen ma naiivne, kuna mul ei ole otsest kogemust kiusamisega olnud. Olen kindel, et Greta kooliajal tuleb seda varem või hiljem ette. Loomulikult loodan ma südamest, et ei tuleks. Ma ei tea, võib olla hakkab Greta kedagi kiusama AGA ma tean, et kui ta seda tegema peaks siis MA TAHAN sellest teada ja ma tean, et mu laps on küllalt tark, et arusaada miks nii ei tohi teha kui me talle seda seletame. LOOMULIKULT räägime me talle juba sünnist peale, et teiste vastu peab olema lahke ja hoolitsev (mida ta ka on), aga see arusaamine erinevate situatsiooniedega tuleb ju erinevas eas ja sellest peab pidevalt rääkima.
Samuti tunnen ma (vähemalt praegu), et kui keegi minu last kiusaks siis mul on kelle poole pöörduda. Ma tean, et Inglismaal on koolikiusamise suhtes 0 tolerantsust ja seda võetakse väga tõsiselt. Jah, eks ole ka erandeid AGA need on sel juhul ERANDID.
Ma imestan, et kui Eestis koolikiusamine nii levinud on (mitte ainut Mallu blogi põhjal tehtud järeldus) siis kas Eestis ei ole mingeid kiusamisega seoses toimuvaid koolitusi nii lastele kui lastevanematele ja õpetajatele? Kui ei ole siis MIKS ei ole?
Minu arvates peaks juba lasteaias alustama rääkimist kiusamisest ja miks see ei ole aksepteeritud. Mida varem, seda parem. Greta koolis ja lasteaias rõhutati ja rõhutatakse pidevalt, et kõiki peab võrdselt kohtlema ja kõigi vastu peab lahke ja viisakas olema.
Ma ei ta kas seda ka Eesti lasteaedades tehaks? Tore kui tehakse.
Lapsi peab ka õpetama, et kiusamisest PEAB täiskasvanutele rääkima. Neid koolitama ja julgustama.
Kõige parem oleks muidugi kui iga vanemal oleks oma lapsega selline suhe, et ta saab oma muredest vabalt vanematele rääkida ja kui sellist suhet ei ole, siis peaks ju iga vanem vähemalt olema võimeline märkama kui lapsega ei ole kõik korras. VANEMAID peab selles suhtes koolitama.
AGA KÕIGE TÄHTSAM, et eelkõige meie, täiskasvanud (emad, isad, õpetajad jne), peame olema valmis oma lapsi kaitsma ja abistama kui lapsed meie poole oma murega tulevad. Ka need kelle lapsi ei kiusata.
Samas aga kui lugeda neid lugusid ja kommentaare siis kahjuks kuidas sa saadki lastelt oodata paremat käitumist, kui paljud koolid ja õpetajad, ning tihti ka vanemad ise kiusamist pooldavad ja seda tõsiselt ei võta.
Nii kurb.
Nii USKUMATU...
Minu väikevenda kiusas kunagi algklassides tema enda klassijuhataja. Ka mõnel teisel lapsel oli temaga probleeme. Eks lapsed ikka teevad ulakusi ja ei kuula teinekord õpetajat tema tunnis aga minna lapsele füüsiliselt kätega kallale, terroriseerida sõnadega ning lõhkuda ka lapse enda vara, on üle mõistuse. Õnneks oli vend aus ja julge ning rääkis sellest mingilmääral ka kodus. Muidugi meie astusime välja ja teatasime sellest ka kooli. Eks kool ikka ei taha seda uskuda või üritavad anda võimalusi ning toetavad oma õpetajaid aga kui uudis levis, asusid ka teised vanemad julgemalt lapsi kaitsma ja nii see õpetaja ära läkski.
ReplyDeleteKohutav. Ma ei ole ise kunagi kedagi konkreetselt norinud. Eks sõnasõdu on ikka olnud. Pigem on minu üle nalja tehtud kuid mind aitas ilmselt raudne meel ja julgus vastu astuda või ignoreerida. Mina pääsesin veel lihtsalt.
Oh, olen minagi selle teema pärast kodus nutnud, õpetajate ees nutnud ...
ReplyDeleteÕnneks õpetajad ikka sekkusid, oskuslikult, ja paljud probleemid on lahendatud.
Kahjuks osad lapsed ei saa aru et mõni laps on natukene teistmoodi kui tema ise. Kusjuures neil on korralikud vanemad ...
