Saturday, 1 September 2018

ANTIIKTURG

Kuna ma Eestis olles kardan alati paaniliselt liiklust, siis minu jaoks tundub kõige turvalisemaks ja mõnusamaks liiklusvahendiks Sauelt Tallinna sõitmiseks olema rong. Rongisõit ei ole mitte ainult mugav ja kiire, vaid minu kogemuste põhjal on Elron rongides ka ALATI tipptasemel klienditeenindajad. Ma muidugi ei tea, võib-olla rongijuht kirub samamoodi oma reisijaid ja vannub oma kabiinis nagu mõni bussijuht seda teeb, aga vähemalt on piletimüüjad rongis küll alati käitunud väga professionaalselt ja viisakalt.  

Ma ei tea kas Elroni töötajad saavad kõrgemat palka kui näiteks kassapidajad toidupoodides või bussi- või trammijuhid (kuigi minu arvates ei tohikski madal palk olla vabanduseks kellegi ebaprofessionaasele ja ebaviisakale käitumisele), aga piletitöötajate käitumisest on küll kohe näha, et nad on saanud suurepärase koolituse. 

Ok, ma pole küll igapäevane rongisõitja Eestis, et mingit head või usutavat ülevaadet anda, aga vähemalt nende nädalate jooksul kui ma kaks korda aastas Eestis käin ja rongiga olen sõitnud, ei ole mina veel kohanud ühtegi mossis näoga või torisevat piletimüüjat. Sama reipalt ütlevad nad 'tere' ja 'head reisi' rongi viimases vagunis istuvatele reisijatele, kui nad on seda teinud rongi esimeses vagunis istuvatele inimestele.

Aga seda rongijuttu hakkasin ma siin sellepärast rääkima, et ühel päeval Eestis olles sõitsin ma rongiga Tallinnasse ning hüppasin korraks sisse Baltijaama juures asuvasse suurde turuhoonesse.

Ma olen seal turuhoones korra varemgi käinud, aga ainult esimesel ja maaalusel korrusel. Sel korral otsustasin pilgu ka korraks teisele korrusele visata ning ma üldse ei kahetse et ma seda tegin.
Kuigi seal üleval tundub kõik kuidagi sigri-migri segamini olevat ja raske oli orienteeruda, siis mul on hea meel, et ma paari esimest odavriiete letti nähes otsa ringi ei keeranud, vaid ikka edasi uudistasin, sest tegelikult oli seal avastamist küllaga. Pudi-padi poodide vahel oli peidus nii mõnigi Eesti disaini- ja käsitööpood ning kõige lõpuks jõudsin ma oma otsaga üldse antiikpoodidesse välja.



Algul mõtlesin küll et ah mida ma sinna antiikpoodidesse ikka hakkan oma nina toppima, sest mida ma neid vanu toole või kuldkette ikka passin. Samas ega mul suurt kuskile mujale ka ei olnud minna, sest olin sinna teisele korrusele suutnud juba ära eksida, ega teadnud enam kuidas sealt uuesti välja pääseda. Lootsin et ehk edasi kõndides viib tee mind lõpuks tagasi alguspunkti. 

Kaks tundi hiljem, kui ma lõpuks tagasi Baltijaamas olin, oli mul tunne nagu ma oleksin kuskil teises maailmas käinud. See antiik osa oli seal ikka üsna võimas ja elamusterohke.

Kõige alguses olid väikesed antiik/vanakraamipoekesed mis Eesti stiili vanu asju müüsid. Igasugu nõud, mänguasjad, riided, raamatud, mööbel jne. Seal oli suures koguses isegi vanu nätsupabereid ja veel midagi sellist, mille olemasolu ma olin sootuks ära juba unustanud aga mida ma ei suuda ka pregu enam uuesti meenutada :)

Sellise Buratino sain ma ükskord jõuludeks. Tema nina meenutas mulle alati külje pealt kaalika tükki :)
 Loomulikult võis sealt müügilt leida ka mustmiljon erinevat rinnamärki. Ma hakkasin praegu mõtlema, et mis eesmärk nendel märkidel üldse oli? Kas keegi üldse kunagi kandis ka neid märke rinnas, või olidki nad mõeldud lihtsalt kogumiseks? Meil vähemalt rippusid nad kodus täpselt samamoodi seinal nagu nendes antiikpoodides seal Turuhoones. 

Tikutopsid
Hästi palju oli igal pool müügil Polümeeri vahtkummist loomakesi, aga minu üllatuseks olid nad väga kallid. Ma ei raatsinud sealt isegi seda väikest kollast tibu Gretale osta, kuigi ta on nendest loomadest väga vaimustuses ja on juba pikka aega endale ühte sellist igatsenud. Suurt looma ei ostaks ma talle nagunii, sest see ei mahuks meil siin kodus kuskile ära, aga mõni väikene tibu või mõni muu väike loomake võiks tal, kui minu lapsepõlve mänguasi, mälestuseks olla küll. 
Kui Eesti vanakraami osa sai otsa, siis oli seal kaks väga suurt antiikpoodi paksult vana veneaegset kraami täis. PAKSULT! 


Vaadake kui palju erinevaid mänguasju seal oli. Pildilt ei ole näha, aga neid mänguasjade riiuleid oli seal veel mitu tükk lisaks. Eks osa asju olid ikka ka sellised mis mulle natuke tuttavamad olid, aga suurem enamus tundus siiski olevat kas siis asjad mis enne minu sündi eksisteerisid, või siis mingi Venemaa kraam.


