Sunday, 3 June 2012

QUEEN'S JUBILEE BOAT

Kuna nii suurejooneline sündmus toimus viimati 17 sajandil siis otsustasime, et läheme kindlasti Londonisse Kuningannale pühendatud 1000 laevast (paadist) koosnevat paraadi täna vaatama. 


Algul kõndisime mööda Southbanki ja otsisime kohta kuhu seisma jääda aga kuna rahvast oli meeletult siis otsustasime üle Waterloo silla teisele poole kallast minna. Olime juba pea poole silla peal kui politsei palus kõigil tagasi pöörata kuna teisel pool silda olid suured ummikud. Marssisime siis vapralt aga tagasi ja loomulikult selleks ajaks kui me jõudsime punkti kust alustasime oli seal veelgi rohkem rahvast. Õnneks olid kõik inimesed väga sõbralikud ja viisakad (ei mingeid jalgpalli fänne) seega ei esinenud mingeid lahkhelisid või hirmu, et keegi trügima või lükkama hakkaks (mis suures rahvamassis üsna ohtlikuks või muutuda). Imekombel õnnestus meil saada koht kus mul oli võimalik isegi paarist paadist pilte teha, seda viimast küll kahe ranitsa otsas seistes. Mina lollike läksin kohale oma korraliku suure kaameraga. Koha peal avastasin, et kuna suure kaamera pealt ei saa ju pilti nii teha et ekraanilt sama aegselt näha siis ei õnnestunud mul sel ajal kui kuninganna mööda sõitis ühtegi selget pilti tema paadist jäädvustada. Kaamerat teiste peade kohal hoides ei näinud ma ju kuhu ma kaamera objektiivi suunan ja seega pidin proovima lehvitavate inimeste vahelt midagi pildistada. Aga lõppude lõpuks tühja nendest piltidest, peamine ikka et kohal olime ja kogu sündmust oma silmaga jälgida saime.
Pilt siit





Pildid siit

   
Tegelikult, me kogu sündmuse ajal seal ikka ei olnud. Ootasime ühe koha peal vähemalt tunni ja pool püsti seistes seega kui väikesed paadid ja Kuninganna paat mööda oli läinud hakkasime kodu poole sammuma. Greta sai enne veel teenitud jäätise kätte kuna ta pidas kogu sellele möllule üllatavalt hästi vastu. Seda enam et ta oli juba eilsest pidustusest värskes õhus nii väsinud et suurema osa hommikust ta vaid haigutas. Vankrit me Londoni kaasa ei võtnud seega ei tulnud magamisest midagi välja ja laps pidi ise pikki maid kõndima. Me oleme ikka hullud lapse piinajad küll :) No kui ta kümne aasta pärast ei peaks mäletama milline Kuninganna paat välja nägi siis ehk ta mäletab seda piinamist või siis 101 dalmaatia koerte filmi. Oh, mida me küll teeks ilma I Phone-ita.

Vihma meie seal oleku ajal õnneks üldse ei sadanud. Tibutama hakkas alles siis kui me rongijaama jõudsime. Loomulikult ei olnud me ainukesed varajased lahkujad ja seda rahvamassi nähes, kes proovis Waterlood vallutada, tuli meil lausa hirm peale, et kuidas me küll üldse täna koju jõuame. Sorkisime siiski rahvahulgaga vapralt jaama poole ja kord kui me ustest sisse saime oli jaamas sees juba üsna lahe olemine. Meie rong saabus 5 minuti pärast ja rongis saime kohe istekohad ka nii et kokkuvõttes jõudsime koju hirmus ruttu ja ilma igasuguse vaevata.
Nüüd oleme surmväsinud aga väga rahul et otsustasime ikka juubelipraadi vaatama minna.


Ma siinkohas veel mainin et Kuninganna ise seisis KOGU sündmuse ajal püsti. No minu jaoks täiesti uskumatu. Mina küll ei oleks suutnud kogu päeva seistes vastu pidada. 

2 comments:

  1. Isegi meil uudistes näitas seda paraadi. Võimas.

    ReplyDelete
  2. Tublid, et 2ra k2isite:) Vaatasin eile telekast ja n2itasin lastele ka. Ajalooline syndmus ikkagi.

    ReplyDelete