Friday, 2 November 2007

ALARM

Paar kuud tagasi, iga õhtu kell 11 ajal, hakkas kellegi auto või maja alarm kuskil meie lähedal undama. Mitte küll nii lähedal et see oleks täiesti närvidele käinud aga küllaldaselt lähedal et magama ei lasknud jääda. Nagu haukuv koer. Ma siis käisin toast tuppa kuulamas et kust suunast see tuleb, et kas maja tagant või maja eest aga kuidagi ei suutnud seda välja uurida. Yks õhtu mõtlesime Pete-ga et peaks ehk politseisse helistama et nad sellele iga öisele 'kontserdile' lõpu teeksid. Imestasime et inimesed kes sellele alarmile veelgi lähemal elavad ei ole selle lõpetamiseks midagi ettevõtnud....ja järgmine õhtu taas kella 11 ringis piip piip piip.
Mida rohkem sa kuulad seda rohkem sa kuuled. Yks õhtu olime juba valmis riideid selga panema ja autosse minema et välja uurida et kust see piip piip tuleb...aga ei viitsinud. Tasapisi aega mööda kadus see alarm ära või võib olla läksime me varem magama ja ei kuulnud seda enam. Sellest on juba mitu kuud möödas ja rahu on olnud õhus KUNI eile ööseni.
Keset ööd ärkasin ülesse alarmi peale. Kõigepealt mõtlesin et voib olla on see üks meie autodest. (Tegelikult on ju igal autol oma häälega alarm aga ma ei mäleta kunagi millise häälega on meie omad ja kuna elame turvalises ümbruskonnas siis ei ole meil sellega probleeme olnud) Lamasin voodis ja proovisin jälle kuulata et kas alarm kõlab maja ees või ei. Kuulasin ja kuulasin ja LõPUKS läksin ikka voodist välja et autod üle kontrollida (KUIGI olin kindel et kui see oleksgi üks meie autodest olnud siis oleks alarm olnud palju kõvem)...AGA ei saanud jätta kontrollimatta ka...JA siis olin ma nii ärkvel et see võttis üks jagu aega enne kui uuesti magama jäin...
Nüüd loodan ma et see kella 11-ne alarmi lugu ei ole kella keeramisega varahommikusse edasi nihkunud. Fingers crossed!

No comments:

Post a Comment