VIINI LOOMAAED (26-28 oktoober 2018)

See postitus oleks pidanud ilmuma pea 3 aastat tagasi, pärast seda kui me Viini reisilt tagasi tulime, aga nagu ikka tihti juhtub mu plaanitud postitustega jäi ka see postitus taas mustandisse poolikult istuma ja nii ta seal siis kuni tänaseni istus. Ma hiljem tõstan selle postituse õigesse kohta.

Huvitaval kombel mäletan ma seda Viini loomaaia külastust endiselt üsnagi selgelt, kuigi osad pisidetailid on tänaseks loomulikult juba ununenud.

Mäletan seda, et käisime loomaaias meie viimasel päeval. Meie lend tagasi Londonisse oli kuskil kella 7 või 8 ajal õhtul ja peale loosusemuuseumi külastust oli meil veel paar tundi vaba aega enne kui oli aeg tagasi hotelli pöörduda, sealt hoiule antud kohvrid kaasa haarata ning lennujaama poole sõitma hakata. Kuna eelmisel päeval sai juba küllalt muuseumites käidud, siis mõtlesin, et loomaaed oleks mõnus vaheldus nii Petele kui ka Gretale. Ma ise ei ole suur loomaaia fän, aga kuna tegu on MAAILMA vanima endiselt töötava loomaaiaga, siis oli soov seda ka oma silmaga näha. Loomaaed sai alguse aastal 1752

Loomaaeda minekuks kasutasime metrood. See oli meie kõige pikem Viini metroosõit. Tundus nagu me oleks igaviku sõitnud. Loomaaeda saab U4 meterooliiniga ja maha peab minema Hietzing peatuses.

Loomaaia väravate lähedal asus Lindt šokolaadi pood. 

Schönbrunn Loss asub loomaiaga samal territooriumil (nagu allolevalt kaardilt näha on). See maalapp on küll üsna suur, aga kui kell ei tiksu kuklas, siis oleks seal kindlasti mõnus jalutada. Sel korral meil aega ei olnud, aga kuna meile Viin väga meeldis ja me plaanime sinna kunagi uuesti tagasi minna, siis järgmisel korral tahame kindlasti ka seda lossi külastada. Oleks mõnus vahelduseks Inglismaa lossidele ka paari Saksa lossi/paleed näha (Albertina muuseumis, kus me käisime, saime küll ka natuke lossi osaga tutvuda, aga see osa oli üsna väike võrreldes Schönbrunniga).

Meie alustasime oma loomaaia külastust kohast kus kaardil on punase täpi sees number 3 ja liikusime sealt number 4 poole.

Teel loomaaeda möödusime Viini Palmi Majast. Ma hiljem mõtlesin, et mulle oleks seal loomaaia asemel kindlasti rohkem meeldinud. Piletid oleks ka odavamad olnud, aga noh, siis ma isegi ei teadnud, et Viinis selline uhke Palmi maja on. Järgmisel korral ehk läheme hoopis sinna.

Loomaia piletid olid üsna kallid. Londoni või Inglismaa hindadega võrreldes küll odavamad, aga kuna minu jaoks jättis see loomaaed üsna õnnetu mulje, siis tundus ka pilet kallina.

Veel enne kui loomadega hakkasime tutvust tegema, kinnitasime natuke kõhtu. Sel korral Viini vorstikestega, sest ega seal kohvikus palju midagi muud mäletamist mööda ei pakututki. Sellega olime me juba jõudnud harjuda, et inglasliku viisakust Viinist ei leia. Keegi kuskil ebaviisakas ei olnud, aga lihtsalt puudus meile harjumuspärane soojus ja sõbralikkus. Selles väikeses söögikohas/kohvikus oli teenindus külmale vastuvõtule lisaks veel ka väga aeglane, aga me saime oma söögid ja joogid lõpuks ikka ilusti kätte ja olime rahul.

 

Kui söögid lauda toodi, olin ma nii rõõmus taldrikul hapukapsast nähes. Üsna varsti tuli aga välja, et see mida mina esmapilgul hapukapsaks pidasin oli hoopis mädarõigas :D :D

Kuigi ma oleks värsket hapukapsast eelistanud, siis mädarõigas sobis samuti vorstiga väga hästi kokku. 

Mädarõigas paistis üldse Viinis üsna populaarne olevat. Meil müüakse seda ka poes, aga ma ei ole siin elatud aastate jooksul veel märganud kedagi seda söövat või kuskil söögikohas valikus. Vist ühes 'carvery' (ma ei tea mis oleks selle sõna või koha eestikeelne tõlge. Tegu ühe spetsiaalset tüüpi söögikohaga kus saab 'Sunday Roast' laadset toitu) ketis pakutakse seda, aga me ei käi seal tihti söömas.

Pilt siit 

Ma ei tea, võib olla oli asi selles, et me olime seal sügisel, kui suurem osa puid olid juba raagus ja lilled ära õitsenud ja sellepärast ei tekkinud õiget atmosfääri, või millegis muus, aga mulle ei avaldanud see koht küll mitte mingit muljet. Ma ei mäleta enam mis loomamajaga tegu oli (vist jääkarud võid pingviinid), aga see nägi nii kulunud ja õnnetu välja, et mul hakkas lausa kurb. Loomi tundus ka seal mõne teise loomaaiaga võrreldes palju vähem olevat, seega polnud seal eriti midagi vaadatagi. 

Praegu just lugesin nende veebilehelt, et tegu on ühe ILUSAMA loomaaiaga ja seal on üle 700 looma!!! Me vist käisime mingis teises loomajas :D

Samas viga võib ka lihtsalt minus olla, sest nagu ma juba ütlesin, siis mulle loomaaiad nagunii eriti ei meeldi ja päris igas loomaaia nurgas ei käinud ka.

Suurem osa loomadest olid kuskil peidus või siis olidki osad loomadele mõeldud alad lihtsalt tühjad.

Ma ei mäleta enam täpselt, aga siin otsisime vist karu...aga ei leidnud.

See vist oli üks väikene troopikamaja või Rainforest house, aga ma ei ole kindel, sest ma ei mäleta enam. Midagi jalustrabavat seal vaadata ei olnud, aga niisama vahelduse mõttes oli siiski tore läbi jalutada.

Oma arhitektuuri poolest meeldis mulle väikeste ahvide maja. Ahve oli ka natuke aega tore jälgida, ahvilised on üldse huvitavad loomad, aga kui ma praegu seda fotot vaatan, siis on ikka väga häiriv see, et ahvide kodu kuskil kinnises ruumis on. Nad elaks justkui kuskil vaateaknal.

Kokku olime loomaaias alla kahe tunni. Olime pikast päevast juba väsinud ka ja vaim koju lennuks igati valmis. Ajaliselt oleksime võinud seal natuke pikemalt jalutada, aga kuna seal ei olnud midagi vaadata ja vihma hakkaks ka vaikselt tibutama, siis otsutasime oma reisule joone alla tõmmata ning hotelli oma kottidele järgi minna. 

Jäin rahule, et vähemalt on meil nüüd maailma vanim loomaaed nähtud, kuigi suvel külastades oleks ehk muljem natuke positiivsem olnud.