VÄIKE JOONISTAMISE REVOLUTSIOON

Kui ma siin mõni aeg tagasi kirjutasin, et mu lapsel ei ole suurt huvi kirjutamise vastu siis viimase nädalaga on asi lausa revolutsioonilise pöörde võtnud. Laps vorbib täheharjutusi iseseisvalt nii kodus kui lasteaias ja proovib sõnade algus tähti välja hääldada. Täna hommikul aga võttis kätte ja hakkas mitte ainult kehadega elukaid joonistama vaid ka kriipsu käed ja jalad kadusid kui üle öö. Ma olen tähelepannud, et kui Greta joonistab tavalist inimest siis on need ikka veel sellised klaabukad aga kui joonistab inimesele beebi kõhtu siis sellel inimesel on alati keha peast eraldi. Ma nüüd ei teagi kas näiteks homme inimesi joonistades saab olema kõigil kehad eraldi või käib see vaid loomade kohta. Kuigi all oleval kängurul on taskus beebi känguru ja seega keha on omas rollis siis enne seda pilti joonistas ta ühe kassi kellel oli ka ilma beebita keha täitsa olemas. No ja selliseid ruumilisi jalgu ja käsi ei ole ta enne vist kordagi joonistanud ning kõrvad on samuti üsna uus stiil.

Känguru hüppab, sellepärast vaid üks jalg.

Känguru nimi

Beebi känguru taskust välja vaatamas

Mul on tegelikult kahju näha, et see klaabude periood hakkab vist läbi saama kuigi samas olen ärevil mida uut ja huvitavat järgmine lapse arenguperiood kaasa toob. Mulle lapsena meeldis hirmsasti joonistada. Ma nüüd loodan, et ehk Gretat on hammustanud sama pisik.