Monday, 1 March 2010

VOLUME 3 PÄEV PUHKUST JA EBAÕNN JÄTKUB

Laupäev algas rahulikult, kui välja jätta et Petel oli kurk väga valus. Ma lihtsalt pean seda teile siin korduvalt mainima et pooltgi sellest teiega jagada. Otsustasime lihtsalt välja jalutama minna ja apteekist järjekordset rohu laviini osta. Kuigi meie sõbrad on väga toredad inimesed siis koguaeg ninapidi koos olla on üsna kurnav, eriti veel kui Sebastiano suurema osa ajast vingus ja Gretat pidi pidevalt tema eest kaitsma. Pete märjad saapad olid ikka veel märjad seega oligi hea vabandus linna uusi otsima minna. Nii kauaks laenas Umberto, kellel on Petega sama number jalg, Petele lahkelt paar kingi mis Petele nii väga meeldisid et oli valmis nendega ära jooksma....kui vaid kurk ei oleks niiiiii valus olnud...ha ha ha.
Õhtu poole läksime me koos Morena ja Sebastianoga suuremasse ostukeskusesse kus me ka Petele lõpuks ilusad kingad leidsime. Sebastiano muidugi nuttis enamus ajast ja ajas mind sellega hulluks. Mina küll ei kannataks välja kui mu laps kogu aeg niimoodi vinguks. See on nii kurnav. Anyway, meil oli Ok päev ja midagi hullu ei juhtunudgi.
Et jälle natuke vabadust ja puhkuse tunnet saada otsustasime et pühapäeval läheme Rainele ja ta perele külla nagu algupäraselt oli plaanitud. Teatasime sellest eelnevalt ka Rainele aga kui me pühapäeva hommikul ärkasime oli Greta nina tatine. Muidu oli teine täitsa virk ja rõõmus aga ma otsustasin Rainet igaksjuhuks hoiatada. Petel oli ju ka kurk ikka veel väga valus (temal õnneks nohu või palavikku ei olnud). Raine arvas et on ok kui tuleme ja nii me siis hakkasimegi rõõmsalt jälle selle saatusliku mäe poole sõitma.
Päike paistis ja tuju oli hea.....välja arvatud Pete kurk aga noh seda te teate nagunii juba.
Asiago mägi päiksepaistel
Tollipunkt

Teel CALTRANO küla poole kus Raine ja Manuel elavad




Majaomanik tunneb oma maja kindlasti ära!?

Emeline ja Greta...ja mina
Greta hakkas Itaalias olles võõraid mehi häbenema ja team küll Manueli sülle nii vabalt istuma ei oleks tulnud kui Emeline seda tegi.

Greta proovis ära elu esimese sokolaadi kommi, või siis vähemalt osa sellest
Üks põhjus miks me just Pühapäeval Raine juurde tahtsime tulla oli see et nende külas oli suur karneval sel päeval. Isad tütardega karnevali algust ootamas
Manuel Gretaga sõprust tegemas
Emeline karnevali jälgimas

Vastasmaja naabrid, kes Gretale pidevalt lehvitasid


Paar pilti karnevalist















Peale karnevali nägi tänav välja kui lumega kaetud. Tegelikult oli tegemist paber helvestega (või mis tahes neid ka kutsutakse)
Karneval oli super ja meile väga meeldis ning seltskond suurepärane. Tundsime end esimest korda puhkusel olevat. Raine oli meile teinud ka ime maitsva kõrvitsa risotto ja küpsetanud sokolaadi koogi. Isegi Pete kes paar viimast päeva ei olnud suuteline palju midagi sööma oma valusa kurgu pärast sõi kaks portsu risottot ning pärast autos ütles et sokolaadikook oli jumalik olnud. Greta aga kahjuks käitus väga ebaviisakalt. Toidulauas oli tõeline väike pätt ja isegi jonnis. Ma algul arvasin et tal on villand uute inimeste nägemisest ja et käitub nüüd sellise huligaanina kuna on paar päeva pidanud end Sebastiano eest kaitsma-hoidma. Häbi lausa ja mitte üldse selline nagu meie Greta tegelikult on. Õnneks õnnestus tal natuke ikka ka Emelinega mängida. Mul aga oli kahju et ta ei olnud natuke paremas tujus ja ei saanud seega Emelinega korralikult mängida. Emeline aga oli äärmiselt armas ja sõbralik tüdruk. Täelik seltskonna lõvi.
Kuna Greta on meil täiesti palli hull siis loomulikult haaras ta oma valdusse kohe Emeline palli mida siis keeldus talle tagasi andmast.
See on nüüd minu

Õnneks päris kakluseks ei läinud kuna tegemist ikka tüdrukutega ju. Emeline on sellel pildil Gretat kallistamas mitte temaga maadlemas.
Lõpuks lahendati asi sellega et Greta pakkus Emelinele lohutuseks ühte Greta enda kaasavõetud mänguasja
Kui me pärast koju jõudsime siis selgus ka Greta paha tuju põhjus. Koju sõit ise möödus ilma seiklusteta. Olime päevaga väga rahul ja rõõmsad ning peaaegu et unustanud kui palju paha õnne meil eelnevatel päevadel oli olnud....välja arvatud loomulikult Pete valus kurk. Petel oli hea meel et kohtas teist mees kes sama suur Eesti fan oli kui tema ise ka ning tal oli tore Manueliga juttu rääkida ja suuuurest tassist teed juua. Väga armas noor pere ja me loodame et ehk kunagi tulevikus, kui meil on julgust uuesti mägedesse tulla, õnnestub meil nendega ka tervest peast kokku saada.
...Kui me ainult oleks teadnud mis meid paari tunni pärast ees ootas.
Nimelt hakkas Greta nii umbes kella 8 ajal õhtul kõva häälega nutma. Kahtlustasin kohe kõrva. Andsime rohtu aga see vist ei aidanud palju kuna paari tunni pärast oli Greta ikka veel rahutu. Me ei olnud ainult sellepärast mures et Greta haige oli vaid sellele lisaks ka selle pärast et Morena suure laega korteris kostis Greta nutt eriti hästi välja ja me muretsesime et häirime poiste und. Morena ja Umberto rahustasid meid ja andsid meile Greta jaoks natuke paremat rohtu peale mida Greta kohe magama jäi. Hommikuks oli ta juba palju parem.
Kallis Morena oli meile lahkelt organiseerinud aja tema laste eraarsti juurde kes oli lubanud Gretale Sebastiano nime all rohtu kirjutada kui vaja.

