6 NÄDALANE GRETA

Kuus nädalat on möödas aga tundub nagu 6 kuud juba. Unustame tihti et Greta ei ole mitte 2 kuunegi veel.

ÜLDINE ARENG

Naeratada juba oskab aga seda peab talt välja nuruma. Petel õnnestub teda naeratama saada paremini kui mul kuna ta teeb Gretale alati igasugu hulle nägusi ja häälitsusi ja Gretale see meeldib. Mina saan tavaliselt naeratuste osaliseks kui lapsel on kõht täis ja uni magatud.

Oma käed on ta ka mingil määral avastanud. Tihti kuulen teda öösel kõvasti lutsutamas ja siis tean et tal on rusikas suus. Asju ta veel käes ei hoia ja muidu ka midagi rohkemat kätega teha ei oska.


Viimase paari päeva jooksul olen kuulnud et ta on uusi häälitsusi tegema hakanud. Enne ainult nuttis või niuksus aga nüüd nagu natuke räägiks ka. Eile ütles Pete talle mitu korda järjest HELLO ja Greta proovis iga kord midagi vastu ütelda. Oh, see oli nii armas.

Mängida ta veel ei oska küll aga vaatab mõnda mänguasja nüüd juba natuke rohkem kui enne. Endised lemmikud on raamat ja tiigrikutsu aga ka muusikat mängiv asjandus mis voodi külge käib (ma ei tea kuidas neid eesti keeles kutsutakse). Tegelikult ei ole tal seda ärkvel olevat mängimis aega väga palju päevas. Ta peab väga heas tujus ja välja puhanud olema kui ta on nõus põrandal mänguvaiba peal lamama. Suurema osa ärkvel olevast ajast veedab ta siiski meile nägusi tehes või meiega 'rääkides'.

SÖÖMINE

Minu arvates ei ole meil söömisega erilisi probleeme. Mul paistab piima olevat küllaldaselt ja Greta võtab kaalust koguaeg juurde. Enam küll selliseid pikki 20–30 min söömisi ei ole aga ju ta siis saab oma kõhu rutemini täis. Mõnikord ahmib ta piima sellise hooga nagu oleks mitu päeva näljas olnud. Tihti ei suuda ta seda siis nii ruttu alla neelata ja peab vahepeal õhku juurde ahmima et piim kurku ei läheks ja õhupuuduse kätte ära ei lämbuks. Öösel ei tunduvat tal väga suurt nälga olevat. Mõnikord ma lausa sunnin teda sööma et ta liiga ruttu jälle näljasena ülesse ei ärkaks.

Minu söömisega on aga palju rohkem katsumusi. Olen ära õppinud sööma mõlema käega ja väga ruttu. Tihti juhtub et kui Greta on mul sülekotis ja mina samal ajal söön siis on tema pea pärast kas praemuna, natuke kartulit, koogipuruga või muud toidu kraami täis...Õnneks ei ole ma talle veel kuuma suppi keset pealage tilgutanud.
Petega samal ajal süüa meil ei ole enam õnnestunud. Tegelikult on meil aga õnnestunud käia restoranis söömas küll. Greta magas kogu sündmuse maha. Restorani manager hoolitses selle eest et me toit ruttu valmis tehakse enne kui Greta ärkaks.

MAGAMINE

Magamis teema on kõige keerulisem teema. Kõhukott (BabyBjörn) on kindel koht kus ta on suuteline sügavalt magama aga siis ka tihti pean ma või Pete sel ajal selle kotiga ringi käima. Kui ühe koha peale liiga pikaks seisma jääda või kui julged maha istuda siis läheb kohe rahutuks.
Võib olla ka sellepärast meeldib talle meiega poodides ringi käia kuna siis ta saab just nii magada nagu talle kõige rohkem meeldib.
Mul ei ole selle kõhukotis kandmise vastu midagi muud kui et ta on juba pea et 5 kilo ja seega ta ringi tassimine hakkab seljale valu tegema.

Teine koht kus ka magamine üsna hästi õnnestub on auto turvatoolis siis kui auto sõidab. Alguses kui me ta sinna paneme ja auto veel sõitma ei ole hakanud siis karjub nii et näost lilla aga kohe kui auto sõitma hakkab siis on vaikus majas....juhul kui just ei juhtu väga suur nälg samal ajal olema.

Selline kärus magaja nagu iga teine normaalne vastsündinu või muidu beebi ta ka üldse ei ole. Käru ringi kärutamine ka ei aita midagi. Kui ma ta sinna päeval magama panen siis ehk magab vaid 20 min, väga harva kauem. Mõnikord panen ta sinna ka kõhuli magama aga ka siis magab üsna lühikest aega. Väljas käies vaatan kadedusega kohvikutes istuvaid emasid kelle beebid laua kõrval vankris magavad samal ajal kui mina, selg küürus, Gretat kannan.