Ja lapsed ju kardavad rääkida, kitujad saavad ju topelt ...
Poisi rühmas käib mingi programm kiusamisest vabaks. Kõik said mängukaru endale, kellele meie, vanemad, pidime riided selga panema, nende karudega siis mängitakse igasugu situatsioone läbi. Ehk on kuidagi abiks...
ReplyDeleteMind kiusati ka, aga õnneks mitte hullusti. Rohkem selline hüüdnimede panemine, midagi füüsilist polnud, asjade ära võtmist mu mäletamist mööda ka mitte.
Aga jah, eks minagi pooldan väiksemaid klasse/koole, et sellise asja tõenäosus võimalikult väike oleks...
Hiiumaal on ka Kärdla lasteaias kui ka koolis see programm
ReplyDeletehttp://epl.delfi.ee/news/eesti/kiusamisest-karuga-vabaks.d?id=63811560
Reet, uskumatu tõesti kui väike see maailm või õigemini Eesti on. Ja, jah, eks asjal ole alati kaks poolt.
ReplyDeleteMa tegelikult pidasin selle blogi juures eelkõige silmas just seda kuidas kool kiusamisse suhtus ja kuidas vanema murele reageeris või siis seda 'lahti seletada' püüdis.
Ja nagu sa siin ka ise seda ütled siis ei ole selline suhtumine ainult kooli vaid ka paljude vanemate poolen.
Just see ongi nii hirmutav kõige selle asja juures, et päeva lõpus ei olegi kiusataval või ta vanematel kellegi käest abi saada. Pinali ära viskamise või mõnitamise pärast ju politseid kutsuma ei hakka (ja ega nemadki arvatavasti asja tõsiselt ei võtaks). Mis siis viga sellise suhtumise juures kedagi kiusata.
Minu arvates peaks olema kohe riiklik kiusamise vastane programm ja kõik pedakoogid ja VANEMAD sellest sunnitud osa võtma.(loodan, et selline programm on juba olemas).
Ka vanematele peab õpetama, et kuigi nemad võib olla pooldavad kiusamist või ei võta seda eriti tõsiselt SIIS vähemalt KOOLIL peaks olema 0 tolerantsus kiusamise vastu. Küll siis ka vanemad hakkavad teisiti suhtuma ja läbi selle ka lapsed.
Greta koolis oli just kiusamise vastane workshop. Mul on nüüd nii kahju, et ma sinna ei läinud, sest täitsa huvitav oleks olnud kuulata millest seal räägiti. Eks see ole suurem probleem natuke vanemate laste hulgas ja olen kindel, et neid loengud korraldatakse veel. Workshopi kirjeldus oli järgmine:
'On Tuesday as part of Anti-Bullying Week we have a day of workshops called ‘The Power of One’. The aim of these is to promote the importance of personal and individual responsibility when responding to bullying.'
PS. Ma ei osanud arvata, et kellegil otsest kokkupuudet siin mainitud emaga on seega ma eemaldasin tema blogi lingi siit mu blogist. Ma ei taha, et tal sellest mingit probleemi või ebameeldivust lisaks tuleks. Loodetavasti saad aru.
Kris V, seda on hea kuulda, et vanemad julgevad üles astuda ja koostööd teha ja õige asja nimel võidelda. Meil oleks selliselt õpetajalt vist eluaegne õpetamise keeld ära võetud. Vähemalt oleks tal olnud väga raske endale uut õpetaja kohta saada olnud.
ReplyDeleteHea, et sinu vennal asi hästi lahenes, aga ma kardan, et neid kannatajaid on Eestis vist ikka hetkel üsna palju (ja kindlasti ka mujal maailmas).
Kersti, jah see kitumine on jah ju eraldi probleem AGA kui kool seda rõhutaks ja kõiki lapsi nii koolitaks, et lihtsalt PEAB tulema õpetajale rääkima kui keegi kiusab siis ei liigituks see nii kergelt kitumise alla.
ReplyDeleteMa saan aru, et see ei ole lihtne teema ja ega mina ju ka mingit õiget lahendust ei tea AGA seda ma tean, et õpetajate ja vanemate endi suhtumist sel teemal peab muutma ja olema väga range kiusamise suhtes.
Reet, tänud kommentaari eest, oli huvitav lugeda aga ma arvan, et on ainult aus kui ma teen nii nagu sa oma viimases lauses ütlesid ;)
ReplyDeleteJah ja sul on õigus, meie koolisüsteem on teistsugune ja võib olla Eesti poolt vaadates ületurvatud, aga ilma selleta läheks asjad täiesti käest ära.
