ÜKS VÄLJASÕIT AASTA TAGASI

Kooli ja koroona uudiste vahelduseks teen siia ühe vana väljasõidu postituse mida ma polegi veel jõudnud oma blogis kajastada.

Eelmise aasta esimesel märtsil käisime Standen majas. Siis ei olnud meil veel õrna aimugi mis meid paar nädalat hiljem ees ootab ja kuidas me elud üleöö peapeale pööratakse. Tänaseks on möödunud juba üle aasta sellest väljasõidust ja me südamest loodame, et varsti saame taas selliseid väljasõite tegema hakata.

Standen maja on huvitav sellepoolest, et see on musternäidis Arts and Crafts liikumise ja William Morris kunstikäsitöö loomingust. William Morris (1834-1896) oli inglise dekoratiivse rakenduskunsti stiili teerajaja ja kunstikäsitöö taaselustava liikumise (Arts and Crafts) eesvedaja. Tema stiil on ajatu ja klassikaline ning kergesti äratuntav- ainulaadselt suursugune. Tema disainitud tapeete toodetakse jätkuvalt ja need on tuntud üle maailma (Morris & Co).

Standen maja ei kuulunud küll William Morrisele endale, vaid hoopis James ja Margaret Beale ja nende seitsmele lapsele. Kuigi pere ise elas Londonis, siis James Beale otsustas linnamajale lisaks, et soovib pühadeks, nädalavahetusteks ning lõpuks ka pensionile mineku tarbeks ka maja maale. Soovitud maja disainis ja kujundaski neile Philip Webb, kes oli sel aja kuulus arhitekt ning käsitöö liikumise (Arts and Crafts) juhtfiguur. Tema loominguga tuvus James Beale oma rikaste naabrite kaudu. Beale perekond ei olnud pretensioonikas ja nad soovisid, et seda kajastaks ka nende maja. Nad eelistasid pigem mugavat ja hubast maja maal, kui mingit uhket lossi. Sellise maja Philip Webb ka neile disainis. Seda maja nautisid aastaid nii selle pere lapsed, kui ka lapselapsed.

Aga alustame kõigepealt õuest, kus me väikese tiiru tegime enne, kui maja sisse uudistama läksime. Õigemini jalutasime me maja ümbruses ringi algul sellepärast, et leida ülesse majja sissepääs :D.  

PS. Praegu vaatan neid pilte ja täitsa uskumatu kui palju Greta selle ühe aastaga on kasvanud ja muutunud!

Puuleht nagu pits

Enne kui peamajja sisse astusime külastasime korraks kõrvalhoones asuvat pisikest kasutatud raamatute poekest. Pea alati on selliste mõisate juure üks kasutatud raamatute poeke. Praegu tundub imelik vaadata kuidas me siis saime võõra inimesega nii lähedal seistes ilma maski kandmata näost näkku rääkida. Ma NIIII igatsen sellist normaalsust :(

Peauks

Piljardituba

Selle kiikhobuse Dobbini sai aastal 1874 pere vanim tütar Amy kingituseks selle eest, et ta oli ära õppinud tähestiku.

Üks näide Morris & Co tapeetidest

Veranda

Elutuba- Drawing Room

Philip Webb nägi vaeva, et kujundada iga tuba täpselt Beale'i perekonna ettenähtud otstarbele. Ta küsis kuhu iga voodi paigutatakse, et tagade uste paigutus nii, et ruumis viibivat inimest ei kimbutaks tuuletõmme. Beales'i vanim tütar Amy oli 23 aastat vana kui maja valmis sai. Ta palus Webbil kujundada endale sisseehitatud garderoobikapi mille välisküljel oleks peegel. Selline riietekapp oli sel ajal haruldus. 1890-l aastatel ei kasutatud veel ka riidepuid. Kappides olid konksud mõnede riideesemete riputamiseks, aga suurem osa riideid olid siiski kokku volditud ja hoiti riiulitel. 

Põhjapoolne magamistuba - külalistetuba

Standen majas on kokku 21 magamistuba ja see on üks külalistetubadest. Maja külastavad inimesed (tänapäeval) arvavad tihti ekslikult, nähes toas olevaid luksuslike mööbliesemeid, et tegu on majahärra ja daami magamistoaga, aga kui toaaknast välja vaadata, siis on kohe arusaada, et nii see siiski ei ole. Nimelt avaneb toaaknast vaade sisehoovile, kui härra ja daami Beale'i magamistoaakendest avanevad kaunid ja avarad vaated orule.

Pilt siit

Paari tuppa oli välja pandud tegevusi lastele (või siis ka asjahuvilistele täiskasvanutele). Ma enam ei mäleta mida Greta siin uurib. Vist mingeid putukaid, kes sellistes ajaloolistes majades elavad ja nii majas olevat mööblit kui ka tekstiilesemeid hävitada proovivad.

Selles toas oli võimalus kokku panna William Morrise mustrilisi puzzlesid. Me Gretaga pusisime päris pikalt enne kui ühe kokku saime.

Maalimis võimalust külastajatele kahjuks ei pakutud (oma materjalidega ei keelanud loomulikult keegi sul seal maalida). See värvikarp oli välja pandud vaid vaatamiseks. 

Söögituba

Hommikutuba -Morning Room

Mulle jäi raamaturiiulil kohe silma see dekoratiivne taldrik. Tundus kuidagi VÄGA eestilik.

Ja see büst meenutas mulle koheselt Astrid Lindgreni.

No vaadake kui palju erinevaid kirjusid mustreid korraga ühes toas!

Pilt siit

 

Majast lahkudes oli kõigil võimalus kingipoest ka oma koju mõni William Morris mustriline ese soetada.

Õues me pärast pikalt ei jalutanud. Lilled küll juba õitsesid, aga puud veel mitte ja me olime majas juba piisaval pikalt aega veetnud.

Ühest huvitavat õunapuust tegin küll möödaminnes pilti.

Leidsin internetist natuke parema pildi sellest samast puust, mis on arvatavasti tehtud aprillis või mai alguses

Pilt siit

See ja alumine pilt siit

Aprillis ja mais oleks aias palju ilusam jalutada, aga ma kardan, et sel aastal saab iga mõisa- ja lossiaeda inimeste poolt tormijooks olema kohe, kui lockdown reegleid lõdvestatakse.

Pilt siit