LAPSEPÕLVERADADEL

See postitus on puhtalt mulle endale mälestuseks. Tegu minu kunagise lapsepõlve suvekoduga. Kuna juhtusime sel korral olema seal kandis, siis vend sõidutas mind me vana suvekodu vaatama...või siis õigemini seda, mis kohast tänaseks veel järgi on. Kahjuks saan kohta võrrelda vaid mälusopis olevate piltidega. Võimalik et kuskil ema juures on alles ka mõni diapositiiv või foto, kus suvekodu peal on, aga kuna vanasti ju igat asja ja liigutust ei pildistatud, siis ma kahtlen.

Nende väravapostide peal sai lapsepõlves tihti istutud. Tundusid teised siis nii kõrged ja suured

Naabrimaja asemele on kerkinud uhke moderne elamu

Siit natuke vasakule poole asus enne üks pikk eestiaegne maja. Lapsepõlves kutsusime me seda maja vanaks majaks. Selleks ajaks kui mina vist mingi 4 aastane olin ei elanud majas enam kedagi. Maja vist ei olnudki selleks ajaks enam elamiskõlblik ja seisis lihtsalt tühjana. Maja ise oli täis vanaaegset mööblit ja igasugu muud kraami millest keegi sel ajal enam ei hoolinud, aga mis nägi minu ja teiste laste jaoks väga muinasjutuline (aga ka natuke hirmutav) välja. Ma käisin lapsena tihti seal majas oma väikeste sugulastega uudistamas. Hirmsasti kiskis sinna majja kuigi me alati kartsime, sest seal pesitsesid nahkhiired ja kes teab võib olla ka mõni kummitus.

Saunamaja

Täpselt sama värvi punane nagu vanasti

Minu lapsepõlves suvemajal teist korrust välja ei olnud ehitatud, aga muidu nägi maja samasugune välja. Maja kõrval oli mitu Mirabell ploomipuud, mis paistsid seal ka praegu veel alles olevat. Kas ka sama häid vilju veel kannavad ma ei tea.

Siin üks vana pilt minust selle sama maja akna ees.

Mu üks sugulane saatis need kaks pilti mulle täiesti juhuslikult nii umbes kuu aega tagasi. 

ja sama akna taga majas sees (köögis)

Kaev

Meie põllumaa

Kohe kännu taga oli suur ala tikripõõsastega ja pikk tikripõõsaste rivi oli ka metsapiiri juures. Ülejäänud maa peal kasvatasime kartuleid, maasikaid, umbe/herneid, rabarbereid jne.

Vana kasvuhoone jäänused.

Kasvuhoone taga oli meil sulgpalliväljak

Huvitav ja natuke uskumatu on aga see, et maalapi praegune omanik on jätnud kogu selle ala täiesti korrastamata. Paistab et kõik on jäetud sinna lihtsalt lagunema, nagu seda on kokkukukkunud kasvuhoone pealt juba näha. Maalapi omanikuks on teisel pool elav naaber, kes huvitaval kombel kohe välja ilmus, kui mina seal 3 min olin jõudnud ringi kõndida. Õnneks ta mind ära ei ajanud ja kui olin talle üle aia hõiganud, et tulin vaid oma vana suvekodu vaatama ja pildistama, siis ta andis mulle loa seal edasi olla.

Kuna meie suvekodu asus mere ääres, siis läksime korraks ka merd vaatama. Mitte küll sinna randa mis me maja juures asus, vaid sõitsime natuke kaugemale. Merepiiga kohvikust, millest ma siin ühes postitusest lähemalt kirjutasin, mööda. Või siis õigemini kohast kust kohvik kunagi asus. See rand seal küll nii ilus välja ei näinud kui minu lapsepõlverand, aga ma olen kindel, et ka meie suvekodu lähedane rand ei ole enam see, mis ta kunagi aastaid tagasi oli.