Süsteem on selliseks kujunenud just tänu vanemate nõudmistele ja kuna ühiskond ju ka teine siis vähemalt mina olen rahul nii palju kui mina siin koolidega kokku olen puutunud (ma töötasin enne koolides ka).
Probleeme on alati ja alati võiks olla parem.
Kui vaid valida saaks siis ma valiks osa Eesti koolisüsteemist ja osa siinsest :)
Hindamatu on Eesti turvalisus, vabadus ja sellega seotud iseseisvus, aga midagi ei ole teha, oma lapse eluga ma riskima selle nimel ei hakka.
Mallu blogi kommentaare on aga raske unustada :(
Kunagi oli Eesti riigiportaalis midagi sellist nagu TOM: täna otsustan mina
ReplyDeletev6i midagi sarnast.Äkki peaks mingi ettepaneku tegema seal?
kui me õpetajaga koos Joahnnesega probleemist rääkisime siis oli Johannese ainus mure see et keegi teada ei saaks kes rääkis.
ReplyDeleteÕpetaja lahendas probleemi nii et palus klassis õpilastel ise üles tunnistada kes kellele midagi on halba teinud ja nii seal siis koorus välja, ja mitmed tunnistasid ausalt et nad on Johannest kiusanud.
Praegu tundub et kõik on rahulik ja peavalu pärast koolist puudumisi enam pole ...
Peavalu oli meil põhiline probleem. Arst tegi kõik analüüsid ja füüsiliselt polnud tal midagi viga ... järelikult pingepeavalud.
Aga kisavate õpetajatega meil õnneks kokkupuuteid pole olnud.
Hästi, sobib. :)
ReplyDeleteÜhiskonnad on tõepoolest täiesti erinevad, alustades juba sellest, et Inglismaal on kümmekond linna, mis on igaüks suuremad kui Tallinn, Eestis on Tallinn - minu meelest igavene lahmakas linna - ainuke omataoline ja meie viimane sohvasurfar Hollandist kirjeldas seda kui armsat väikest linnakest. :) Usun, et ka Inglismaal kusagil suurtest keskustest eemal väikeses külakeses ei juhtu suurt midagi, kui laps üksi poest kommi ostma läheb või ümber nurga kooli jalutab, London on ikka midagi hoopis muud.
Olen Sinuga täiesti nõus, et valiks osa Eesti ja osa Inglise süsteemist. Igal pool on omad head ja vead. Ma lisaksin veel Saksa koolikorralduse (kuidas kesk- ja kutsehariduse jagunemine toimub jne), minu jaoks on see loogilisem kui Eesti oma.
Ma usun - võib-olla sinisilmselt -, et tänapäeval toimub ka Eesti koolides kordades vähem otseselt elu ohustavat kiusamist kui minu lapsepõlves ja veel näiteks kümme-viisteist aastat tagasi. Mingid programmid meil liiguvad, õpetajaid koolitatakse, aga üleriiklikku kiusamisvastast kõigile kohustuslikku tegevuskava ma ei tea olevat. Hõõrumised ja norimised on küll kahjuks vägagi alles, aga ega neist vist niipea lahti ei saagi, saame ainult rääkida ja rääkida ja rääkida, et nii pole ilus.
Lugesin Mallu blogi kommentaarid uuesti läbi ja tekkis tunne, et paljud neist sündmustest tulenevad laste - ja mõnel juhul täiskasvanute - isiklikust ebakindlusest ja hirmudest. Kiusajal on millegipärast vajadus iseennast kellegi nõrgema arvelt upitada ja kiusatav on mingil põhjusel haavatav. Mida ebakindlam ühiskond, seda rohkem seda esineb, arvan ma. Eesti ühiskond on juba väga kaua olnud väga ebakindel ja paremuse poole ei tundu midagi minevat ... :(
Anonüümne, uurisin TOM ja selle asemel on nüüd osale.ee leht.
ReplyDeleteKahjuks ma ei tea küllaldaselt millised programmid Eestis juba kasutusel on seoses koolikiusamisega. Olen kunagi midagi nagu lugenud, aga enam ei mäleta. Samuti ei ole ma eriti kursis mida need programmid endast siin riigis ettekujutavad aga seda tean, et meil on 0 tolerantsust kiusamise kohta ja seda võetakse väga tõsiselt.
