Käisime täna jälle õhtut söömas Itaalia restoranis Strada. Ega see ei ole midagi erilist restoran aga seal on menüüs palju sööke mida ma süüa saan ja see resorani võrk on laialt levinud nii Londonis kui ka selle ümbruses ja arvatavasti ka teistes linnades üle maa.
Kuigi see on täiesti tasemel restoran on tal viimasel ajal üsna palju pakkumisi kus kaks pearooga saab ühe hinnaga. Me tihti kasutame siis seda pakkumist ära ja käime seal söömas. Nii ka sel korral. Gretale on see juba 3 restorani külastamine ja kui paljud on meilt küsinud (väitnud) et noh kas elu on nüüd täielikult peapeale keeratud peale lapse sündi siis saame rahus vastata et ei ole see midagi nii peapeal...isegi restoranis oleme juba mitmel korral käinud.
Tavaliselt tellin ma seal olles enam vähem alati sama söögi aga seekord otsustasin kala kasuks. Me oleme alati nende söökidega rahule jäänud aga sel korral avastasin ma poole söömise pealt et mu kala on keskelt toore võitu. Kelner vabandas ja viis selle kööki et viga parandada ja tõi siis selle mulle natukese aja pärast tagasi. Jätkan söömist ja märkan et see kala on ikka veel sama koha pealt toores NING et üks värske keedu kartul on otsast roheline (koore alt). Selle aja peale oli mul juba kannatus täis ja kuna olime Gretaga siis ei olnud meil aega enam mulle uut sööki tellida.
Arutasime just omavahel et selle minu söögi eest me küll maksma ei hakka mis sest et oma soodustusega saaksime nagu nii ühe roa ju tasuta (nemad seal restoranis ei teadnud et me seda soodustust kasutada plaanisime).
Kui aeg maksmiseks läks siis vabandas restorani manager südamest ja ütles et me võime arve unustada ning lootis et me ikka uuesti sinna tagasi tuleme...
Minul väga hea meel kuigi kõht pool tühi tänu sellele jamale. Pete just oli endale sel korral veel tellinud 2 portsu oliive (mis just eriti odavad ei olnud) ja £16 stake (ma ei teagi mis see eesti keeles oleks) ja mina ka ekstra brokolit ning avogado tomati salati. Lahkudes Pete veel ütles et kui ta seda oleks arvanud et me üldse oma söögi eest maksma ei pea siis oleks ta endale veel 2 magustoitu ka tellinud.
Pärast läksime veel poodidesse kolama kuna Neljapäeviti on need lahti kella 8ni ja oma lemmik Itaalia jäätist ostma.
Vot selline tore õhtu oli meil.
Gretal oli küll pärast natuke raske kodus ööunele jääda kuna elu oli rutiinist väljas aga noh eks ta pea sellega lihtsalt harjuma.
Mainin veel ära et tagasi kodus olime me kella 7 ajal nii et 'social servicesse' ei ole lapse piinamise pärast vaja helistada.
Siis teil küll vedas, et maksma ei pidanudki!Päris hämmastunud, et brittidel selline teenindus on. Toidu tagasisaatmine on kahe otsaga asi, iial ei v6i teada, mida sellega k66gis tehakse v6i kas üldse midagi tehakse.
ReplyDeleteEesti keeles öeldakse biifsteik, muide.
Mina olen kullalt aega Ameerikas elanud ja ikka vahel tahaks toidu parast kobiseda. James aga, kes on paberitega Ameeriklane, on alati nii 'viisakas' et ei utle kui midagi viltu on.
ReplyDeleteJa mis social services - ma olen nii tihti nainud kuidas vanemad oma vaikesi vaga vasinud lapsi ohtul kell 9 mooda toidupoodi tirivad...
Mina tavaliselt olen see YTLEJA kas siis kui sook ei ole tasemel voi kui inimesed teatris/kinos raagivad jne.
ReplyDeleteNii et eestlaslikult tagasihoidlik ma ei ole kuigi ega ka samas ei ole selline agressiivne oiendaja.
Pete on jalle inglaslikult yli viisakas ja kaebab vaid siis kui selleks toeline pohjus on.
Pean nentima et tihti just selleparast et ta nii 'viisakas' ja mitte kuri kaebaja on saab probleem tavaliselt vaga hea lahenduse :-)
Muuseas, ma olen palju kordi m6elnud kysida, et mis toitu sa yldse syya saad....kui see nyyd vaga paha ei ole raakida...lihtsalt olen avastanud, et teraviljavalk m6jub mulle halvasti viimasel ajal ning olen pyydnud seda valtida...
ReplyDeleteAnu- vastan su kysimusele eraldi blogi sissekandega kohe kui aega saan. Siin kommentaaris laheks see jutt natuke liiga pikaks.
ReplyDelete