Meie rahvuskangelasel 100 aastasel Sir Tom Moore-il (kirjutasin temast lähemalt SIIN) on diagnoositud Covid-19 ja ta on haiglas. Õnneks, eilsete andmete järgi, ei ole ta intensiivis ja ma südamest loodan, et intensiivravi asemel pääseb ta hoopis varsti tagasi koju. See oleks tõeliselt imeline kui ta suudaks koroonast tugevam olla!
Pilt BBC lehelt
EDIT: 2. veebruar
Kahju aga tal oli ka ilus pikk elu.Eks me kõik lahkume.
ReplyDeleteJah, ühel päeval lahkume me kõik siit ilmast.
DeleteTäna suri meil taas 1445 inimest koroonasse! Tom Moor oli üks nendest.
Kuigi iga inimese surm on kellegi jaoks valus kaotus, siis Tom Moor-i surm puudutab miljoneid. Ta oli 'lootuse' sümbol nii paljudele inimestele praegusel raskel ajal, ka meie pere jaoks.
No 100 aastane..
ReplyDeleteKas 100-aastase kaotuse puhul ei tohi siis kurbust tunda? Ega siis keegi ei oodanudki ju et ta lõpmatuseni elab.
DeleteTa inspireeris nii paljusid inimesi, kes temast inspireeritult omakorda miljoneid naelu heategevusorganisatsioonide jaoks kogusid.
Kasvõi näiteks 6-aastane poiss, kellel on mõlemad jalad amputeeritud, ja kellele ei meeldinud kõndida hakkas Tomist inspireeritult oma uute proteesidega kõndima ja kogus sellega miljon naela heategevuseks. Kusjuures oma jalgadest jäi ta ilma läbi oma vanemate piinamise. Ta oli beebi, kui ta võeti kasuperre ja kuna vigastused olid nii suured, siis ei jäänud muud üle kui jalad ära amputeerida.
Muidugi võid kurbust tunda, ei maksa nii ärrituda. 100a inimene on ilusa elu elanud, pole mõtet juurde mõelda asju.
ReplyDeleteMa arvan, et ärrituse lugesid sa mu tekstist ise välja, sest teksti kirjutades ma küll ärritunud ei olnud. Ma lihtsalt proovisin näidata seda poolt, et inimesed ei tunne nii palju kurbust ta enda pärast, vaid pigem ise endi pärast, sest tema surmaga kaotasime 'meie' rohkem kui tema.
DeleteMa isiklikult arvan et lugesin küll välja ärritust. Iseasi kui sa seda tahad tunnistada.
DeleteVäga ilus lugu, aitäh jagamast. Polnud temast midagi kuulnud.
ReplyDelete:)
Delete