Sunday, 12 February 2017

SUURED KÄRPED HARIDUSVALLAS

Inglismaa tasuta tervishoiusüsteem on kohe kohe kokku kukkumas. Nõudmised on suuremad kui riigi rahakott. 
Riigil ei jätku ka raha, et vanurite eest hoolitseda või taskukohaste hindadega eluasemeid inimestele ehitada. Põhimõtteliselt on kogu avalik sektor ühes suures ja koledas kriisis.

Sinna sektori kuulub loomulikult ka haridussüsteem. Greta kool andis lastevanematele juba eelmisel aastal teda, et tulemas on suured kärped, aga siis ei teatud veel kui suured need kärped Greta koolile olema saavad.
Teada on see, et aastaks 2020 saab neid kärpeid olema ligi 3biljoni naela ulatuses ja kärbete all saab kannatada 98% Inglise alg ja keskastme koolidest.
See summa on meeletult suur ja paljud koolid juba praegu ütlevad, et nii suurte kärbete juures ei ole neil võimalik ellu jääda. Osa koole on ka öelnud, et peavad sel juhul raha puuduse tõttu kas koolipäevi tunduvalt lühendama, või üldse 4 päevase koolinädala kasutusele võtma. Õpetajate massiliselt vallandamisest rääkimata. 
Greta kool ei tea veel päris täpselt kui palju nemad raha kaotavad, aga praeguste andmete põhjal arvatakse et kool peab järgmise majandusaasta 2017-2018 jooksul oma väljaminekuid umbes 8%, ehk siis £157,000 ulatuses kärpima. 

Meil on siin üks veebileht kust on võimalik vaadata kui suuri summasid erinevad koolid Inglismaal nende kärbete tagajärjel kaotavad. Minu imestuseks on Greta kooli kärped teiste koolidega võrreldes väga väikesed. Ma ei teagi millest sellised erinevused, aga kui näiteks Greta kooli ühe õpilase pealt kaotatakse £85, nagu see veebileht näitab


siis näiteks meie vana kodu juures asuvate algkoolide kärped on palju, palju suuremad. Suuruselt on koolid enam vähem samad, aga näiteks see kool kaotab ühe õpilase pealt £456!!! 

Ning teine kool kaotab ühe õpilase pealt enam vähem sama summa, aga eelarve kärped on märgatavalt suuremad. 

Meie maakonna keskmised kärped on sellised: kokku kaotab Surrey maakond üle 37 miljoni naela ja pea tuhat õpetajat kaotab oma töökoha. Keskmiselt kaotatakse iga õpilase pealt £274.
Nagu enamustes koolides nii ka Greta koolis kulub kõige rohkem raha personaaltöötajate palkamisele. See ongi valdkond kus kool proovib järgmise majandusaasta jooksul kokku hoida, aga samuti ka kõikide teiste teenuste pealt mida kool peab sisse ostma. Üks osa on juba olemasolevate väljaminekute arvelt säästa, aga kahjuks sellest üksi ei piisa kooli ellujäämiseks ja seepärast on kool sunnitud ka oma sissetulekuid veelgi rohkem suurendama. Üks võimalus sissetulekute suurendamiseks on paluda lastevanematel regulaarseid rahalisi annetusi kooli eelarve jaoks teha. See ei olegi tegelikult midagi nii erakorralist, sest keskastmekoolide puhul on siin juba selline süsteem mitmeid aastaid käimas ja osad algkoolid on samuti selle süsteemi juba varem kasutusele võtnud. Nüüd siis paistab, et ka Greta kool on sunnitud sama süsteemi kasutama hakkama, et kooli sissetulekuid suurendada. Loomulikult on selline koolile raha andmine eranditult vabatahtlik ja seega need kel ülemäärast raha koolile annetada ei ole, või seda teha ei soovi, ei pea seda ka tegema ning mitte annetamise puhul ei vaata keegi nende poole viltu. Hetkel ei oska ma isegi mitte arvata kui suurest summast jutt käib, aga eks varsti saame teada. 

