Mul ikka jätkub veel neid väljasõidu postitusi. Praeguse seisuga on kaks veel tulekul, aga ma proovin vahelduseks järgmise postituse kooliteemalise teha, enne kui koolaasta täitsa otsa saab.
5. juunil käisime Pete vanematega järjekordses National Trust kohas nimega Vyne.
Meil oli algul plaan sinna üks teine meie hea tuttav vanaproua kaasa võtta ja broneerisime tema jaoks ka juba pileti ära, aga kahjuks ta ei saanud sel päeval meiega kaasa tulla. Oleksime võinud vabalt ka üksinda minna, aga mõtlesime igaks juhuks siiski Pete vanematelt küsida, et äkki on neil soov meiega taas üks laupäev koos veeta, vaatama sellele, et alles nädal/kaks tagasi me juba käisime nendega koos väljas.
Olime kindlad, et nad ütlevad 'ei', seda enam, et esitasime neile kutse õhtul enne väljasõitu aga neile tavaliselt meeldib väljasõitudest natuke varem teada, et siis ennast nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistada. Meie üllatuseks ja heameeleks võtsid nad aga meie kutse kohe vastu.
Ma ei tea kuidas see on nii juhtunud, et me ei ole Vyne kohas kunagi varem käinud, vaatamata sellele, et see kohta ei asu meie kodust üldsegi mitte kaugel (jääb tunnise autosõidu sisse, mis on meie mõistes lähedal). Ka Pete vanemate jaoks oli see esimene kord Vyne külastada, kuigi see koht on nende soovinimekirjas juba pikemat aega olnud.
Uskumatu mõelda, et kaks nädalat tagasi, mai lõpus, olid meil mai kohta erakordselt külmad ilmad ja me kandsime vaat et talveriideid. Selline tunne, et sellest koosviibimisest oli mitu kuud möödas, sest paar päeva peale seda väljasõitu saabus meile lõpuks ikka ka suvi ja meie järgmisel kohtumisel olime juba ikka vastavalt aastaajale suviselt riides :)
Alles autos Vyne poole sõites mainis Pete ema, et kas me ikka teame, et maja on vaid kella 4 lahti ja ei tea kas me ikka jõuame piisavalt vara kohale, et ka maja seest näha. Meile tuli see üllatuseks, et maja nii vara kinni pannakse, aga olime kindlad, et kui me ka pool tundi peaksime hiljaks jääma, siis meil on ikkagi veel tund aega maja külastamiseks aega.
Kahjuks läks meil linnast välja sõiduga palju rohkem aega kui oleks pidanud minema, sest millegipärast oli IGAL pool hirmus palju autosid ja ummikuid. Arvatavasti olid kuskil kas mingid teetööd või üritus, mis neid ummikuid tekitas. Sellest sõltuvalt jõudsimegi kohale alles kella 3 ajal ja seega majja sisse meid enam ei lastud. Tegelikult poleks me ka vist õigel ajal kohale jõudes enam sisse saanud, sest viimane sissepääs oligi 14.30 ajal, aga meil oleks autoparklast majani kõndides veel omajagu aega läinud, sest Pete ema liigub ikkagi üsna aeglaselt.
Õnneks öeldi meile aga et sel päeval oli neil nagunii vaid ainult 3 tuba külastajatele avatud, sest neil ei olnud piisavalt vabatahtlike, kes ülejäänud tube oleks saanud valvata ja seega me kaotus ei olnud suur. Pigem just tore, et meil on nüüd hea põhjust sinna varsti uuesti tagasi minna.
Me Petega küll algul natuke muretsesime, et kuidas Pete ema pikale jalutuskäigule vastu peab, aga õnneks tundis ema ennast väga turvaliselt Pete käevangus olles ja seega oli pigem just tema see, kes meile jautamiseks pikemaid teeotsi aina valis.
Töötajad lubasid meil ka koroonareeglitele vaatamata vastassuunas jalutada, sest sedasi oli lühem tee kõigepealt peahoone, kohviku ja WC juurde ja alles siis pikk jalutuskäik. Sedasi jõudsime me ilusti veel ka enne jalutama hakkamist kohvi juua ja kooki süüa ning korraks suveniiripoest läbi hüpata. Pärast poleks need kohad enam lahti olnud.
Tegu väga ilusa kohaga ja me nautisime oma jalutuskäiku täiega.
Mul on silma jäänud, et sel aastal soodustatakse meil pea IGAL POOL metsikute niitude/niidulillede kasvamist. Seda nii maakohtades asuvate vaatamisväärtuste juures, parkides, kui ka täiesti linna sees. Meile saatis mingi aeg tagasi lausa kohalik omavalitsus eraldi emaili, kus öeldi, et seal ja seal piirkonnas olev pikk hein ei ole seal sellepärast, et me oleme koha hooletusse jätnud või keegi pole oma tööd korralikult teinud, vaid sellepärast, et toetada metsiku looduse kasvu ning ligi meelitada igasugu putukaid.
Ka paarilt selles postituses olevalt pildilt on seda näha, kuidas jalutusradade ääred on vaid natuke ära niidetud või selle asemel et kogu niit ära niita, nagu vanasti, on heina sisse tehtud vaid rajad/alad mida mööda inimesed saavad jalutada või neid pikniku pidamiseks kasutada. Mu järgmiste väljasõidu postituste piltide juures on sama asja näha, sest see paistab nüüd vist üleriigiline nõudmine olevat.
Mul on neid pilte rohkemgi, aga ma ei hakka kõiki oma postitustesse panema või neid isegi koha peal olles pildistama :)
Väike tiir ka maja vilja-ja maitseaineteaias, aga seal ei olnud suurt midagi imetleda.
No comments:
Post a Comment