Paaril viimasel päeval on mul õnnestunud aga teda selili päevaunele panna tema enda voodisse. Avastasin et kui ma samal ajal tolmuimejaga imen siis suudab ta ka ise magama jääda. Seal magas ta kohe üsna pikalt, paar korda ehk pidin vaid korraks kussutama minema. See aga ei tähenda et ta nüüd seal iga päev magama jääks.

Öödega on ka nii nagu on. Tavaliselt õnnestub mul ta esimese osa ööst oma voodisse saada. Siis kui ta ärkab sööma siis tavaliselt võtab see nii kaua aega et teda uuesti magama saada et ma annan alla ja võtan ta enda juurde magama. Teiseks põhjuseks on ka see et tal läheb öösel selili magades nina kinni ja tatt tilgub kurku ja siis ta teeb nii jubedat häält et sellises müras on võimatu magada. Teda ennast häirib see ka ja peale pikka vähkremist ärkab nagu nii varsti ülesse. Enne proovisin teda siis ikka uuesti magama tissitada aga lõpuks olime mõlemad nii väsinud sellest öö rallist et sellel ei olnud mingit mõtet.

Me proovisime Petega ka mingit rutiini paikka panna. Ma järgisin GINA FORDI. Ta teoorial on tõepõhi taga aga praktikas on natuke raske seda kõike ellu viia. Tegelikult on Greta enda rutiin üsna FORDI rutiini sarnane aga kui midagi läheb natuke viltu või kui ma ei suuda teda magama saada siis läheb kukub kõik kokku. Lõpuks oligi nii et ma proovisin paikka panna liiga mitut asja korraga
1.Teda ise magama õpetada
2.Teda selili magama treenida
3. Rutiini tutvustada
ning lõpuks oli vaene laps nii segamini et ei suutnud enam üldse magama jääda. Oli teine lausa 5 tundi järjest üleval mis minu arust nii väikse lapse kohta on ikka hirmus palju ja siis veel öö uned ka segatud.
Tundus et ainult 4 tundi päevaund ei olnud talle küllaldane ja kui teda proovisin ülejäänud aja üleval hoida siis läkski kõik segamini ja ta ei suutbud enam üldse uuesti magama jääda.
Otsustasime et uni peaks ikka olema nii väiksele lapsele esikohal ja seega nüüd on mul suva kus või kuidas ta magab nii kaua kui ta saab korralikult magada. Seepärast võtan ma ta ka ööseks enda juurde magama et me mõlemad saaksime siis korralikult välja puhata.
Kord magas ta isegi 6 tundi järjest ilma ärkamata. Tihti olen märganud et ega ta väga näljane öösel olegi. Arvan et kui ta vaid selili nõustuks magama siis ehk ei oleksgi temaga nii suurt probleemi öösöömistest lahti saada.
Eka ma ikka proovi tihedamini teda ka oma voodisse öösiti magama panna ja ehk ta nohu-tati probleem kaob ka ära kui ta natuke vanemaks saab.

Praeguseks probleemiks on aga see et tihti õhtuti nutab ta palju ja muutub väga närviliseks. Mulle tundub et see juhtub siis kui ta tahab magada aga ei suuda magama jääda (kuigi me proovime teda aidata) ja siis on ta nii üle väsinud aga samal ajal täiesti ärkvel. Siis ta nutab kõvasti ja kui asendit muuta siis jääb natukeseks ajaks vait ja siis jälle nutab ja nutab. Peksab peaga vastu mu keha nagu tahaks rinda aga kui anda siis ei suuda seda suhu võtta ja karjub edasi jne. Silmad nii suured peas aga samas nii unine et vaata et jääb silmad lahti magama. Lõpuks siis peale tundi või kahte suudab tissi suhu saada ja KOHE magama jääda...kuigi süda peksab jätkuvalt topelt tempos.
Mulle kohe üldse ei meeldi teda nii närvilisena näha. Me ei usu et tegemist on kõhuvaluga kuigi tavaliselt algab see stressi nutt enam vähem samal ajal igal õhtul. Peale sellist nuturallit ei ole mul tahtmist (loe julgust) teda enam tema enda voodisse magama proovida panna ja nii ta siis magabgi jälle minu kõhul kogu öö.

Kui see magamis jama välja jätta siis on ta aga igati kullake ja ema isa silmarõõm...selline keda tahaks kogu aeg musitada ja mudida ja paksukesi jalgu pehmelt näpistada... :-)