Seega ma ei ole kahjuks õige inimene midagi Eestis algatama aga ma arvan, et mingi seadus peaks kindlasti just kõrgemalt (riigi) poolt tulema (võib olla on ka juba olemas aga lihtsalt ei toimi).
Järgmine kord kui ma oma tädi näen siis vestlen temaga sel teemal. Tema on algklasside õpetaja Eestis ja tema oskaks enda seisukohalt asja mulle seletada.
Reet, seda ei tea kunagi kus midagi võib juhtuda. Kõik juhuse asi. Hulle leidub igal pool ja just see ongi see asi, et seda ei või kunagi teada kus, kes, millal.
ReplyDeleteSu naaber võib vabalt orje pidada ja sul ei pruugi sellest aimugi olla.
Eks siin ikka ka liiguvad ilma vanemateta lapsed ringi ja secondar (11, 12 aastased) koolilapsed ka käivad tihti juba ise bussiga koolis (kui kooli saab bussiga või jala) aga jah korralikel vanematel on üsna raske seda vabadust lastele kergelt anda.
Meie muideks ei ela kesk Londonis (center London) vaid selle äärelinnas (Greater London). Kesk ja ääre London kokku on 1,572 km2. Põhimõtteliselt elame me täiesti ääre peal ja Greta käib näiteks KÜLA mitte linna koolis :) :)
Kiusamisest aga veel nii palju, et minu meelest ei ole vahet kas kiusatav inimene on oma iseloomult juba eelnevalt ebakindel või hirmunud, probleemidega, kohanemisraskustega jne, kuna polegi võimalik, et me kõik kogu oma elu oleksime 'sorted'. See on loomulikult hea võimalus-põhjus kedagi kiusata AGA see lihtsalt ei tohiks olla lubatud või aktsepteeritud.
Selliseid 'nõrku' inimesi leidub igas ühiskonnas ja kiusatakse neid ka ju siin. Kui keegi tahab kedagi kiusata siis küll ta selleks põhjuse leiab.
Ma lihtsalt usun, et Kool ise peaks olema koht kus selline käitumine ei tohiks olla ÜLDSE lubatud ja see tuleks peatada nii varakult kui võimalik.
Meil siin on minu teada kõige suurem probleem just sotsiaalmeedia kaudu kiusamine mis toimub väljaspool kooli. Selle vastu on üsna raske võidelda aga selle nimel tehakse palju tööd ja lapsi õpetatakse ja suunatakse olema ettevaatlikumad ning seletama mis võib mingi asja tagajärjed olla.
Oeh, see elu tänapäeval tundub nii palju keerulisem ja raskem...
Meil Pärnumaa koolides on tehtud CAP-koolitusi http://kooskasvamine.weebly.com/cap-koolitus.html
ReplyDeleteOma kogemuse põhjal võin väita, et algklassides sõltub kõik õpetajast ja tema oskustest. Kuni 10 aastani on lapsed üsna kergelt mõjutatavad ja saavad kenasti aru, kui seletatakse, miks miski on halb.
Teismelistel tulevad mängu hoopis teised faktorid, kiusamise meetodid lähevad komplitseeritumaks ja neid olukordi on juba palju keerukam lahendada.
Emana on põhiline kiusamise ennetamiseks arendada oma lapses enesekindlust, julgust ning oskust sõlmida ja hoida sõprussuhteid. Õrnukestel natuuridel on raske. Mäletan hästi, kuidas mu poeg esimesse klassi minnes juba teisel nädalal kurtis, et suuremad poisid löövad vahetunnis jalaga. "Ma ei tahtnud vastu lüüa", kurtis poeg...
Reet, siin sulle just tänased värsked uudised
ReplyDeletehttp://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-25133378
Nendest kadunutest oli 96 korduvalt karistatud.
Praegusel hetkel on selles nimekirjas 6100 karistusalust.
(ma ei taha siia kommentaari täpselt kirjutada mis nimekirjast juttu kuna ma ei taha oma blogi selliste sõnadega siduda, aga sealt artiklist saad ise aru kellest jutt käib)...
Just, Ritsik!
ReplyDeleteKõige rohkem toimub kiusamist ka meil kohtades, kus keegi ei näe - sotsiaalmeedias ka, aga ka kooliteel, riidehoius, WC-de eesruumides. Viimased on meie koolis nüüd enamasti ümber ehitatud ja kiusamisele stiilis "hoiame Kevinit vetsus kinni" saadavad õpetajad palju sagedamini kohe jaole. Asi seegi.