Kohale jõudes leidsime eest üli toreda ja elava asrstitädi Annika, kelle oleksime hea meelega endaga Inglismaale kaasa võtnud. Nimi on talle muideks pandud Pippi Pikksuka raamatu järgi (Tommi ja Annika). Ta vaatas Greta kõrvad üle ja ütles et kuigi ta kergekäeliselt antibiootikume välja ei kirjuta siis meie puhul teeb seda aga küll, eriti veel kui arvesse võtta et meil on paari päeva pärast lend Inglismaale eest. Ühes kõrvas oli viirus ja teises bakteeria. Lahkusime kabinetist rohuga. Kui aus olla siis Greta kõrvapõletik kestisgi meie jaoks vaid need paar tundi eelmisel ööl kuna peale seda ei nutnud ta enam kordagi ja sõi, jõi ja käitus normaalselt....imelik laps.
Petel selle eest aga oli endiselt valus kurk. Kui Gretal ei oleks kõrvad haiged olnud siis oleksime vist küll varem tagasi koju lennanud. Aga selle asemel läksime aga järgnevasse Padova apteeki. Selle seal oleku ajal olime vist küll linna kõik apteekid läbi käinud ja uskuge või mitte Padovas on neid millegi pärast iga nurga peal.
Mina proovisin oma puhkust nautida nii palju kui seda oli võimalik kahe haige inimesega aga koju otseselt ei tahnud ka...pigem poodidesse.

Selle sissekande lõpetuseks teatan veel et peale meie Rainel külas käimist jäid kõik kolm neist haigeks ja samal õhtul kurtis Armando koolist tulles peavalu ja valusat kurku.
AI AI AI

Needus jätkub järgmises sissekandes.

5 comments:

  1. Mina ei julge enam üldse nubluga reisida, vähemalt mitte enne kui ta kolmeseks saab, sest see on nagu rusikareegel, et ta jääb vahetult enne tagasisõitu haigeks :(
    Aga Wall-E tegelased karnevalirongkäigus on lahedad :)

    ReplyDelete
  2. Karneval naeb oige sheff valja, Wall-E ja puha :) Aga need viltused pildid ajavad mul pea valutama!

    ReplyDelete
  3. Mina vaatasin just, et kui vahvad viltused pildid on. Aga teie reis on kull vaga okkaline. loodetavasti jargmine tuleb palju ilusam ja helgem.

    ReplyDelete
  4. Minule ka meeldivad viltused pildid, palju rohkem jääb peale :D

    Okei, esimese pildi peal ei ole Asiago mägi vaid Summano mäeke (noh, kuna ta on alla 1000m siis, teda päris mäeks ei kutsutagi :D)
    Asiago mägi on seal kiirtee tollipunkti taga, pilve sees..

    Aga nagu ma varem ka kommenteerisin, me oleks saanud selle nohu ka kelleltki teiselt, varem või hiljem. Ja ma üldse ei kahetse, et ei kartnud ;)

    Nüüd, kui haigena on möödas peaaegu nädal on nii meeleolu kui ka ilm hea. Tead, ma tunnen end nii halvasti, et seda nüüd ütlen, aga sel päeval kui teil lennuk tagasi kodumaa poole lendas oli esimene ilus kevadine päev, väljas sillerdas päike ja kraade oli +10 ja on siiani... Oleks oleks oleks... Oleks te nädal aega hiljem tulnud, ei oleks te ehk lund näinudki.... Oleks oleks oleks.

    Siiamaani leiab nii tänaval kui ka meil toas sees neid paberhelbeid :D

    Ja muide, Greta polnud üldse nii jonnine söögilaua taga, ma näen palju hullemaid lapsi kes ei püsi korrakski paigal ja vinguvad iga jumala asja kohta. Ma ei räägi Emelinest :D
    Greta on tõepoolest üks armas piiga, Emelinele ta kohe kindlasti meeldis väga.

    ReplyDelete
  5. Raine, ma lootsingi et kui ma mone asja siin valesti kirjutan kyll sa siis parandad :)
    Tead ja selle ilma parast ei pea sul yldse paha tunne olema kuna me ju just lund ja kylma tahtsimegi. Hullem oleks olnud kui me seal palavuses oma talveriietega oleks olnud.
    Liina, see oligi pildi mote anda inimestele edasi sama tunne kui mul autos isudes ja mooda magesid soittes.Ma panen jargmine kord hoiatuse sissekande algusesse et sisaldab palju viltuseid pilte :)
    Tunnistan et paar pilti tuli jah natuke liiga viltu aga mulle meeldib kaamerat keerata kuna nii monigi pilt tuleb sedasi palju ilusam ja mahutab rohkem ara.

    ReplyDelete