Monday, 12 January 2009

SÜNNIPAEV

Jah, mul oli sünnipäev. Mulle tegelikult ei meeldi seda siin kuulutada ja sellepärast ka sissekanne hiljem kui õige päev kuigi sissekanne on sünnipäeva kuupäevaga.
Ma tegelikult olen alati üsna ükskõikne seoses oma sünnipäevaga - see ei ole midagi sellist mida ma pikkasilmi ootan ja siis suurt pidu pean.
Ma ei tea võib olla see tuleb ka sellest et mu sünnipäev on üsna ruttu peale jõule ja seega ei ole õieti ühest sündmusest veel üle saanud kui juba järgmin ees ootamas. Võib olla aga on see ka sellepärast et sellises 'täiskasvanud' eas ei olegi enam sellist lapselikku ärevust (jah kuulen juba kuidas mõned vastupidist väidavad)...aga mingil määral on see ka sellest et mulle lihtsalt ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla.

Mul on tunne et ka lapsepõlves ei olnud ma selline sünnipäeva hull. Ma mäletan et sünnipäeva puhul oli mulle tahtis sõbrannad külla kutsuda ja koos mängida ja sünnipäeva toitu süüa rohkem kui kingituste saamine....aga võib olla ma mäletan valesti ja mu vanemad väidaksid vastupidist.

Minu jaoks ongi kõige raskem sünnipäeva juures kingituste saamine. Mida vanemaks seda raskem on välja tulla kingi soovidega. No lihtsalt ei ole midagi enam järgi mida tahta....ja kõik käivad peale ja ei ole kohe sugugi nõus sellega kui palun kingituse ära jätta. See on üsna väsitav 'võitlus' eriti kui oled just ühest sellisest võitlusest seoses jõulukinkidega üle saanud.

Mis mulle sünnipäevaga aga kõige rohkem rõõmu toob on lilled. Juba siis kui ma veel Eestis elasin oli pea et traditsiooniks et isa ostis mulle alati hyatsindi. Kuna olen talve laps siis teadagi vanasti talvel ei olnud lillevalik just kõige suurem aga hyatsint oli lill mida alati ka Jaanuaris oli müügil. Ma naudin seda vänget lõhna ja mulle meeldib selle lille kuju - selline tugeva varrega, aga samas üsna elegantne.

Kuna nüüd elan ma Eestist kaugel siis on see Pete kohustuseks saanud mulle sünnipaevaks see lill kinkida. Tema puhul on küll raske vaid lille saada ka siis kui talle enne kõva häälega seletada et ühest lillest täitsa aitab. Ta ostab kas siis ikka sellise vägeva poti kus vähemalt 5 sees, või nagu sel aastal, tellis kohe spetsiaalse bugeti kohalikust lilleärist mis mulle siis anonüümselt päeval poe poolt koju toimetati....ja kuidas sa siis keelad sellist armastavat romantilist meest....parem ikka nii kui vastupidi.


Anyway, kuna meil oli nagu nii ammu juba plaanis Jamie Oliver-i hiljuti avatud Itaalia restorani Kingstonis minna aga kunagi ei suutnud me end nii kaugele viia et seda teha siis nüüd oli meil hea põhjus olemas.
Kuna oli esmaspäev siis ei olnud meil otsest hirmu et me sinna lauda ei saaks kuna kes see ikka nii palju esmaspäeviti väljas söömas käib (nimelt ei saa sinna restorani lauda ette kinni panna).
Söök ja teenindus olid väga head kuigi eriti ma sellest restoranist vaimustuses ei ole. Seest ei näe ta midagi erilist välja ja kuna ma neid kohapeal valmistatud pasta roogasi süüa ei saa siis jääb mul ka selle võrra vähem elamust.





Arutasimegi just et kõige suurema restorani elamuse just toidu ja miljöö poolest saime me Jamie Oliveri 15 restoranist mõni aeg tagasi. Teisele kohale jääb Gordon Ramsey restoran in Claridges kus me mu sünnipäeval 2 aastat tagasi käisime aga seda rohkem selle asukoha ja stilli ning klassi poolest kui tema menüü poolest.

Samas aga pean tunnistama et Inglismaal ringi sõites oleme leidnud nii mõnegi tundmatu väikese restorani mis oma menüü, miljöö ja teeninduse poolest suudab ületada nii mõnegi tuntud ja hinnatud restorani maine....Kuigi siiski THE FIRST PRIZE GOES TO JAMIE OLIVER'S FIFTEEN!!












5 comments:

  1. Palju palju õnne ning vahvat ja meeleolukat uut aastat!

    ReplyDelete
  2. Palju õnne!

    A kus on magustoidu pildid :d ?

    ReplyDelete
  3. Palju 6nne kaas-Kaljukitsele!

    ReplyDelete
  4. Suured tanud onnesoovide eest :-)
    Magustoidu pilte ei ole kuna me tavaliselt ei soo magustoite kui valjas kaime - me oleme rohkem soolase toidu fannid...

    ReplyDelete