Tegelikult annetame me juba praegu kooli jaoks igal trimestril £15. See on samuti kooli poolt seatud vabatahtlik annestus ja ma olen mitmel korral mõelnud, et ma hea meelega maksaks veel sama palju juurde, et lapsed ikka võimalikult paljudele üritustele minna saaks (sest see raha läheb just selleks otstarbeks ja mitte õpetajate palkade või elektri eest maksiseks).
Kuna viimasel Lastevanemate Ühingu (kuhu automaatselt iga kooli lapsevanem kuulub) koosolekul kiideti rahaliste annetuste vanematelt küsimine paljude Lastevanemate Ühingu poolt heaks, siis nagu näha on ka teisi vanemaid kes on nõus veelgi rohkem kooli toetama. Ma ise sellel koosolekul sel korral ei käinud, aga olen kunagi enne käinud ja seal räägitakse alati igasugu huvitavaid asju kooli kohta mida muidu ei teakski. 
Kooli poolt saadetud kiri nägi osaliselt välja selline:



Koosolekul arutati ka kuidas vanematel oleks võimalik kooli veelgi rohkem toetada kõigele sellele vabatahtlikule abile ja rahalisele toetustele lisaks mida paljud vanemad juba niigi koolile annavad ja kuidas kõige paremini ära kasutada vanemate erinevaid oskusi, teadmisi ja kogemusi. Kõigile vanematele saadetigi eraldi küsitlusleht kuhu me kõik saame kirja panna mis aladel meil koolile midagi pakkuda oleks ja kuidas saaksime koolile kasulikud olla. 
Küsimustik nägi välja selline (esimesed kaks küsmust olid vist isiklikud andmed ja seega ma ei hakanud neid siia kopima).


Mina isiklikult ei muretse Greta kooli pärast, sest ma tean, et koolis on palju vanemaid kes on nõus kooli nii palju kui võimalik erinevatel viisidel aitama. Kool on kui kogukond ja minu arvates selline lisaabi palumine rasketel aegadel kooli poolt muudab selle kogukonna veelgi lähedasemaks ja kokkuhoidvamaks. Peamine on see, et laste haridus nende kärbete all kannatada ei saa ja see on ka koolijuhtkonna peamine eesmärk mille eest hoolitseda. 

Küll aga teeb mulle muret see, et mis saab nendest koolidest kus vanemad ei ole nii agarad abistajad ja kus vanematel ei ole lisaraha kooli heaks annetada, või kus suures enamuses on vanemad kes hariduse vajalikust ei hinda. Need on ju koolid mis riigipoolset abi teistest koolidest just kõige enam vajavad ja kui nende koolide eelarveid kärpima hakata, siis mis saab nendest koolidest ja seal käivatest lastest. Muidugi võimalik, et tehes kärpeid riik lihtsalt võtabki ära nendelt koolidelt kes ise ennast rohkem majandada suudavad ja annab siis pigem rohkem neile kel abi täielikult puudub, aga  ega seegi ju õige ei ole. 

Aga eks aeg näita mis kogu sellest asjast välja tuleb. On ju alati nii olnud, et igal valitsusel omad plaanid ja ideed mida nad ellu tahavad või peavad viima.

2 comments:

  1. Ma ei suuda uldse sellel teemal moeldagi. Siin on ROHKEM opetajaid vaja ja nendele kes on on ROHKEM vaja maksta! Hariduse pealt raha kokku hoidmine on koige nomedam ja lollim asi mis uks riik teha saab. Grrrr....

    ReplyDelete
  2. Ei ole v6imalik ilma kaotusteta kogu maailma lapsi 6petada siin ega ka kuskil mujal maal. Mu lapse koolis, Londonist v2ljas, on 1/3 m6lemad vanemad britid, 1/3 1 vanem britt, 1/3 kumbki vanem pole britt (filipinod, poolakad jne). Globaliseerumise hind on see, et neil kellel oli k6rgem elu standard langevad madamale tasemele, ja vaga vaesed kus iganes, sellest ka midagi ei v6ida.

    ReplyDelete