 See roheline konn ja ahv olid ka mul olemas kui ma väike olin.
Ja kas te neid täispuhutavaid loomakesi mäletate (nooremad lugejad kindlasti mitte)? Osa olid kummist ja osa natuke karvased. Kui neid karvaseid lutsuda või kui vesi peale läks, siis tulid karvad ära ja loom jäi laiguliseks :)

 Kui ma väike olin, siis mulle hullult meeldisid need all paremal poolsel pildil olevad käpiknukud. Meil olid need mäletamistmööda lasteaias, aga lastel vist ei lubatud nendega mängida või kui lubati, siis väga harva. Mu mälusopis on üks pilt kus ma lapsepõlves oma vanaemaga ühes mängusajade poes olin ja neid seal müügil nägin. Ma mäletan nii hästi seda tunnet mida ma tundsin, kui ma neid käpiknukke seal poes nägin. Mu lemmik oli jänes, aga ka see koer, sest koera suu käis erinevalt jänese omast lahti. Poes oli veel siil ja ka vist rebane koerale, jänesele ja hundile lisaks.
Ma olin täielikus eufoorias, aga samas ma ei teadnud kas mu vanaema oleks üldse nõus mulle ühte sellist käpikut ostma (sest ta ei olnud just kõige toredam vanaema). Või kas ma üldse oskaks nende kõige seast seda ühte ja ainust välja valida. Arvatavasti just sellepärast, et mul oli sel hetkel nii palju segaseid tundeid ei mäletagi ma enam kas ma lõpuks sain sealt poest ühe käpiku või ei. 


Poes tuli mulle meelde, et ma olen ju juba pikka aega soovinud endale saada pioneeri kaelarätikut ja mis võiks olla veel parem koht ühe sellise rätiku muretsemiseks, kui see antiikpood. Poes oli isegi kaks rätikut täitsa olemas, aga kuna nad maksid 15 eurot ja polnud sellised siledad tumepunased nagu minu vana kaelarätt oli, vaid hoopis heledamad ja kalgimast materjalist (ehk siis arvatavasti Vene omad), siis ma ei raatsinud ühe räti eest nii palju raha välja käia. Kui ma müüjamehele ütlesin, et 15 on minu jaoks liiga kallis hind, siis pakkus ta üsna kiirelt hinnaks ka 13. 12-ga oleksin ära ostnud, aga mees jäi 13 euro juurde kindlaks ning ma otsustasin loobuda...Tühja kah, ehk mõni teine kord näkkab paremini.

 Selliseid keraamilisi pilte nägin ma üsna mitmeid ning need nägid nii ilusad välja. Sobiksid hästi ka praegu mulle siia kuskile toaseinale. Loomulikult mitte Vene rahvariietega inimeste pildid, aga poes oli ka üks või kaks väga ilusat pilti Eesti rahvariietes inimestega. Kahjuks maksid need pildid kuskil 25 euro ringis, mis tundus mulle taas natuke liiga kallina, et kohe esimese hooga ostma tormata. 

Üks pilt jäi mulle küll hinge kriipima ja kui ta seal ka veel järgmisel korral alles on, siis vist isegi ostaks ära (see pilt oli müügil Eesti vanakraami poes ja mul on nii kahju, et ma sellest pilti ei teinud). Samas ühest pildist oleks tegelikult vähe. Kui seinale panna, siis peaks ikka kaks kõrvuti olema.

See pilt oli ka päris kaunis, kuigi ma eelistan värvilisemat versiooni.

Ja need väikesed kalendrid. Ma olin need täitsa ära unustanud. Omal ajal sai neid ka kogutud, aga praegu ei ole enam õrna aimugi mis neist saanud on või kus nad on. 
Nii ja kui ma juba kord siin antiik lainel olen, siis lisan siia ka ühe pildi meie vanadest morsiklaasidest mis ma ema baarikapist leidsin. See on täiesti uskumatu, et need klaasid on nii pikalt vastu pidanud (kuigi ma ei tea kas keegi neid ka viimase 10 või 20 aasta jooksul kasutanud on), sest suurem enamus neist on väga kergest ja õhulisest klaasist tehtud.
Täna osta.ee lehel ringi kolades (mitte, et ma pidevalt midagi osta tahaksin, vaid ma otsisin mis selle firma nii oli, kes neid pehmeid karvaseid loomi valmitas)  leidsin ma aga sellise asja. Tegemist üleskeeratava Klaabuga. Ma väga hägusalt mäletan seda mänguasja oma lapsepõlvest, aga arvata võib, et ka meil oli see kodus mingil ajal olemas.
Ja need kaks mängu olid mul ka
(pildid osta.ee lehelt)






The End

6 comments:

  1. Minul ka! Peaaegu kõik samad asjad!

    ReplyDelete
  2. Aitähh nii nostalgilise postituse eest :) Väga paljud asjad tulid mullegi tuttavad ette. Me pole 2,5a Eestis käinud, seega pole veel seda turgu näinud. Mu äi elab seal k6rval peaaegu. Kui lähme, kindlasti kylastan :)

    ReplyDelete
  3. Aappppiiii, see kollane plastikust jänes, ma armastasin seda lapsena niiiväga, issand nüüd ma pean sinna saama!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ha, ha, ma läksin kohe uurima mis jänesest jutt käib :)

      Delete
  4. Tore postitus. Polümeer valmistas pehmeid karvaseid ja Tegur täispuhutavaid karvaseid ja siledaid asju.

    ReplyDelete
  5. Oi kui tore nostalgia laks. Lauamängud olid mul ja klaasid ja palju, palju teisi asju :)

    ReplyDelete